Redaktsioon: 4. veebruar 2019, kell 09:16 redigeeri Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust P →‎Kultuur ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. märts 2019, kell 21:20 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB Uuem muudatus →
37. rida: '''Singapur''' ([[sanskriti keel]]es ''सिंहपुर'' 'Lõvilinn'; ametlik nimi '''Singapuri Vabariik''') on [[riik]] ([[linnriik]]) [[Kagu-Aasia]]s [[Malaka poolsaar]]e [[lõuna]]osa lähedal asuval [[Singapuri saar]]el ja lähiümbruse väikesaartel. See on maailma väikseim riik, mille [[rahvaarv]] on üle 1 miljoni elaniku. Singapur on arenenud [[turumajandus~~\|turumajanduse~~]]e ja kõrge [[elatustase]]mega riik, kus levinud asjaajamiskeel on [[inglise keel]]. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2%-line [[töötus]]. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas. <ref name="Vbby0" /> Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi. ==Nimi== 45. rida: Singapur paikneb [[Kagu-Aasia]]s [[Malaka poolsaar]]e lõunaosa lähedal asuvatel [[saar]]tel. Riik piirneb [[põhi\|põhjas]], [[lääs\|läänes]] ja [[ida]]s [[Malaisia]]ga, millest teda eraldab [[Johori väin]]. Riigist lõunas asub [[Indoneesia]], millest Singapuri eraldab [[Singapuri väin]]. Riigi rannajoone kogupikkus on 195 kilomeetrit. Pikimad vahemaad riigis on 49 kilomeetrit idast läände ja 25 kilomeetrit põhjast lõunasse. <ref name="aNCFw" /> ==Loodus== [[~~File~~Pilt:Pulau_Tekong_BMTC-crop.jpg\|250px\|~~thumb~~pisi\| Riigi suuruselt teine saar Pulau Tekong]] Singapur on saareriik. Riigis asub üle 60 [[saar]]e, kuid saarte arv on [[rannikumeri\|rannikumere]] täitmise tõttu ajapikku vähenenud ja riigi pindala suurenenud. Lisaks looduslikele saartele on rannikumerre moodustatud ka tehissaari. Riigi suurim saar on Singapuri saar, pindalaga 544  km². Riigi suuruselt teine saar on Pulau Tekong, pindalaga 24,4  km². ===Pinnamood=== Singapuri saar jaguneb maastikugeograafiliselt kolmeks piirkonnaks. Saare keskosa on mägine, lääneosa künklik ja idaosas laiub tasandik. Singapuri kõrgeim tipp Timah kõrgub 163 meetrit üle merepinna. <ref name="z5gbM" /> ===Veestik=== [[~~File~~Pilt:Kallang_River_Mouth_2,_Dec_05.JPG\|~~thumb~~pisi\| Kallangi jõgi on riigi pikim]] Singapuris asub 6 [[jõgi\|jõge]]: [[Singapuri jõgi]] (pikkus 3,2 kilomeetrit) 62. rida: Serangooni jõgi (8 kilomeetrit) Singapuris puuduvad looduslikud [[järv]]ed, kuid riigis on rajatud 17 [[tehisjärv]]e, millest suurim on Kranji veehoidla. <ref name="6Bo61" /> Varem veeti joogivett Singapuri Malaisiast. ===Taimestik=== Singapuris on tiheda inimasustuse tõttu looduslikke alasid vähe. Metsamaa hõlmab 3,3% Singapuri pindalast. <ref name="1ZvNE" /> Singapuris kasvab teadaolevalt 2141 pärismaist liiki, 1822 [[võõrliik]]i ja 210 krüptogeenset liiki taimi. <ref name="pB6Zy" /> Saarte taimestikku on mõjutanud põliste liikide väljasuremine ja uute liikide sissetoomine ning levimine. Looduses leidub 18 liiki [[käpalised\|käpalisi]]. Enamik Singapuri puittaimi kuulub [[madaralised\|madaraliste]] (''Rubiaceae'') seltsi, moodustades [[alusmets]]a. Riigi ohustatumad taimed on kukesabaline ''Pemphis acidula'', 3 väikese asurkonnaga tähtmanglipuu (''Bruguiera parviflora''), [[1996]] tuvastatud [[kandeelia]], manglipuu (''Xylocarpus rumphii'') ja [[avitsennia]] (''Avicennia