Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 54 baiti ,  6 kuu eest
P
pisitoimetamine using AWB
}}
 
'''Venemaa''' (ametlik nimi '''Venemaa Föderatsioon''') on [[riik]] [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s.
 
Venemaa piirneb loodes [[Norra]] ja [[Soome]]ga, läänes [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]] (viimase kahega [[Läänemeri|Läänemere]]-äärse [[eksklaav]]i [[Kaliningradi oblast]]i kaudu), [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, edelas [[Gruusia]] ja [[Aserbaidžaan]]iga, lõunas [[Kasahstan]]i, [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ga, kagus [[Põhja-Korea]] ja [[Jaapan]]iga ning idas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] (viimase kahega meritsi).
 
Venemaa on maailma suurima [[pindala]]ga riik; seal on kehtestatud 11 [[ajavöönd]]it.
 
Venemaa pikk rannajoon (37 653  km) ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosani ning hõlmab veel [[Must meri|Musta mere]], [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257  km), piirnedes 14 riigiga.
[[Pilt:Emblem of the Russian Federation (1992-1993).svg|pisi|Venemaa Föderatsiooni vapp, 1992–1993]]
[[1991]]. aastani oli Venemaa ([[Vene NFSV]]) [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pindalalt suurim [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|liiduvabariik]]. Venemaa on Nõukogude Liidu [[õigusjärglane]]. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava [[SRÜ]] juhtiv liige.
===Riigikord ja juhtimine===
{{vaata|Venemaa riigihaldus}}
Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne [[presidentaalne vabariik]], riigipea on [[Venemaa president|president]].
 
Seadusandlik organ on [[parlament]], mis koosneb kahest kojast: [[Riigiduuma]]st ja [[Föderatsiooninõukogu]]st.
 
[[Freedom House]] klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.
 
* 22 [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigiks]]
* 9 [[krai|kraiks]]ks
* 46 [[oblast|oblastiks]]iks
* 3 [[keskalluvusega linn|keskalluvusega linnaks]]aks
* 1 [[autonoomne oblast|autonoomseks oblastiks]]
* 4 [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomseks ringkonnaks]]
 
;Demograafilised näitajad
[[Pilt:Population of Russia.PNG|thumbpisi|Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010]]
Venemaa rahvaarv on 141,9 miljonit <ref> (Venemaa Statistikaamet, oktoober [[2009]])</ref>, maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta ([[2007]]). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), [[Siber]]is ja [[Kaug-Ida]]s on suured alad peaaegu inimtühjad.
 
Venemaal on [[demograafiline kriis]]. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. [[ÜRO]] keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% ([[2007]]). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). [[Loomulik iive]] on −4,8‰. Naise kohta on 1,39 sündi. [[Keskmine oodatav eluiga]] on naistel 75 ja meestel 62,9 aastat (2009). 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste [[suremus]] on 1,53%.
 
Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast [[alkoholism]]iga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb [[ÜRO Arenguprogramm]]i [[prognoos]]i kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06179801 ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra], err.ee, 5.10.2009</ref>.
 
Venemaal on 11 miljonilinna.
 
Viimane rahvaloendus toimus Venemaal [[2010]]. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit.
 
;Rahvad
Venemaal elab üle 160 rahvuse. [[Venelased]] moodustasid 2002. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 79,8% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on [[tatarlased]] (3,8%), [[ukrainlased]] (2%), [[baškiirid]] (1,2%), [[tšuvašid]] (1,1%), [[tšetšeenid]] ja [[armeenlased]]<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html CIA – The World Factbook]</ref>.
 
2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis ida pool [[Uural]]i mägesid ([[Tjumen]]i, [[Omsk]]i, [[Novosibirsk]]i, [[Kemerovo]], [[Krasnojarsk]]i, [[Irkutsk]]i, [[Barnaul]]i ja [[Jakutsk]]i) [[Siber]]i piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid [[siberlased|siberlasi]], vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu [[kolonisaator]]id Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga<ref>[[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/venelased-ei-taha-enam-venelased-olla.d?id=41477117 Venelased ei taha enam venelased olla], Eesti Ekspress, 8. märts 2011</ref>.
 
