Erinevus lehekülje "Kvaliteedijuhtimine" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine using AWB
P
P (pisitoimetamine using AWB)
 
== Ajaloost ==
Arusaam, et võimaliku kliendi vajaduste rahuldamine aitab suurendada majanduslikku kasu, on sama vana kui majanduskaubandus. Kuid väga pikka aega oli tegemist üksikisikute vahelise küsimusega ehk vastastikku olid [[kaupmees]] või [[käsitööline]] ja klient. Ühiskonna jaoks oli põhinõuete täitmine tagatud teenuseosutaja isikliku vastutusega. Kõrvalekaldeid, mida võis tõlgendada pettuse või kvaliteedinõuete eiramisena, karistati karmilt. Muus osas oli klient üksi.<ref name="ReferenceA">{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiri=p 282|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
==== Kvaliteedisüsteemi sünd ====
[[Tööstusrevolutsioon]] muutis senist praktikat märkimisväärselt. Vastutust toote kvaliteedi eest ei olnud enam võimalik siduda ühe kindla isikuga. Hüppeliselt suurenenud tootmismahtude ja kliendibaasi laienemise tingimustes hakati välja töötama tegevusi, mida võib pidada kaasaegse kvaliteedijuhtimise aluseks. [[20. sajand|20. sajandi]]i jooksul toimunud rohkearvuliste muutuste tulemusena arenes kvaliteedisüsteem järjest spetsiifilisemaks – alates tootepõhisest kvaliteedi kontrollist protsessile orienteeritud kvaliteedikontrollini ning kvaliteedi tagamisest kuni tänapäeval kasutatava süsteemipõhise kvaliteedijuhtimise ja tervikliku kvaliteedijuhtimiseni välja.<ref>{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiriname=p 282|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}<"ReferenceA"/ref>
 
==== Kvaliteedijuhtimine ja bürokraatia ====
Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane [[Max Weber]] (1864–1920) uuris riikide ja [[Usundite loend|religioonide]] korralduse aluseid ning juhtimisviise. Erilist tähelepanu pööras ta [[Katolikukatoliku kirik|katoliku kiriku]]u juhtimisele ning [[reformatsioonijärgse]] ja tööstusrevolutsiooniaegse uue ajastu vajadustele. Uurimistöö alusel töötas ta välja administratiivse juhtimisviisi alused ja nimetas tulemuse [[bürokraatiaks]]. Weberi järgi peavad [[Organisatsioon|organisatsiooniorganisatsioon]]i struktuuriüksused ja töötajad spetsialiseeruma kindlate ülesannete täitmisele. Selleks peab töötajatel olema piisav kvalifikatsioon ning nad tegutsevad vastavalt seadustele ja juhistele. [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] ja [[Natsi-Saksamaa|Natsi-Saksamaal]]l kujunes Weberi põhimõtetele rajatud valitsemissüsteem totalitaarsetele diktatuuridele tõhusaks tööriistaks. Seetõttu ei tohi paljude arvates Weberi põhimõtteid demokraatlike riikide valitsemise korraldamisel kasutada. Halva maigu on omandanud ka sõnad „[[Ametnik|bürokraat]]“ ja „bürokraatia“. Ometi sisaldab ka kaasaegne ISO-põhine kvaliteetjuhtimissüsteem Weberi põhimõtteid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 17-18|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
== Tänapäevase kvaliteedisüsteemi kujunemise viis etappi==
 
