Maroko: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
33. rida:
}}
'''Maroko''' on kuning[[riik]] Loode-[[Aafrika]]s. Selle koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium [[Lääne-Sahara]].
Marokol on pikk [[Atlandi ookean]]i äärne rannajoon, mis [[Gibraltari väin]]ast möödudes jätkub [[Vahemeri|Vahemere]] ääres. Naaberriigid on [[Mauritaania]] edelas ning [[Alžeeria]] idas ja kagus (piir Alžeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks [[Hispaania]] [[enklaav]]i [[Ceuta]] ja [[Melilla]]. Atlandi ranniku vastas on [[Kanaari saared]] ja põhja pool teisel pool Vahemerd on Hispaania.
[[Marrakech]]i linnast 63
Maroko pealinn on [[Rabat]]. Suurim linn on [[Casablanca]]. Teised suuremad linnad on [[Agadir]], [[Fès]], [[Marrakech]], [[Meknès]], [[Tangier (Maroko)|Tanger]] ja [[Tétouan]].
==Rahvastik==
Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised [[berberid]] – kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi- ja poolkõrbealadel. [[Kõrb]]es rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale vähenenud.
Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi [[rahvastik]] on pidevalt kasvanud ja 2025. aasta eeldatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna [[sündimus]] on suur ja [[suremus]] väike.
Rahvastiku tihedus on keskmiselt 68 in/km<sup>2</sup>. Kõige tihedam on [[asustus]] linnastunud rannikualadel. Maroko lõunaosa ja mäestikualad on asustatud väga hõredalt.
Linnades elab 58% inimestest.
61. rida:
[[Temperatuur]] varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. Samal ajal, kui lõuna ja kagu piirkonna kõrbealadel tõuseb suvel temperatuur ekstreemselt kõrgele, on mäestike kõrgematel aladel suveõhtutel jahe ja talvel väga külm.
Atlase mäestik eraldab vahemerelise ja Sahara kõrbelise kliimaga ala, mistõttu vahemerelise kliimaga piirkonnale on iseloomulikud kuiv kuum suvi ja niiske soe talv. Ööpäevane temperatuur on väga muutlik. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23–28
Maroko kliima vaheldumises mängib väga suurt rolli külma [[Kanaari hoovus]]e jahutav toime, mis on üheks suuremaks kliima kujundajaks Atlase mägede ja Sahara kõrbe kõrval.
===Veekogud===
Kogu Maroko [[pindala]]st on vee all vaid 250
Püsiva vooluga jõgesid on vähe, kuna paljud kuivavad suve jooksul ära. Suuremad jõed on [[Ummer-Rbia]] (pikkus 557
Jõed on tähtsad eeskätt veevarustuses, kuna Marokos on 15 [[veehoidla]]t, mis on enam kui 100 mln m³ suuruse mahutavusega. Marokos ei esine järvi, kuna on suhteliselt kuiv maa, mistõttu puudub riigis ka laevatatavate siseveekogude olemasolu. Enamus riigi veest on veehoidlates.
===Loodusvarad===
77. rida:
Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-, vase- ja tinamaaki, püriiti, [[hõbe]]dat, [[kuld]]a ja [[keedusool]]a.
Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses [[nafta]]t ja [[maagaas]]i.
Kaldalähedased veed on kalarikkad. Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja.
==Majandus==
Maroko on üks Aafrika jõukamaid riike, mille majandust mõjutab esmajoones riigi [[geograafiline asend]]. Maroko on kuigivõrd läänestunud ja teatud edusamme saavutanud [[arengumaa]], mis arendab koostööd Euroopa Liiduga. Majandus on võrdlemisi mitmekülgne. Nafta, maagaas ja puuvill võivad selles mängida olulist rolli, kui loodusolud on selleks soodsad, ent kuigivõrd on arenenud ka teraviljakasvatus ja aiandus, käsitöö ning töötlev tööstus.