;Religioon
Venemaa võttis ristiusu vastu [[988]]. aastal. Valdav osa venelastest on [[õigeusk]]likud, kes kuuluvad [[Vene Õigeusu Kirik]]usse, mille juht on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] – [[Kirill]].
 
Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt [[muslim]]id.
 
== Ajalugu ==
[[FilePilt:Slavic peoples 6th century historical map.jpg|pisi|Slaavi hõimude asualad 6. sajandil]]
[[FilePilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|Ida-slaavi hõimude asualad 8.-9. sajandil]]
{{vaata|Venemaa ajalugu}}
{{vaata|Venemaa valitsejad}}
[[Pilt:Muromian-map.png|thumbpisi|200px| Venemaa lääneosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal]]
Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema [[paleoliitikum]]i ajajärgust [[Kaukaasia]]st, keskmisest paleoliitikumist ka [[Volgograd]]i lähedalt, [[Uural]]i keskosast, [[Oka]] äärest ja [[Desna]] ülemjooksult; [[Siber]]i vanimad leiud ([[Altai]]st ja [[Amuur]]i jõgikonnast) on [[Aasia]]-pärased.
 
Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]] ääres [[viikingid|viikingite]] valitsetud, kuid erinevaid hõime ([[Baltlased|balti]], [[slaavlased]], [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]], [[Turgi rahvad|türgi hõimud]] ja [[skandinaavia|skandinaavlasi]]) ühendanud [[Vene khaaniriik]] ([[:en:Rus' Khaganate|en]]), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|''Aldeigoburg'']]is<ref>Иван Никитич Болтин, [http://books.google.ee/books?id=WPIJAQAAIAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1]</ref>.
 
Esimene [[ida-slaavlased|ida-slaavlaste]] riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise [[varjaagid|varjaag]]i valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]]ga, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi.
 
Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, [[Tšernigov]]i ja [[Perejaslavl]]i vürstiriigid. Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud [[Venemaa vürstiriikide loend|vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded.
 
14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud [[Kulikovo lahing]]us ([[1380]]) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja [[1480]]. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest.
[[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|leftvasakul|[[Ivan Julm]] tema kaasaegsel ikoonimaalil]]
[[15. sajand]]i II veerandil puhkenud [[sõda]] riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid [[Galiitsia]] vürstid, lõppes [[Vassili II]] võiduga. [[1478]]. aastal liidendati [[Novgorodi Vabariik]], [[1485]] [[Tveri Vürstiriik]], [[1510]] [[Pihkva Vürstiriik]], [[1514]] [[Smolenski Vürstiriik]] ja arvatavasti [[1521]] [[Rjazani Vürstiriik]]. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal [[Galiitsia-Volõõnia]] piirkonnas [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]]i kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-[[šlahta]] ja [[suurnik]]e suurte vabadustega vürstiriigid; [[Novgorod]]is ja [[Pihkva]]s suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar [[Ivan IV]] viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiks]] (1547).
[[FilePilt:Peter de Grote.jpg|leftvasakul|thumbpisi|[[Peeter I]].]]
15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal [[Moskva-Leedu sõjad|sagedasi sõdu]] teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[vene õigeusk|vene õigeusku]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam]]iusku khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga.
{{Vaata|Moskva tsaaririik}} (1547–1721)
17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar [[Peeter I]], kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] – [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.
{{Vaata|Vene SFNV}}, ''[[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei]]''
1922. aastal moodustati [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe ja [[VK(b)P KK]] sekretäri [[Vladimir Lenin]]i juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]], mis eksisteeris aastatel 1923–1991.
[[Pilt:Борис Николаевич Ельцин.jpg|pisi|leftvasakul|[[Boriss Jeltsin]]]]
Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa [[Boriss Jeltsin]]i juhtimisel oma omariiklust [[Venemaa Föderatsioon]]ina 25. detsembril [[1991]].
 
75 360

muudatust