Mikroneesia Liiduriigid: erinevus redaktsioonide vahel

Riigi rannajoone kogupikkus on 6112 kilomeetrit. Pikim riigisisene vahemaa idast läände on 2898 kilomeetrit. <ref name="Ülevaade loodusest">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Micronesia.html Ülevaade loodusest.]</ref>

[[FilePilt:Kosrae,_Micronesia.jpg|thumbpisi|350px| [[Kosrae]] saar]]

Mikroneesia Liiduriigid koosnevad 607 saarest, millest 65 on asustatud. Saared moodustavad omakorda 4 väiksemat saarestikku, millest igaüks hõlmab ühte osariiki. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Micronesia.html name="Ülevaade loodusest.]<"/ref>

Mikroneesia saared on eriilmelised. Riigis leidub nii vulkaanilise tekkega saari, kui [[atoll|koralliatolle]]. Pohnpei osariigis asub üks saar ja 25 väikesaart, Yapi osariigis asub 4 saart ja Kosrae osariigis asub 5 saart, lisaks hulgaliselt väikesaari ja atolle. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Micronesia.html name="Ülevaade loodusest.]<"/ref>

Riigi suurim saar on vulkaanilise tekkega [[Pohnpei]], mille pindala on 334 &nbsp;km² ja kus asub riigi kõrgeim tipp Mount Nanlaud, mis ulatub 782 meetrit üle merepinna. Varasemas kirjanduses kõrgeimaks tipuks peetud Totolomi mägi on hilisemate mõõtmiste käigus osutunud madalamaks. Saare keskosast kulgevad ranniku suunas järsud ja kitsad orud.

Riigi suuruselt teine saar on samuti vulkaanilise tekkega [[Kosrae]], pindalaga 110 &nbsp;km². Kosrae saar on hinnanguliselt riigi mägiseim saar.

Paljud Mikroneesia ojad kuivavad kuival aastaajal. Püsiva veevooluga ojades väheneb veehulk samal ajal märgatavalt. Pohnpei saarel on kokku 40 oja. Nanpil-Kiepwi jõe pikkus on 10 kilomeetrit. Riigis on vähemalt 6 juga, millest kõrgeim on Pahn Takai juga. <ref>[http://www.visit-micronesia.fm/attraction/index.html Ülevaade Mikroneesia loodusest.]</ref>

Riigi looduse tuntuim [[endeem]]ne taimeliik on terminaalia (Terminalia carolinensis). Riigis on kirjeldatud 1239 taime ja [[sõnajalad|sõnajala]] liiki. <ref name="Margie C. Falanruw 2002">Margie C. Falanruw. "TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.</ref> Pohnpei saarel on kirjeldatud 936 kõrgema taime liiki, millest endeemseid liike on 397. <ref>Katherine Herrera, David H. Lorence, Timothy Flynn, Michael J. Balick. "Checklist of the Vascular Plants of Pohnpei, Federated States of Micronesia with Local Names and Uses." Allertonia. 10 (oktoober, 2010): 1-192.</ref>

[[FilePilt:Pohnpei_Lorikeet.jpg|thumbpisi|250px| Pohnpei saare endeemne lind ruske-nestepapagoi (''Trichoglossus rubiginosus'').]]

Pohnpei saarel on kirjeldatud 50 liiki [[sipelgad|sipelgaid]]. <ref> name="Margie C. Falanruw. 2002"TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.</ref>

Mikroneesias ei leidu looduslikke [[kahepaiksed|kahepaikseid]]. <ref>[http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Mikroneesia.]</ref> Küll on saartele inimese kaasabil asustatud [[aaga]] (''Rhinella marina'').

Mikroneesias elab 41 liiki [[roomajad|roomajaid]]. <ref>Donald W. Burden, Danko Taborosi. "Reptiles of the Federated States of Micronesia." 2016.</ref> Pohnpei saarel on kirjeldatud 18 liiki roomajaid. Saarel elab ainsa maona ''Ramphotyphlops braminus''. Saare ainus endeemne roomaja on ''Emoia ponapea''. <ref>Donald W. Buden. "The Reptiles of Pohnpei, Federated States of Micronesia." Micronesica 32, jaanuar 2000.</ref>

Riigis on kirjeldatud kokku 119 linnuliiki. Igas osariigis pesitseb vähemalt üks endeemne linnuliik. <ref> name="Margie C. Falanruw. 2002"TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.</ref> Endeemsetest liikidest pesitsevad Mikroneesias näiteks pohnpei rohetuvi, pohnpei safiirlind, pohnpei lehviksaba ja kosrae rohetuvi.

Mikroneesia põlised imetajad on 5 liiki [[käsitiivalised|käsitiivalisi]]. Inimese kaasabil on riiki sattunud 3 liiki [[rott]]e, [[hiir]]ed, [[siga|sead]], [[koer]]ad, [[kass]]id, [[jänes]]ed, [[kodukits]]ed ja [[veis]]ed. <ref> name="Margie C. Falanruw. 2002"TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.</ref>

Mikroneesia Liiduriigid on alates [[2006]] looduskaitseprojekti Micronesia Challenge osaline, mille eesmärgiks on säilitada puutumatuna 30% rannikumere ja 20% maismaa ressursse. <ref>[https://www.nature.org/ourinitiatives/regions/asiaandthepacific/micronesia/placesweprotect/federated-states-of-micronesia.xml?redirect=https-301 Ülevaade Mikroneesia kaitsealadest.]</ref>