Majanduskasvu annavad oma panuse ka rahvusvaheliste ettevõtete investeeringud telekommunikatsioonisektorisse ning väljaspool kodumaad elavate marokolaste rahasiirded. Hinnanguliselt saadetakse kodumaale igal aastal 2 miljardi väärtuses välismaal teenitud dollareid. Marokol on kehtiv vabakaubandusleping Euroopa Liidu<ref name="BWcqb" /> ja Ameerika Ühendriikidega.<ref name="nS4EH" />
92. rida:
===Põllumajandus===
[[
=== Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses ===
Maroko põllumajanduse osa [[SKT elaniku kohta|SKT]]s on suhteliselt väike – vaid 15,1% ja hõivatud vaid 44,6%<ref name="E4WOJ" /> tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur, pool tööealisest rahvastikust tegeleb põllumajandusega.
[[
==== Põllumajanduse arengu eeldused ====
103. rida:
====Maakasutamise struktuur ====
2011. aasta seisuga hõlmab [[põllumaa]] üle poole Maroko pindalast (64,6%)<ref name="faostat1" />, sellest 17,5% on [[haritav maa]] ja 47,1% on [[rohumaa]]d. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 2,9% riigi territooriumist. [[Mets]]aga on kaetud 11,5% Marokos pindalast. 21% maast on muud maad – peamiselt [[mäestik
[[
==== Taimekasvatus ====
Kõige rohkem Marakos kasvatatakse [[nisu]] (3,9 mln t)<ref name="faostat2" />. Samuti kasvatatakse [[kartul
==== Loomakasvatus ====
133. rida:
Transpordi [[infrastruktuur]]i arengut takistavad Atlase [[kurdmäestik]] ja Sahara kõrbealad. Marokol on pikk merepiir, mis võimaldab kasutada meretransporti. Laevatatavad siseveekogud aga puuduvad.
Maanteid on 57 493
Raudteede kogupikkus on 1907
[[Meretransport]] on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud Euroopaga. 98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Marokos on 27 [[sadam]]at, millest 11 on rahvusvahelised reisi- ja kaubasadamad, 11 regionaalsed sadamad (peamiselt kohalikuks liikluseks ja kalasadamad) ja 5 jahisadamat.
143. rida:
==Turism==
Maroko on tuntud turismimaa. Regiooniliselt võistleb ta Tuneesia, Egiptuse ja Türgiga. Turismi soodustab Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine. Turism meelitab Marokosse palju [[investor]]eid. Riiki külastab üle 3 miljoni turisti aastas, kes toovad sisse umbes 4 miljardit USA dollarit.
Tänapäeval on Agadir Maroko populaarseim sihtkoht. Linna eeliseks on vaieldamatult enam kui 7
Populaarseks sihtkohaks on ka Casablanca, mille peamine vaatamisväärsus on Hassan II mošee. Mošee on linna kõige kõrgem hoone ning ühtlasi ka kõige grandioossem XX sajandi moslemite tempel ja suuruselt teine mošee maailmas.
155. rida:
Tänapäevase Maroko territooriumi asustasid vähemalt 8000 aastat eKr berberi hõimud, kes tegelesid valdavalt maaviljeluse ja karjakasvatusega.
=== Kalifaat ===
[[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|200px|
[[7. sajand]]il jõudsid Maroko ja [[Põhja-Aafrika]] aladele [[muslim]]itest [[Araablased|araablastest]] vallutajad ning juba 711. aastaks liideti kogu Maroko territoorium Araabia [[kalifaat|kalifaadiga]]. Suurem osa berberi hõimudest pöördus [[islam]]iusku, kuigi araablaste tulek ja islami levitamine ei kulgenud verevalamisteta [[kodusõda]]de näol. 8. sajandil vallutasid berberi moslemid ([[maur]]id) lühikese aja jooksul (711–718) peaaegu kogu [[Pürenee poolsaar]]e. Need vallutused moodustasid osa Islami [[Umaijaadid]]e impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal ([[Astuuria]], [[Navarra]] ja [[Aragón]]) [[Põhja-Hispaania]]s õnnestus oma vabadus säilitada.