===== [[Klassikaline juhtimisteooria]] =====
Kaasaegse juhtimisteaduse eri suundadele panid aluse Taylor ja Fayol ning nn klassikaline juhtimisteooria valitses 1930. aastateni. [[Kvaliteedi järelevalve|Kvaliteedi järelevalvesüsteemi]]süsteemi arendas oluliselt [[Frederick Winslow Taylor]] (1856–1915), keda peetakse teadusliku juhtimise isaks. Taylor oli pikka aega ameerika mehaanikainseneride liidu juhataja ning andis välja terve rea töid tootmise ja tootlikkuse efektiivsuse tõstmise teemadel. 1912. aastal ilmus tema tööde põhjal raamat „Teadusliku juhtimise põhimõtted“.<ref>{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 23-25|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Taylori õpetuse alus rajanes tootmise planeerimise parendamisel. Ta eraldas planeerimise teostamisest. Taylor pidas oluliseks kaasata insenere planeerimisse ja jätta juhendajatele ning töötajatele kitsas vastutus plaanide elluviimisel. Taylori uus süsteem oli produktiivsuse tõstmisel väga edukas ning see võeti USA-s laialdaselt kasutusele. Üheks tuntumaks näiteks on autotööstur [[Henry Ford]]. Süsteemist sai uue ameerikaliku, peamiselt kasumile ja konkurentsile orienteeritud juhtimise (inglise k ''new management'') alus<ref>{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 25|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. Ometi oli Taylori süsteemil ka negatiivne kõrvalmõju, mida alguses ignoreeriti. Seades eesmärgiks ainult efektiivsuse nii tööülesannete täitmisel kui kogu tootmistsükli planeerimisel, mõjus see negatiivselt inimsuhetele ja toodete kvaliteedile. Olukorra lahendusena loodi varem tootmisosakondades töötanud inspektoritele eraldi osakonnad. Aja jooksul said osakonnad lisafunktsioone ja muutusid tänapäeva laiapõhjalisteks kvaliteedikontrolliosakondadeks.<ref name="ReferenceB">{{Raamatuviide|autor=Juran 1999:|pealkiri=p 2.13|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Taylori raamatust neli aastat hiljem ehk 1916. aastal ilmus prantsuse mäeinseneri ja kaevanduse omaniku [[Henri Fayol|Henri Fayoli]]i (1841–1925) peateos „Üldine tööstuse juhtimine“. Erinevalt Taylorist alustas Fayol ettevõtte juhtimise korraldamist ülaltpoolt – organisatsiooni ülesanded, nende täitmise korraldamine kuni töökohtadeni välja. Tema põhiline tähelepanu oli pööratud ettenägelikkusele, planeerimisele ning muutustega kohanemise võimele ehk töövõimelise administratiivse aparaadi kujundamisele. Fayol leidis, et tema Prantsusmaa ja Saksamaa kogemusel põhinevad juhtimise põhimõtted on rakendatavad mis tahes tegevusalal. Fayoli raamat jäi [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] taustal laiema tähelepanuta ning pärast sõda oli USA kolleegi Taylori teooria levinud juba ka Euroopasse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 25-26|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
=== Kvaliteedikontroll ===
Vajadus ühendada järjest kasvavaid nõudmisi tarneajale, tootmise kuludele ja oodatavale kvaliteedile tõi kaasa esimese tähtsama paradigma muutuse, mis suurendas tähelepanu fookust toote kvaliteedilt protsessi kvaliteedile. Tayloristliku töötajate jaotamisega oli tööprotsesside jälgimisega algust tehtud, kuid need piirdusid eri etappidele kuluva aja mõõtmisega. Kvaliteedi aspekte arvesse ei võetud. Suureneva majandusliku konkurentsi tingimustes 1940. aastate lõpus hakati senisest enam arvestama tootmisprotsessidega, eesmärgiga vähendada seni kehtestatud kontrollikontseptsioonist tulenevat suurt kadu ja jäätmeid. Kvaliteedikõvera laiendamisega kohaldati nüüd kolmnurka – [[Kvaliteet|KVALITEET]], HIND ja AEG – ka protsessidele. Leiti, et kontrollides ja optimeerides tootmisprotsesse võib see samaaegselt positiivselt mõjutada ka kvaliteeti, aega ja kulusid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiri=p 283-284|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Lisaks kogu protsessi avaramale vaatele saadi nüüd aru, et vigade otsimine ja nende järgnev korrigeerimine on palju ebaefektiivsem, kui leida vigade allikas ning see eemaldada. 1922. aastal ilmus [[George Stanley Radfordi]] (1881–1956) raamat „Kvaliteedi kontroll tootmises“, milles vaadeldakse kvaliteedi kontrolli juhtimise valdkonna tegevusena. Raamatu seisukohad on lähedased kaasaegsetele põhimõtetele – rakendada tuleb kontrolloperatsiooni ja kvaliteedi arendamine peab toimuma allüksuste ja töötajate koostöös. 1931. aastal nägi ilmavalgust [[Walter Andrew Shewharti]] (1891–1967) raamat „Toodetud toote kvaliteedi majanduslik kontroll“. Tegemist on esimese teadusliku kvaliteedist rääkiva teosega ning seetõttu loetakse autorit kaasaegse kvaliteediõpetuse rajajaks. Shewhart võttis esimesena kasutusele tootega kaasas käiva kontrollkaardi ning täiendas kvaliteedi mõistet fokuseerimisega tarbijale. Shewharti ideid arendasid edasi [[William Edwards Deming]] (1900–1993) ja [[Joseph Moses Juran]] (1904–2008).<ref name="ReferenceC">{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 31|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Kvaliteedikontrolli arusaama toetuseks töötati välja mitmesuguseid meetodeid, näiteks [[kvaliteedijuhtimise seitse vahendit]] ([[Q7]]), [[Demingi ring]] ([[PDCA]]) või "[[Viis korda miks]]" strateegia. Need kõik toetasid protsessis vigade tuvastamist ja parandamist<ref name="ReferenceD">{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiri=p 284|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. Demingi ja Jurani laiemat tegevust USA-s takistasid sealsed tingimused ning 1947. aastal kutsuti Deming ja Juran Jaapanisse. Kaks meest mängisid suurt rolli Jaapani 20. sajandi teisel poolel saavutatud kvaliteedisüsteemi eduloos.<ref>{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 32|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
1920.–1930. aastatel sai alguse ka toodete kontrollimise ja prakeerimise tulemuste statistiline töötlemine ja saadud informatsiooni alusel praagi põhjuste väljaselgitamine ning kõrvaldamine<ref>{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiriname=lk 31|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}<"ReferenceC"/ref>. Kasutusele võeti mõisted [[statistiline protsessi kontroll]] (inglise k ''[[Statistical Process Control]]'' ehk SPC) ja [[katsete statistiline kujundus]] (inglise k ''[[statistical Design of Experiments]]'' ehk DoE)<ref>{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiriname=p 284|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}<"ReferenceD"/ref>. Seda loetakse ka kaasaegse kvaliteedijuhtimise alguseks.
 
