Erinevus lehekülje "Mäginulg" redaktsioonide vahel

Lisatud 38 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine using AWB
(Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi SubalpineFir_7458.jpg pildiga Abies_lasiocarpa_7458.jpg. Põhjus: File renamed:.)
P (pisitoimetamine using AWB)
{{Taksonitabel
| nimi = Mäginulg
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund = LR/lc
| seisundi_süsteem = iucn2.3
| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae''
| perekond = [[Nulg]] ''Abies''
| liik = [[Mäginulg]]
| alamliik =
| binaarne = ''Abies lasiocarpa''
*''Pinus lasiocarpa'' Hook. <small>(1838)</small><ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648400| Pealkiri = Conifer database: "''Abies lasiocarpa''" | Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 24.08.2010| Keel = inglise}}</ref>
}}
'''Mäginulg''' (''Abies lasiocarpa'') on [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nulg|nulu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[igihaljus|igihaljas]] [[okaspuu]].
 
==Teisendid==
 
== Kirjeldus ==
[[Pilt:Abies lasiocarpa youngcones.jpg|leftvasakul|thumbpisi|Noored käbid]]
[[Pilt:Abies lasiocarpa arizonica3.jpg|leftvasakul|thumbpisi|Korginulu tüvi]]
Puu kasvab tavaliselt 15–30, harva kuni 50 m kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] läbimõõt on 30–60 (harva kuni 100) cm. Puu eluiga on 150–250 (harva 300) aastat. [[Võra]] on kitsaskoonusja kujuga ja ulatub tihti maapinnani. Tavaliselt sihvakas puu võib päikesepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madala kasvuga ja põõsakujuline.
 
Tüüpteisendi tüve koor on praktiliselt sile, pruunikashall, rohkete vaigumuhkudega, vanematel puudel rõmeline ja kestendav. Vanadel puudel muutub tüvi konarlikuks ja praguliseks. Erinevalt tüüpteisendist on korginulu tüve koor heledam, paksem, korkjas ja vaigumuhkudeta. Noored [[võrse]]d on tuhkjashallikad, kaetud lühikeste karvakestega, mis aasta pärast muutuvad pruunikashalliks.
 
[[Pung]]ad on ümarad, hallikaspruunid, vaigused. [[Okas|Okkad]] on 1,5–4 &nbsp;cm pikkused, tömbi tipuga, pealt hallikasrohelised, alt helerohelised, kahe [[õhulõhe]]ribaga. Okkad paiknevad [[kasv]]ul spiraalselt, aga asuvad selle ülapoolel või küljel, kasvu alapoolel okkaid tavaliselt ei leidu. Okastele tehtud värsked kriimustused muutuvad punakaks.
 
[[Juur]]ed kasvavad kiiresti ja tungivad paksemates [[muld]]ades küllaltki sügavale.
 
Puu kasvab hästi varjus, aga ei talu liigset kuumust ega põuda. Kõrgemal mägedes on kasv esimestel aastatel üsna aeglane. 10–15 aasta keskmine juurdekasv on 2,5 &nbsp;cm. Väikestel kõrgustel on soodsates tingimustes keskmine aastane juurdekasv 8,1–11,4 &nbsp;cm.
 
Küllalt tihti esineb tormiheidet, mis on tingitud karmidest ilma- ja pinnaseoludest. Samuti esineb tormiheidet [[juuremädanik|juure-]] või [[südamemädanik]]u tõttu, mida põhjustavad [[seenhaigus]]ed.
=== Kliima ===
 
Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Levikuala põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni &minus;45 &nbsp;°C-ni. Lõunaosas kasvab mäginulg aga merepinnast kõrgel, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 &nbsp;°C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus &minus;3,9...+4,4 &nbsp;°C, keskmine sademete hulk on 610 &nbsp;mm.
 
=== Kasvupinnas ===
 
Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel [[raba]] piiril. Hästi kasvab ta väikestel kõrgustel jõe[[lamm]]idel ja [[liustik]]e poolt mahajäetud [[moreen]]il, kõrgemal aga hästi dreneerival (peene või keskmise fraktsiooniga) [[liivmuld|liiv-]] ja [[liivsavimuld]]adel, mis on moodustunud peamiselt [[basalt|basaldist]], [[andesiit|andesiidist]] ja [[kilt|kildast]]. Kesisemalt kasvab ta jämeda fraktsiooniga [[purdpinnas]]el ja veega küllastunud pinnasel. Samas asustab mäginulg [[pineerliik|pioneerliigina]] [[laava]]ga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja [[laviin]]ide poolt rajatud "koridore".
 
Mäginulg kasvab põhiliselt järgmistel muldadel:
 
== Paljunemine ==
[[Pilt:Abies lasiocarpa 28161.JPG|thumbpisi|Pudenenud käbid]]
Mäginulg on [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu. Ta paljuneb peamiselt [[seeme|seemnete]] abil, rasketes pinnaseoludes sageli ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]] (alumiste okste juurdumisega). Sellised iseloomulikud kohad on laavaga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.
 
Valgusküllases kasvukohas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.
 
Okstel püsti seisvad [[käbi]]d on 6–12 &nbsp;cm pikkused, silinderjas-ellipsoidsed, vaigused, noorelt tumepurpurpunased kuni hallikassinised, küpsedes muutuvad pruuniks ja lagunevad ise, paisates seemned [[tuul]]de. Seemned on [[tiivad (botaanika)|tiibadega]] ja valmivad sügisel. Seemne mass on 10–12 &nbsp;mg.
 
Mäginulg õitseb [[mai]]s-[[juuni]]s. Seemned varisevad [[september|septembris]]-[[oktoober|oktoobris]]. Ületalve säilivad seemned [[lumi|lume]] all või sees. Idanema hakkavad nad mõni päev pärast lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.
75 790

muudatust