757. aastal asutati Tuneesias asuva Kairouani (ka Qayrawani) järel teise Põhja-Aafrika islamilinnana [[Sijilmassa]]. Järgneva viie sajandi jooksul õitses ja rikastus linn karavanisadamana. Sool, kuld ja vandel rändasid Malist ja [[Sudaan]]ist Sijilmassa kaudu Fesi ning sealt edasi Euroopasse. Vastupidises suunas liikusid tekstiili-, naha- ja relvakaravanid.
[[
8. sajandil saabus Marokosse Abbassiidide Kalifaadist pagenud sõjamehi ja ülikuid, kes moodustasid esimese Maroko riigi – [[Idrisiidid]]e riigi ning [[Idris I]] asutas [[789]]. aastal oma riigi uue pealinnana [[Fès]]i. Järgneval kolmel sajandil moodustasid [[araablased]] Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent [[11. sajand]]il leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid [[assimileerumine|assimileerusid]], kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud [[araabia kultuur]]i, sealhulgas [[islam]]i.
=== Almoraviidid ===
{{vaata|Almoraviidid}}
[[
[[Almoraviidid]]e [[berberid|berberi]] dünastia (1056)1060–1147), valitses Marokos, [[Mauritaania]]s, Lääne-[[Alžeeria]]s ja Hispaanias ([[al-Andalus]]), asutasid [[Marrakech]]i (1062-1070) ja tegid sellest oma pealinna. Almoraviidid ühendasid enda võimu alla lisaks Marokole ka tolleaegse [[Ghana]] kuningriigi (ligikaudu tänapäeva [[Mali]] ja [[Mauritaania]] territooriumi) ning suurema osa Hispaaniast.
=== Almohaadid ===
173. rida:
Almohaadide valitsusaeg jätkus kuni mitmete hõimude ja piirkondade ülestõusud võimaldasid nende ohtlikeimate vaenlaste, [[Mariinide dünastia|Mariinide]] esiletõusu aastaks 1215. Dünastia viimase valitseja kätte jäi lõpuks vaid Marrakech, kus ta orja poolt aastal 1269 mõrvati. Mariinid piirasid Marrakechi, millega lõpetati Almohaadide valitsusaeg Lääne-Magribis ning rajati [[Mariniidid]]e riik. [[13. sajand|13.]]–[[15. sajand]]il valitsesid riiki Mariniidid ja Wattasiidid, [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il Saadiidid ning 17. sajandist tänapäevani valitsevad [[Alouitid]].
[[1415]]. aastal vallutasid portugallased [[Ceuta]] Aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas Portugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania omandas sadamad [[Alžeeria]]s ja [[Tuneesia]]s.
Portugal sai vahepeal ([[1578]]) ränga kaotuse osaliseks [[Abd el Malek I]]-lt [[Ksar el-Kebiri lahing]]us ning selleks ajaks oli Hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest Aafrikas. Võitudele Marokos järgnesid sisetülid, mille tõttu hispaanlased ja portugallased kaotasid mõju Vahemere-kaubanduse üle. [[Mariniidid]]e riik säilitas oma sõltumatuse türklastest, vaatamata sellele, et [[Osmanite riik]] vallutas [[1453]] [[Konstantinoopol]]i ja [[1517]] [[Egiptus]]e, kust neil oli [[1519]]–[[1551]] kontroll ka [[Alžeeria]], [[Tuneesia]] ja [[Tripoli]] üle.
