Punane kuusk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukas
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Punane kuusk
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund = LR/lc
| seisundi_süsteem = iucn2.3
34. rida:
 
== Kirjeldus ==
[[Pilt:Picea rubens UGA.jpg|pisi|leftvasakul|Okkad ja käbid]]
Puu kasvab keskmiselt 18–23, maksimaalselt 35 m kõrguseks.<ref name="fed2" /> Puu eluiga võib soodsates oludes küündida kuni 400 aastani.<ref name="fed1" />
 
[[Tüvi|Tüve]] keskmine läbimõõt on 30–60, maksimaalne 130 &nbsp;cm.<ref name="fed1" /> Tüve koor on hallikas või punakaspruun, vanematel puudel pikisuunas lõhenev. [[Võra]] on laikuhikja kujuga.<ref name="kuused" />
 
[[Juurestik]] on maapinnalähedane, üsna aeglaselt arenev, ulatub keskmiselt 35 (maksimaalselt 55) cm sügavusele, mistõttu esineb tihti [[tormiheide]]t.<ref name="fed2" />
43. rida:
[[Võrse]]d on punakaspruunid, karvased, peened.<ref name="dendro" />
 
[[Okas|Okkad]] on 1,0–1,5 &nbsp;cm pikkused, teravad, läikivad, tume- või helerohelised, tipust pisut kõverad, neljatahulised, pealmiste külgede mõlemal tahul 6, alumistel tahkudel 3 õhulõherida, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt<ref name="dendro" />. Okkad katavad võrset igast küljest.
 
[[Puukoor]] on pealtpoolt hallikaspruun ja seestpoolt punakaspruun, õhuke ja [[soomus (botaanika)|soomuseline]].
49. rida:
[[Pung]]ad on munajad, nõrgalt vaigused, tumepruunid, punakaspruunide pikenenud pungasoomustega <ref name="kuused" />. Käbid ripuvad okstelt allapoole.
 
[[Käbi]]d on 3–4 (6) cm pikkused ja läbimõõduga kuni 2,0 &nbsp;cm, vaigused, läikivad, valminult punakaspruunid. [[Seemnesoomus]]ed on väga jäigad, kumerad, pehmekarvalised, terveservalised või veidi hambulise servaga.<ref name="dendro" /> [[Seemned]] on 2–3 &nbsp;mm pikkused, tumepruunid, helepruunide 6–9 &nbsp;mm pikkuste tiivakestega.<ref name="kuused"/> 1000 seemne mass on vahemikus 1,6–4,5 g<ref name="fed1" />.
 
== Levila ja ökoloogia ==
[[Pilt:Mount-sterling-summit-spruces-nc2.jpg|pisi|leftvasakul|Punased kuused [[Põhja-Carolina]]s]]
[[Pilt:Spruce Knob - spruce forest 2.jpg|pisi|leftvasakul|Punase kuuse mets]]
Punase kuuse levila paikneb [[Põhja-Ameerika]] kirdeosas võrdlemisi väiksel alal. Selle põhjaosas kasvab punane kuusk 0–1370 m kõrgusel merepinnast, [[Apalatšid]]e lõunaosas 1370–1520 m kõrgusel segus [[lehtpuud]]e ja kanada tsuugaga, 1520 meetrist alates peamiselt koos palsamnuluga. Kõrgemal kui 1900 m asendab teda puistus järk-järgult Fraseri nulg.<ref name="fed1" />
 
60. rida:
=== Kliima ja kasvupinnas ===
 
Punase kuuse areaali [[kliima]] on niiske ja jahe. Aasta keskmine [[sademete hulk]] on 910–1320 &nbsp;mm. Lund sajab aastas keskmiselt 200–400 &nbsp;cm ning [[lumikate]] esineb aastas 100–140 päeval. Jaanuari keskmised minimaalsed õhutemperatuurid on vahemikus –13...–18 &nbsp;°C, maksimaalsed aga –1...–7 &nbsp;°C. Puu talub talvel külma kuni –30...–40 &nbsp;°C<ref name="hardiness" />. Külmavaba perioodi pikkus aastas on 90–150 ööpäeva. Juuli keskmised maksimaalsed õhutemperatuurid on +21...+27 &nbsp;°C, minimaalsed +11...+14 &nbsp;°C. Parimat kasvu näitavad Apalatšides kasvavad kuusikud, kuna suhteline [[õhuniiskus]] ja sademete hulk on seal kõrgemad.<ref name="fed1" />
 
Punane kuusk kasvab peamiselt viljakatel happelistel [[muld]]adel, mille [[pH]] on vahemikus 4,0–5,5. Samuti kasvab nii soodes kui ka õhukese mullakihiga kaljudel, mägedes tõuseb kuni 2000 m kõrgusele merepinnast. Soostunud aladel jääb kasv kiduraks.<ref name="fed1" />
133. rida:
== Kasvatamine Eestis ==
 
Punane kuusk toodi [[Euroopa]]sseEuroopasse juba [[1750]]. aastal. Eestisse jõudis ta [[19. sajand]]il, kuid on meil vähe levinud. Tema esinemist on registreeritud [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Vana-Antsla]]s, [[Oru]]l, [[Porkuni]]s, [[Olustvere]]s ning [[Saaremaa]]l [[Kuusenõmme]]l ja J. Alase dendraariumis.<ref name="kuused" /> Praegu võib neid näha [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]] ja [[Luua]] [[arboreetum]]is.<ref name="okaspuud" /> Eestis kipub ta olema külmahell, samuti kannatab ta kuivadel kasvupinnastel, kuna koduses levilas on sademete hulk pea kaks korda suurem. Külmakindlaid seemikuid peaks saama areaali põhjaosast kogutud seemnete abil.<ref name="kuused" /> [[Soome]]sSoomes kasvatatakse punast kuuske üksikute rühmadena Mustilas ja Punkaharjus ning seal on puud külmakindlad ja kannavad ka käbisid.<ref name="dendro" />
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5647762| Pealkiri = Conifer database: "''Picea rubens''".| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="fed2">{{netiviide | URL = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/picrub/all.html| Pealkiri = "''Picea rubens''"| Väljaanne = www.fs.fed.us| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="fed1">{{netiviide | URL = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/picea/rubens.htm| Pealkiri = "Red Spruce"| Väljaanne = www.na.fs.fed.us| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="kuused">V. Hainla, U. Valk. "Eestis kasvavad kuused", Tartu, 1961.</ref>
<ref name="dendro">[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987.</ref>
<ref name="hardiness">{{netiviide | URL = http://treephys.oxfordjournals.org/cgi/reprint/5/1/25.pdf| Pealkiri = Frost hardiness of ''Picea rubens'' growing in spruce decline regions of the Appalachians | Autor = L. J. Sheppard, R. I. Smith and M. G. R. Cannell| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = Tree Physiology 5, 25-37| Aeg = 1989| Koht = Victoria, Canada| Väljaandja = Heron Publishing| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="fed1">{{netiviide | URL = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/picea/rubens.htm| Pealkiri = "Red Spruce"| Väljaanne = www.na.fs.fed.us| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="fed2">{{netiviide | URL = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/picrub/all.html| Pealkiri = "''Picea rubens''"| Väljaanne = www.fs.fed.us| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="WoodC4">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_04.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood"| Autor = Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="WoodC5">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_05.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood"| Autor = David E. Kretschmann| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>