marina''). <ref name="OkA40" /> ===Loomastik=== 72. rida: Riigi ohustatumad loomaliigid on krabiliik ''Johora singaporensis'' ja hiljuti avastatud madu ''Cylindrophis mirzae''. [[Endeem]]setest putukatest on Singapurist leitud [[kilklased]] ''Cardiodactylus singapura'' ja ''Svistella chekjawa''; [[ritsiklased]] ''Oxylakis singaporensis'' ja ''Glenophisis singapura''; [[nokalised]] ''Naucoris minutus'' ja ''Mangalcoris miniatus''; [[põrnikalised]] ''Hydraena singaporensis'' ja ''Parathroscinus magnus''; [[sipelgalised]] ''Leptanilla hypodracos'' ja ''Cerapachys singaporensis'' ning [[kahetiivalised]] ''Empis producta'' ja ''Ngirhaphium murphyi''; [[koibikulised\|koibikuline]] ''Stylocellus ramblae'', [[teod\|tigu]] ''Cyclophorus aquilusa'', [[nälkjad\|nälkjas]] ''Elysia singaporensis'' ning mitmed [[ämblikulised]]. <ref name="5Q2Gv" /> Riigis on tuvastatud 85 liiki mageveekalu. <ref name="ujKkJ" /> Neist ''Gobiopterus birtwistlei'' elab vaid Singapuris. Singapuris on leitud 28 liiki [[kahepaiksed\|kahepaikseid]]. Neist 26 liiki on [[päriskonnalised\|päriskonnalisi]] ja 2 liiki [[sabakonnalised\|sabakonnalisi]]. <ref name="dugz7" /> Riigist on leitud 109 liiki [[roomajad\|roomajaid]]. <ref name="VbWBp" /> Riigis elab 15 liiki [[mürkmaod\|mürkmadusid]]. <ref name="sYl6j" /> Riigis on kohatud 404 liiki linde. <ref name="5INcO" /> Ohustatud liikidest elavad Singapuris suurbülbül (''Pycnonotus zeylanicus'') ja kuldtsiitsitaja (''Emberiza aureola''). Singapuris elab 65 liiki imetajaid. <ref name="f9Q36" /> Mitu alamliiki on endeemsed. ===Keskkonnakaitse=== [[~~File~~Pilt:Singapore_MRT_Fines.jpg\|~~thumb~~pisi\| Singapur on tuntud kõrgete trahvimäärade poolest]] Singapuris kehtivad võrreldes [[Eesti]]ga äärmiselt ranged keskkonnakaitse reeglid. Näiteks on sätestatud 1000 Singapuri dollarit [[prügi]] maha viskamise ja 100 Singapuri dollarit nätsu mahasülitamise eest. Korduva teo sooritamisel on kõrgeim karistusmäär 5000 Singapuri dollarit. <ref name="ygliP" /> Singapuri elanikud tekitavad ööpäevas 8559 tonni prügi. <ref name="9IpA4" /> Pea samas koguses jäätmeid läheb taaskasutusse. Singapuris asub üle 300 [[park\|pargi]] ja 4 [[looduskaitseala]]. <ref name="vUPEW" /> Bukit Timahi looduskaitsealal on leitud 40% riigi taime- ja loomaliikidest. [[1859]] rajatud Singapuri botaanikaaed kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. <ref name="Vlif4" /> === Kliima === Singapuris valitseb [[troopiline kliima]]. Keskmine ööpäevane temperatuur on +24  °C kuni +31  °C. Ööpäevane [[õhuniiskus]] kõigub keskmiselt 60 ja 90 protsendi vahel. [[November\|Novembrist]] [[märts]]ini tabavad riiki mussoonvihmad, seejuures novembrist [[jaanuar]]ini sajab väga palju. [[Aprill]]ist [[september\|septembrini]] valitseb kuivem periood. <ref name="aNCFw" /> ==Riigikord== 112. rida: {\| \|-valign="top" \|[[Pilt:Singapuri ringkonnad.png\|~~left~~vasakul\|pisi\|Singapuri haldusjaotus]] \| * [[Edelaringkond]] 124. rida: Singapuri elanikkond jaguneb [[kodanik]]eks, alalisteks [[resident]]ideks ja mittealalisteks residentideks. Singapuri alal toimus esimene [[rahvaloendus]] [[1871]]. Alates [[1970]]. aastast peetakse rahvaloendusi iga 10 aasta tagant. Viimane rahvaloendus toimus Singapuris [[2010]]. ===Rahvaarv=== 2015. aasta seisuga elas Singapuris 5,54 miljonit inimest. Neist 3,38 miljonit (61%) olid Singapuri kodanikud, 528 000 (10%) alalised residendid, kes ühtekokku moodustavad Singapuri residendid (ehk 71% elanikkonnast) ning 1,63 miljonit (29%) mittealalised residendid. <ref name="aNCFw" /> ===Demograafilised näitajad=== Singapuri residentide seas on 1000 naise kohta 965 meest. 