1666. aastal võimu haaranud [[Alouitid]] valitsevad riiki tänapäevani. Alouitide saavutuseks võib pidada edukat riigi stabiliseerimist ning Rabat-Sale mereröövlite vabariigile alistamist. Alouitide valitsemise ajal on tehtud esimesed olulised välispoliitilised kokkulepped. Näiteks oli Maroko esimeseks maailma riigiks, kes 1777. aastal tunnistas Ameerika Ühendriike iseseisva riigina ning kindlustas Ameerika kaupmeeste laevadele kaitse mereröövlite vastu. Ameerika ja Maroko vaheline sõprusleping jõustus 1786. aastal ning see on ühtlasi Ameerika Ühendriikide vanim kehtiv sõprusleping. Ameerika Ühendriikide valitsuse soetatud esimene kinnisvara välismaal on [[Tanger]]is asuv [[konsulaat]].
Mitme sajandi kestel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanes ning juba [[20. sajand]]i alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid. Koloniseerimisõiguse pärast rivaalitsesid [[Suurbritannia]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]]. 1904. aastal jõustunud astunud enfente'iga tunnustas Inglismaa muu seas Prantsuse domineerivat mõju Marokos, mille eest prantslased loobusid lõplikult nõudlustest Egiptuses. Saksamaa ägeda vastuseisu tõttu Prantsusmaa kannakinnitamisele Marokos tekkis nn esimene [[Maroko kriis]], mille lahendamiseks kutsuti 1906. aastal kokku [[Algeciras'e konverents]]. Viimase otsustega rõhutati küll „avatud ukse" põhimõtte rakendamist Marokos, kuid Prantsuse esivõimu kaotamist seal ei õnnestunud Saksamaal saavutada. Pärast seda, kui prantslased okupeerisid Fes'i, vastas Saksamaa sellele oma kahurpaadi saatmisega [[Agadir]]i. Nii puhkes 1911. aasta teine Maroko kriis, mis lahendati Saksa-Prantsuse vahelise kokkuleppega. Saksamaa tunnustas Prantsuse eriseisundit Marokos ja sai vastutasuks mõned alad [[Prantsuse Kongo]]st. Maroko kriiside tulemusena muutus nii siis vormiliselt 1912. aasta lepinguga täiesti valdav osa Marokost Prantsuse [[protektoraat|protektoraadiks]], kuna väike põhjapoolne osa (28,000
{{vaata|Hispaania Maroko}}, ''[[Melilla]], [[Kogu Hispaania kohal on taevas pilvitu]], [[Hispaania kodusõda]]''
Maroko territoorium jagati aastakümnete jooksul riikide vahel ümber, kuid 1956. aastal sai [[sultan]] [[Muhhamad V]] pool sajandit kestnud vastupanuliikumise toel esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks.
193. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="faostat1">[http://faostat.fao.org Maakasutamise struktuur FAO kodulehel]</ref>▼
<ref name="faostat2">[http://faostat.fao.org Põllumajandusliku tootmise statiistika FAO kodulehel]</ref>▼
<ref name="kJQSp">Rahvaloenduse andmed. [http://www.geohive.com/cntry/morocco.aspx GeoHive]. Vaadatud 30.08.2015.</ref>
<ref name="BWcqb">[http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/march/tradoc_127906.pdf EURO-MEDITERRANEAN AGREEMENT]</ref>
<ref name="nS4EH">[https://ma.usembassy.gov/business/getting-started-morocco/ U.S. Morocco Free Trade Agreement was signed in 2006]</ref>
<ref name="E4WOJ">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ar.html Morocco The World Factbookis]</ref>
▲<ref name="faostat1">[http://faostat.fao.org Maakasutamise struktuur FAO kodulehel]</ref>
▲<ref name="faostat2">[http://faostat.fao.org Põllumajandusliku tootmise statiistika FAO kodulehel]</ref>
<ref name="4BCaL">[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19421114.2.23 Prantsuse Maroko ajalugu ja iseloom] Postimees (1886-1944), nr. 269, 14. november 1942</ref>
}}
| |||