Mikroneesias valitseb [[troopiline kliima]]. [[Vihmaperiood]] kestab [[juuni]]st [[oktoober|oktoobrini]]. Riigi sademeterikkaim piirkond on Pohnpei saar, kus on kuni 300 sajupäeva aastas, kuid [[sademete hulk]] varieerub igal saarel. <ref>[http://www.fao.org/ag/agp/agpc/doc/counprof/southpacific/micronesia.htm Ülevaade Mikroneesiast.]</ref> [[Juuni]]st [[detsember|detsembrini]] võivad saari tabada [[taifuun]]id. Aasta läbi on riigis ööpäevane [[keskmine temperatuur]] +24 kuni +30 &nbsp;°C.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mikroneesia Liiduriikide rahvaarv 102 843 inimest, kellest 52 193 olid mehed ja 50 650 naised. <ref name="prism.spc.int">[http://prism.spc.int/images/census_reports/FSM_2010_Census_Indicators_Final.pdf Rahvaloenduse andmed. Mikroneesia Liiduriikide statistikaameti statistikaosakond.]</ref> Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega vähenes riigi rahvastik keskmiselt 0,4% aastas, kuid Pohnpei osariigis kasvas rahvastik keskmiselt 0,48% aastas. Enim elanikke on Chuuki osariigis.

Pohnpei saarele on asunud inimesi ülerahvastatud Mokili, Pingelapi, Ngatiki ja Kapingamarangi atollidelt. <ref>Otto van der Brug. "WATER RESOURCES OF PONAPE, CAROLINE ISLANDS." U.S. GEOLOGICAL SURVEY. Water-Resources Investigations Report. 83-139.</ref>

<ref>[http:// name="prism.spc.int"/images/census_reports/FSM_2010_Census_Indicators_Final.pdf>

50% Mikroneesia elanikest on [[katoliiklus|katoliiklased]]. <ref name="catholic-hierarchy.org">[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dcaro.html Karoliinide piiskopkond. Catholic-Hierarchy.]</ref> Igas osariigis on elanike konfessionaalse kuuluvuse osakaal erinev.

Katoliiklased kuulusid [[3. mai]]st [[1979]] Karoliinide-Marshalli piiskopkonna jurisdiktsiooni alla, mille baasil moodustas [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] [[23. aprill]]il [[1993]] Karoliinide piiskopkonna. [[2013]]. aastal tegutses Karoliinide piiskopkonnas 15 ilmikpreestrit ja 11 regulaarvaimulikku. <ref>[http://www. name="catholic-hierarchy.org"/diocese/dcaro.html Karoliinide piiskopkond. Catholic-Hierarchy.]</ref>

Mikroneesia Liiduriikide elanikud on peamiselt hõivatud [[avalik sektor|avalikus sektoris]], [[kalandus]]es ja [[põllumajandus]]es. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fm.html Ülevaade Mikroneesia majandusest.]</ref> Kuigi riigil on potentsiaali [[turism]]i arendamiseks, on turistide arv väike seoses keerulise juurdepääsetavusega riiki.

[[2013]]. aastal hõlmas teenindussektor 54,8%; põllumajandus 26,3% ja tööstussektor 18,9% riigi [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.

Mikroneesia sai [[1986]]–[[2001]] USA-lt 1,3 miljardi USD ulatuses välisabi. USA on riigi peamine ekspordipartner. 2013 moodustasid 74,13% Mikroneesia ekspordimahust USA ja 25,87% [[Marshalli Saared]]. Peamised eksportkaubad on kala, toiduained ja must pipar. <ref>[https://globaledge.msu.edu/countries/federated-states-of-micronesia/tradestats Ülevaade Mikroneesia kaubandusest.]</ref>

Kõik Mikroneesia ettevõtted on kohustatud maksma aasta kogutulu pealt maksu. Maksu suurus on 10 000 USD pealt 80 USD ja lisatulu pealt 3%. [[Sotsiaalkindlustusmaks]]u peavad töötajale makstavast palgast maksma nii töötaja kui ka tööandja. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Asia-and-the-Pacific/Micronesia-POLITICS-GOVERNMENT-AND-TAXATION.html Ülevaade Mikroneesia maksundusest.]</ref>

Igal osariigil on oma elektrivõrk. Riigis tarbitavast energiast 96% pärineb fossiilkütustest ja 1% hüdroenergiast. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fm.html Ülevaade Mikroneesiast.]</ref>

Jaapanlased rajasid enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] saartele väikesed hüdroelektrijaamad, mida sõja järel enam ei kasutatud. [[1988]] rajati Pohnpei saare Nanpili jõele hüdroelektrijaam, mis lakkas töötamast surutorustiku rikke järel. <ref>[http://www.smallhydroworld.org/fileadmin/user_upload/pdf/Oceania_PICT/WSHPDR_2013_Federated_States_of_Micronesia.pdf "WORLD SMALL HYDROPOWER DEVELOPMENT REPORT." Mikroneesia Liiduriigid. 2013.]</ref>

[[FilePilt:Nan_Madol_4.jpg|350px|thumbpisi| Nan Madoli kompleks.]]

[[10. mai]]l [[1979]] võeti vastu esimene Mikroneesia põhiseadus. [[3. november|3. novembril]] [[1986]] sai Mikroneesia iseseisvaks.

[[Eesti]] sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Mikroneesia Liiduriikidega [[22. september|22. septembril]] [[2006]]. <ref>[http://www.vm.ee/et/uudised/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-mikroneesiaga Eesti Välisministeeriumi pressiteade.]</ref>

Tänapäeval tuleb riigis [[põhiharidus]]e omandamiseks läbida 8-klassiline põhikool. Lapsed lähevad kooli 6-aastaselt. Lisaks avalik-õiguslikele põhikoolidele tegutsevad riigis eri konfessioonide halduses olevad erakoolid. <ref>[http://education.stateuniversity.com/pages/990/Micronesia.html Ülevaade Mikroneesia haridusest.]</ref>