=== Kvaliteedi tagamine ===
[[Kvaliteedi tagamine|Kvaliteedi tagamise]] ja kontrolli põhimõtted on väga sarnased – hinnatakse tegelikku kvaliteeti ehk võrreldakse tegelikku kvaliteeti eesmärgiga. Erinevus seisneb subjektis, keda teenitakse. Kvaliteedikontrolli eesmärk on aidata neid, kes vastutavad otseselt operatsiooni teostamise eest. Kvaliteeditagamise peamine ülesanne on teenida neid, kes pole otseselt seotud operatsioonide teostamisega, aga kellel on vajadus teada – olla informeeritud olukorrast ja saada kinnitust, et kõik on korras.<ref>{{Raamatuviide|autor=Juran 1999:|pealkiri=p 2.13|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülgname=}}<"ReferenceB"/ref> Kvaliteeditagamise tegevuste kasutuselevõtuga hakati jälgima toote kogu teekonda ettevõttes, mitte ainult tootmises. Märgati, et varajased etapid nagu ehitus ja arendus mõjutavad oluliselt kolme tegurit – KVALITEETI, HINDA ja AEGA. Ennetava kvaliteedi tagamise arengut tõhustas uute meetodite kasutuselevõtmine, kus rakendati ennetava analüüsi jaoks loogilist põhjendamist. Näiteks [[tõrke režiim]] (inglise k ''Failure Mode''), [[mõjuanalüüs]] (inglise k ''effects analysis'' ehk FMEA), [[tõrgete või sündmustepuu analüüs]] (FTA, ETA) ja lõpetuseks [[kvaliteedijuhtimise uued seitse tööriista]] (inglise k ''New Seven Tools'' ehk N7) loogikal põhineva informatsiooni tarvis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiri=p 285-286|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
=== Kvaliteedijuhtimine, ISO 9000 ja "Kvaliteedi tagamise mudelid" ===
# Juran, Joseph M., Godfrey, A. Blanton. Juran`s Quality Handbook. 5th edition. McGraw-Hill, 1999, p 1730.
# Levald, Heino. Kvaliteetjuhtimine igaühele. Olemus, rakendamine ja arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus, 2014, lk 128.
# Weckenmann, A., Akkasoglu, G., Werner, T., (2015) "Quality management – history and trends", The TQM Journal, Vol. 27 Issue: 3, pp.281-293&nbsp;281–293, https://doi.org/10.1108/TQM-11-2013-0125.&#x20; 07.10.2017
 
[[Kategooria:Kvaliteedijuhtimine| ]]
75 792

muudatust