135. rida: ===Vanuseline struktuur=== Singapuri residentide mediaanvanus oli 2015. aastal 39,6 aastat. <ref name="aNCFw" /> 0–4-aastasi 183 575 elanikku 157. rida: ===Keeled=== Singapuri ametlikud keeled on [[hiina keel]], [[inglise keel]], [[malai keel]] ja [[tamili keel]]. <ref name="1ZvNE" /> Riigi elanikkonnast peab 36,3% emakeeleks hiina keele [[põhjahiina murderühm]]a (mandariini keel), 29,8% inglise keelt, 11,9% malai keelt ja 8,1% hiina keele [[mini murderühm]]a kuuluvat hokkieni keelt. ===Religioon=== Singapuri põhiseadus sätestab usuvabaduse. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on 33% Singapuri residentidest [[budism\|budistid]] ja 11% [[taoism\|taoistid]]. <ref name="Xoi27" /> [[2000]]. aasta rahvaloendusega võrreldes suurenes 2010. aastaks [[kristlased\|kristlaste]] hulk varasemalt 15% 18%-ni. [[Islam\|Moslemeid]] on 15% ja [[hinduism\|hinduiste]] 5,1%. 57% hiinlastest peab end budistiks või taoistiks ja 20% kristlaseks. Seejuures budistide ja taostide osakaal hiinlaste seas langes 2010. aastal 2000. aastaga võrreldes, kuid kristlaste osakaal kasvas 17%-lt 20%-le. 170. rida: [[Kõrgharidus]]ega elanike seast tunnistas 2010. aastal 24%, et nad ei tunnista ühtki religiooni. Madalama haridusega elanikud on kas budistid või taoistid. Kristlased ja moslemid kuuluvad peamiselt keskharidusega elanike hulka. [[1972]]. aastal moodustati Singapuris [[katoliiklus\|katoliiklik]] peapiiskopkond. 2014. aasta andmetel tegutses riigis 65 katoliku ilmikpreestrit ja 80 regulaarvaimulikku. <ref name="YyY6j" /> == Riigikaitse == [[~~File~~Pilt:Leopard_2A4_Singapore.JPG\|~~thumb~~pisi\|250px\| Leopard 2A4 tank]] Singapuri relvajõud koosnevad armeest, [[merevägi\|mereväest]] ja [[õhujõud]]udest. Relvajõududes teenib vähemalt 50 000 tegevväelast. <ref name="7QPbw" /> Singapur kulutas 2015 riigikaitsele 3,22% sisemajanduse kogutoodangust. <ref name="1ZvNE" /> Riigi kodanikele kehtib 2-aastane [[ajateenistus]]. Kõrgeim auaste relvajõududes on kindralleitnant. Singapur asus oma relvajõude arendama, kui Suurbritannia otsustas [[1971]]. aastaks alalt oma väed välja viia. Singapur on teinud kaitsealast koostööd [[Iisrael]]iga. === Armee === Armeejuhile (''Chief of Army'') alluvad [[kindralstaap]], 6 [[diviis]]i, rannakaitseüksus, [[kiirreageerimisüksus]] ja erioperatsioonide üksus. <ref name="1MQbm" /> Singapuri armee koosseisu kuuluvad veel järgmised üksused: 194. rida: transpordiüksus. 2006 võtsid Singapuri relvajõud kasutusse 96 Leopard 2A4 tanki. <ref name="NYk4x" /> Armee relvastusse kuuluvad ka 350 SM-1 tanki; 22 AMX-10P ja 500 Bionixi jalaväesoomukit, [[HIMARS]]i raketitõrjesüsteem, 54 SSPH-1 Primus liikursuurtükki, 200 [[granaadiheitja]]t [[Carl Gustaf M2]] ning tankitõrjekompleksid MILAN ja SPIKE. <ref name="7QPbw" /> ===Merevägi=== Singapuri sõjalaevastikku kuuluvad Formidable-klassi fregatid, Victory-klassi korvetid, Independence-klassi laevad, Fearless-klassi patrullpaadid ja Bedok-klassi miinilaevad. Singapur