Friedrich Georg Wilhelm Struve: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{Teadlane
| pilt =
| pildiallkiri = Friedrich Georg Wilhelm von Struve
| sünniaeg = 15. aprill 1793
18. rida:
| abikaasa =
| lapsed =
| allkiri =
| veebileht =
| märkused =
| muu =
}}
[[Pilt:SimunaGKM.jpg|
[[Pilt:Hammerfest Meridianstein.jpg|
'''Friedrich Georg Wilhelm von Struve''' (vene keeles ''Василий Яковлевич Струве''; [[15. aprill]] [[1793]] [[Altona]] – [[23. november]] [[1864]] [[Pulkovo]]) oli saksa päritolu vene [[astronoom]] ja [[geodeesia|geodeet]]. Ta määras esimesena teise tähe kauguse päikesesüsteemist, mõõtis koos [[Carl Friedrich Tenner]]iga [[Tartu Tähetorn]]i läbiva [[meridiaan]]ikaare pikkuse [[Doonau]] suudmest kuni [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämereni]], koostas [[kaksiktäht]]ede kataloogi.
==Elulugu==
Fr. G. W. Struve õppis aastatel [[1808]]–[[1813]] [[Tartu ülikool]]is, töötas aastatel 1813–[[1820]] ülikooli tähetorni observaatorina ning aastatel 1820–[[1839]] tähetorni direktorina, ühtlasi oli ka professor [[astronoomia]] ja [[geodeesia]] alal.
Fr. G. W. Struve juhtimisel toimus aastatel [[1816]]–[[1855]] [[Struve geodeetiline kaar|meridiaanikaare]] mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. [[Võivere]] ja [[Avanduse]] küla vahelisel tasasel väljal mõõtis Fr. G. W. Struve [[1827]]. aastal 4,5
Fr. G. W. Struve oli [[Pulkovo observatoorium]]i üks rajajaid ning aastatel 1839–[[1862]] selle direktor. Ta oli [[1845]]. aastal üks [[Vene Geograafia Selts]]i asutajaid ning alates [[1853]]. aastast [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i auliige.
== Fr. G. W. Struve panus eksperimentaalpsühholoogiasse ==
On vähetuntud fakt, et Fr. G. W. Struve tööd on kaasa aidanud nn personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele [[eksperimentaalpsühholoogia]]s.
Nimelt andis [[Georg Friedrich Parrot]] 1811. aastal noorele andekale filoloogile eristipendiumi, et viimane saaks pühenduda uuele teemale: [[matemaatika]]le ja astronoomiale. Mõne aasta möödudes sai Fr. G. W. Struvest Tartu ja [[Friedrich Wilhelm Bessel]]ist (1784–1846) [[Königsberg]]i observatooriumi direktor. Noorte astronoomide peamisteks töövahenditeks olid [[metronoom]] ja enda silm. Astronoomiliste asukohatade kindlaksmääramiseks kasutati [[Bradley meetod]]it, mis seisnes selles, et vaatleja pidi vaadeldava asukoha kokku viima metronoomi kindlaksmääratud löögi hetkega. [[Friedrich Wilhelm Bessel|Bessel]] mõistis, et vaatlejatevahelised erinevused ei tulene lohakusest, nagu oli arvanud [[Greenwich]]i observatooriumi kuninglik astronoom [[Royal Nevil Maskelyne]] enda ja assistendi [[David Kinnebrook]]’i tulemusi kõrvutades. Taibanud, et vaatlused erinevad süstemaatiliselt, arvutas ta igale vaatlejale välja oma nn personaalse võrrandi. [[Friedrich Wilhelm Bessel|Fr. W. Bessel]] pidas kõige silmapaistvamaks uurijaks Wilhelm Struvet, mistõttu oli loogiline teha oma esimene võrdlus just temaga. Nagu Fr. W. Bessel oletas, aitas indiviidide erinevuste arvessevõtmine vaatlustulemused võrreldavaks muuta.
1879. aastal tegi [[Wilhelm Wunt]]i õpilane [[Max Fridrich]] esimeses eksperimentaallaboris nn personaalse võrrandi fenomeni katse, mida hakati nimetama komplikatsiooni eksperimendiks.<ref>[[Jüri Allik]]. "History of experimental psychology from an Estonian perspective". – Psychological Research, 71(6) (2007), 618–625.<!-- seda teksti pole näha: doi:10.1007/s00426-006-0051-9 --></ref>
== Isiklikku ==
Friedrich Georg Wilhelm Struve vanemad olid Jacob Struve ja Maria Emerentia Wiese.
Ta abiellus 1815. aastal Emilie Wall'iga, kellega sai 12 last ja kellest 8 elasid täiseani. Emilie suri 1. veebruaril 1834.<ref name="Vaatleja" />
48. rida:
22. veebruaril 1835 abiellus Struve [[Johann Bartels]]i tütre Johanna Bartelsiga, kellega sai veel 6 last.<ref name="Vaatleja">[https://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=84 Fr.G.W. Struve Tartu-periood] Vaatleja</ref>
Fr. G. W. Struvel oli poeg [[Otto Wilhelm Struve]] (1819–1905), kes oli samuti astronoom. Lõpetanud 1839. aastal Tartu ülikooli, oli ta aastaid [[Pulkovo observatoorium]]i direktori abi ja hiljem, aastatel 1862–1889, direktor. Ka Otto Wilhelmi poegadest, kes mõlemad olid Tartu ülikooli kasvandikud, said astronoomiaprofessorid ja tuntud astronoomid: [[Hermann Struve]] (1854–1920) oli Pulkovo observatooriumi astronoom (kuni 1895. aastani) ning seejärel (1895–1904) [[Königsbergi observatoorium
== Tunnustused ==
| |||