Erinevus lehekülje "Ameerika Ühendriigid" redaktsioonide vahel

P
Tühistati kasutaja 2600:8800:3980:2550:6CA9:F173:40A6:293F (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Estopedist1.
P (Tühistati kasutaja 2600:8800:3980:2550:6CA9:F173:40A6:293F (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Estopedist1.)
Märgis: Tühistamine
== Loodus ==
=== Pinnamood ja maastikuline liigendus ===
USA-s domineerib [[vanad mäed|vanade mägede]] ja [[platood]]e ahelik [[Apalatšid]], mis kulgeb põhja-lõuna suunas piki [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri]] idarannikut, ning kõrgete [[noored mäed|noorte mägede]] ahelikud [[Kaljumäestik]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]], mis kulgevad põhja-lõuna suunas mandri lääneosas. [[Kanada kilp|Kanada kilbist]] [[Mehhiko laht|Mehhiko laheni]] laiub suur sisemaamadalik.
==== Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik ====
Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses [[Codi neem]]est [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grandeni]]. Läänes piirneb madalik [[Apalatšid]]e [[Piedmont]]iga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda [[Mississippi jõgi|Mississippi jõe]] [[alamjooks]]u [[jõeorg|orgu]] [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]] [[Cairo (Illinois)|Caironi]] [[Illinois]]i osariigis ja lääne poole [[Balcones]]e astanguni [[Texas]]es.
 
Kalda lähedal on ulatuslik [[mandrilava]].
 
[[Kõrgus merepinnast]] on väike ja [[pinnavorm]]e on minimaalselt.
 
Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud [[Long Island]]i saar, lehtersuudmed [[New Yorgi laht|New Yorgi]], [[Delaware'i laht|Delaware'i]] ja [[Chesapeake'i laht]] ning [[Albemarle'i väin|Albemarle'i]] ja [[Pamlico väin]] ning meresaared [[Georgia]] ranniku lähedal.
 
Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12–13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ja moodustab palju järvi. [[New Orleans]]ist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav [[delta]].
Olgugi, et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed.
 
Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemere maade ja Musta Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad – tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.
 
Varem suheldi Euroopaga peamiselt põhjapoolsete sadamate kaudu, mis on lõunapoolsega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kahjuks jäävad need sadamad riigi siseosadest mõnevõrra eemale. Pärast rekonstrueerimistöid Saint Lawrence’i jõel ja mitme kanali ümberehitust pääsesid ookeanilaevad [[Suur järvistu|Suurele järvistule]] ja sealsed sadamad muutusid meresadamateks. Talveks see meretee, aga kahjuks külmub.
 
=== Pinnamood ===
Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud [[Apalatši mäestik]] (kõrgeim [[Mount Mitchell]] 2037 m).
 
Lääneosas on [[Kordiljeerid]], mille kõrgeima osa moodustab alpiinne [[Alaska ahelik]] (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp [[Denali]] 6168 m).
Alaskast lõuna pool on põhja–lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad [[Ranniku-Kordiljeerid]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] ([[Mount Whitney]] 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. ([[Põhja-Ameerika laam|Põhja-Ameerika]] ja [[Vaikse ookeani laam]]a mõjul).
 
==== Pinnamoe mõju ====
Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad [[hoovus]]ed, [[Frontfront|frondid]], [[tsüklon]]id, päikesekiirgus.
 
Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas [[Alaska]] osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis.
 
 
====Veevarud====
Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu [[Mississippi]], [[Yukoni jõgi|Yukon]], ja [[Columbia jõgi|Columbia]] kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km<sup>3</sup> (viies koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km<sup>3</sup> taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.
 
==== Maavarad ====
 
=== Laamtektoonika ===
USA paikneb [[Põhja-Ameerika laam]], võttes enda alla 60% laamast. Ta on [[Vanaaegkondvanaaegkond|vanaaegkonna]], [[Keskaegkondkeskaegkond|keskaegkonna]], ja [[Uusaegkonduusaegkond|uusaegkonna]] [[kurrutus]]e piirkonnas ja [[eelkambrium]]i [[Pealiskordpealiskord|pealiskorral]].
 