kasutab Archer ja Challenger-klassi [[allveelaev]]u. Riik on lähiaastatel tellinud Saksamaalt 4 uut Type-218SG allveelaeva. <ref name="01DMW" /> Riigi sõjalaevastik paikneb Changi ja Tuasi mereväebaasides. <ref name="MQ5J9" /> === Õhujõud === Singapuri õhujõudude koosseisu kuuluvad [[F-15 Eagle]] ja [[F-16 Fighting Falcon]] hävitajad, [[C-130 Hercules]] transpordilennukid, [[CH-47 Chinook]] [[helikopter]]id, AS 332 [[Super Puma]] helikopterid, [[AH-64D Apache]] helikopterid ja [[Sikorsky S-70B Seahawk]] helikopterid. <ref name="9zna9" /> == Majandus == ===Makromajandus=== [[2015]] oli Singapuri töötusemäär 2% tööealisest elanikkonnast. <ref name="aNCFw" /> ===Väliskaubandus=== 227. rida: == Ajalugu == [[~~File~~Pilt:LeeKuanYew-IndraneeThuraiRajah-20051106.jpg\|250 px\|~~thumb~~pisi\| [[Lee Kuan Yew]] oli Singapuri peaminister [[1959]]–[[1990]]]] Esmakordselt mainitakse ala [[Hiina]] ürikutes [[3. sajand]]il nimega "Pu Luo Chung". I aastatuhande lõpus domineeris piirkonnas Srivijaya riik. Malai annaalide andmetel moodustati alal [[14. sajand]]il Singapura kuningriik, kuid muud Singapuri kajastavad kirjalikud allikad selle perioodi kohta puuduvad. Samas tõendavad arheoloogilised väljakaevamised, et Singapuris oli 14. sajandil vähemalt üks suurem asula. Singapura kuningriigi rajaja ja esimene kuningas oli Srivijaya prints Sri Tri Buana, kes andis alale ka Singapuri nime. Riigi viimane kuningas Parameswara põgenes [[1398]] Majapahiti sissetungi järel Malaka poolsaarele ja rajas Malacca sultanaadi. [[1320]] saabusid Singapuri alale mongoli kaupmehed ja [[1330]] külastas saart Hiina rändur Wang Dayuan. [[1511]] vallutasid [[Portugal]]i kolonistid Malacca sultanaadi ja [[1613]] likvideerisid Singapuri asustuse. Hiljem kuulus Singapuri alal formaalselt Johori sultanaadile. Britid rajasid Singapuri kaubandustugipunktina [[6. veebruar]]il [[1819]] Briti Bencooleni kindralkuberneri [[Thomas Stamford Raffles]]i ja brittide abiga troonile upitatud Johori sultani vahel sõlmitud lepinguga. Kui seni elas Singapuri saarel umbes 1000 elanikku, siis ala sattumisel Briti impeeriumi valdusesse hakkas kasvama hiinlaste hulk. [[1824]] peeti Singapuris esimene rahvaloendus. Kindralkuberner Raffles määras Singapuri halduriks major William Farquhari, kes rajas vabasadama, mille käive kasvas aastatega kiiresti. 1824 sõlmitud Suurbritannia ja [[Holland]]i vahelise lepinguga jäi Singapur Briti impeeriumi valdusesse. [[1826]] asus asundust haldama Briti Ida-India kompanii ja [[1830]]. aastast kuulus ala Briti Bengali presidentuuri haldusalasse. [[19. sajand]]i keskel sai Singapurist oluline kaubandussadam. [[1867]] muudeti Singapur Briti kroonikoloonia osaks. Singapuri hiinlaste kogukond toetas heldelt [[1911]] [[Xinhai revolutsioon]]i. [[Jaapan]]i väed tungisid [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja ajal]] [[8. veebruar]]il [[1942]] Singapuri ja [[15. veebruar]]il 1942 kapituleerus Briti kindralkuberner Arthur Percival koos 130 000 Briti impeeriumi eri piirkondadest pärit sõduriga. See oli arvukaim Briti üksuste kapituleerumine Teise maailmasõja ajal. Jaapani okupatsioon lõppes Singapuris [[15. august]]il [[1945]]. 241. rida: == Eesti ja Singapuri suhted == Singapur tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[6. september\|6. septembril]] [[1991]]. Eesti sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Singapuriga [[2. veebruar]]il [[1993]]. <ref name="OXV7F" /> Eesti suursaadik Singapuris resideerub [[India]]s. Eesti peaministritest on Singapuri külastanud [[Tiit Vähi]] [[1997]] ja [[Andrus Ansip]] [[2011]]. Lisaks on Singapuris käinud välisminister [[Urmas Paet]] ja majandusminister [[Juhan Parts]]. 250. rida: Singapurist Eestisse imporditi peamiselt masinaid ja seadmeid (39%), plaste ja plasttooteid (35,7%) ning keemiatooteid (14,7%). Peale Eesti taasiseseisvumist hakkas eestlasi siirduma Singapuri tööle. [[2014]]. aasta seisuga osales aktiivsemalt eestlaste seltsielus umbes 50 inimest. Eestlaste ürituste eestvedaja on Kaia-Reet Parv. <ref name="GgErD" /> == Haridus == Singapuri haridussüsteem on kolmeastmeline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja keskhariduse järgne haridus. <ref>[https://www.moe.gov.sg/education Singapuri haridusministeeriumi koduleht.]</ref>. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on 22,8% Singapuri elanikest kõrgharidusega. Singapuris omandatakse põhiharidus 6 aastaga, keskharidus 4 või 5 aastaga. 268. rida: == Kultuur == [[~~File~~Pilt:Mondial_Ping_-Women%27s_Singles_-_Quarterfinal_-_Zhu_Yuling-Feng_Tianwei_-_30.jpg\|~~thumb~~pisi\| Feng Tianwei on võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit]] Singapuri kultuuris on kombineeritud [[Aasia]] ja [[Euroopa]] kultuuri mõjud. Riigis tähistatakse [[hiina kultuur\|hiina]], [[malai kultuur\|malai]] kui [[kristlik kultuur\|kristliku kultuuri]] tähtsamaid pidustusi. Riigi tähtsaim püha on iseseisvuspäev 9. august. 282. rida: Alates [[2006]]. aastast korraldatakse Singapuri biennaali. Singapuri botaanikaaed kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Singapuri sportlased võistlesid esmakordselt [[1948. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud 1 kuld-, 2 hõbe- ja 2 pronksmedalit. [[Feng Tianwei]] on [[lauatennis]]es võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit. Riigi sportlased on rahvusvahelistel võistlustel olnud edukad [[lauatennis]]es, [[sulgpall]]is, [[purjetamine\|purjetamises]] ja [[ujumine\|ujumises]]. Singapuril on oma jalgpalliliiga, kuhu kuulub 12 klubi. [[Singapuri jalgpallikoondis]] on 4 korda tulnud ASEANi meistriks. 2010 peeti Singapuris noorte olümpiamängud. 299. rida: == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="aNCFw">[http://www.singstat.gov.sg/publications/publications-and-papers/reference/yearbook-of-statistics-singapore Singapuri Statistikaameti aastaraamat 2016.]</ref>▼ <ref name="Vbby0">[http://siteresources.worldbank.org/WBI/Resources/wbi37165.pdf] Habibullah Khan. "Social Policy in Singapore: A Confucian Model?” Maailmapank 2001.</ref> ▲<ref name="aNCFw">[http://www.singstat.gov.sg/publications/publications-and-papers/reference/yearbook-of-statistics-singapore Singapuri Statistikaameti aastaraamat 2016.]</ref> <ref name="z5gbM">[https://www.nparks.gov.sg/gardens-parks-and-nature/parks-and-nature-reserves/bukit-timah-nature-reserve Bukit Timahi looduskaitseala.]</ref> <ref name="6Bo61">[http://www.legco.gov.hk/research-publications/english/1516fsc19-overview-of-water-resources-management-in-singapore-20160226-e.pdf] Ülevaade Singapuri veeressurssidest.</ref>

Singapur: erinevus redaktsioonide vahel