=== Maavärinad ja vulkaanipursked ===
 
=== Kliima ===
USA põhiosa asub [[Parasvöödeparasvööde|parasvöötmes]] ja [[lähistroopika]]s, Florida lõunaosa ulatub [[Troopikavöödetroopikavööde|troopikavöötmesse]], Alaskas valitseb [[Lähisarktilinelähisarktiline kliima]]. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm [[Arktilinearktiline õhumass|arktiline õhk]] tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10&nbsp;°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool −30&nbsp;°C, Ülemjärve ääres [[Duluth]]is −13,9&nbsp;°C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s −1,6&nbsp;°C ja Los Angeleses 12,3&nbsp;°C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18&nbsp;°C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud [[Surmaorg|Surmaorus]] (56,7&nbsp;°C; läänepoolkera kõrgeim).
 
{| class="wikitable"
 
Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu [[Mississippi]] (algab [[Itsasca järv]]est Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779 km), [[Missouri]] (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726 km), [[Ohio-Allegheny]] (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102 km), [[Colorado jõgi]] (algab [[Grandi maakond|Grandi maakonnas]] USA-s ja suubub [[California laht]]e; pikkus 2333 km).
 
Võrdluseks võib tuua Eesti pikima [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]], mille algus paikneb [[Otepää kõrgustik]]ul ja mis suubub [[Lämmijärv]]e, läbides kokku 156 kilomeetrit.
 
 
== Rahvastik ==
[[Pilt:Population 1950-2050 selected countries.svg|thumb|USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele [[immigratsioon]]ile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka [[21. sajand]]il, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades.]]
 
USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2006]] ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ja seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv pärast 2050. aastat praeguse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahvastiku. <ref>[[Eurostat]] ja [[U.S. Census Bureau]].</ref>
 
Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga mitmekesine maa. Rahvastiku üle peetakse arvestust rassitunnuste ja etnilise päritolu järgi. 2010. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 72,4% valgenahalised, 12,6% [[afroameeriklased]], 4,8% Aasia päritolu ameeriklased, 0,9% põlisameeriklased ([[indiaanlased]] ja [[eskimod]]), 0,2% [[Hawaii saared|Hawaii]] ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud, 6,2% muudest rassidest ja 2,9% kahest või enamast rassist.
18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igaühel neist oli oma kuberner ja seadustik, ent [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigi]] valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: [[Uus-Inglismaa]] ([[Massachusetts]], [[Connecticut]], [[Rhode Island]], [[New Hampshire]]); Kesk- ([[New York]], [[New Jersey]], [[Pennsylvania]], [[Delaware]]) ja Lõuna kolooniad (Virginia, [[Maryland]], [[Põhja-Carolina]], [[Lõuna-Carolina]], [[Georgia]], kus kolonistid olid Inglismaa katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti [[tubakakasvatus]]ega, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje.
 
[[Uus-Inglismaa]] kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad [[puritaanid]]. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (ümberasujate tuntuim laev on "[[Mayflower]]"). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist [[Kveekeridkveekerid|kveeker]] [[William Penn]]i juhitud [[Pennsylvania]].
 
Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult kaasa kokkupõrked indiaanlastega ([[Indiaanisõjad]]). Esimene suurem sõda toimus 1622–1636 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lõpuks kehvema relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise tõttu lüüa.
== Majandus ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide majandus}}
Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne [[SKP]] oli [[2010]]. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9%, ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on [[Hiina]], [[Mehhiko]], ja [[Kanada]].
 
[[Töötus|Töötute]] osakaal oli juunis 2011 9,2%.
 
[[Ameerika Ühendriikide riigivõlg|Riigivõlg]] on septembris 2011 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab 100% riigi SKP-st.
 
== Vaata ka ==
* [[Ameerika erandlikkus]]
* [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]
* [[Ameerika Ühendriikide kirjanike loend]]
* [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]
* [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]
* [[Ameerika Ühendriikide aukodanik]]
* [[Ameerika Ühendriigid 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Ameerika Ühendriikide veinid]]
* [[Eesti-USA suhted]]
* [[Ameerika Ühendriikide maavägede staabiülem]]
* [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]
 
== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{commons|United States of America}}
 
* [http://www.vm.ee/?q=en/taxonomy/term/186 Ameerika Ühendriigid] [[Välisministeerium]]
 
{{NATOriigid}}
 
{{Ameerikariigid}}
 
{{coordinateCoordinate |NS=40.0 |EW=-100.0 |type=country |region=US}}
 
[[Kategooria:Riigid]]