Korporatsioon Rotalia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kj-drpt (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kj-drpt (arutelu | kaastöö)
14. rida:
===Proloog===
 
Juba [[20. sajand]]i alguses asus tolleaegses keiserliku [[Venemaa]] pealinnas Peterburis eesti soost üliõpilasi, kelle arv [[Esimene maailmasõda|Maailmasõja]]-eelseil aastail ulatus ligi kolmesajani. Nõrk side kodumaaga, [[Vene kultuur]]i mõjutused ja ahvatlevad väljavaated karjääri tegemisel ähvardasid sulatada neid vene kultuuri ja rahvaga. Selle vältimiseks peeti vajalikuks omavaheliste kindlate ja tihedate sidemete loomist, sest ainult distsiplineeritud ja tõsiselt kokkuhoidvas kogukonnas võis säilida eestlus Peterburi sattunud eesti üliõpilaste hulgas, mille tarvis asutatigi [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Indrek Ilomets, Toomas Hiio, Mart Orav|pealkiri=Vivat, crescat, floreat alma mater!|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=Aasta raamat|lehekülg=|isbn=9789985983300}}</ref>
 
Seal valitseva vasakäärmuslusse kalduva mõtteviisiga, mis oli mõistetav maailmasõjaeelse Venemaa ülikooli kasvandike juures, ei suutnud mõõdukam osa üliõpilastest leppida. Nad asutasid [[1909]]. aastal [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Abiandmise Selts]]i (PEÜAS), kelle peaülesandeks materiaalse abiandmise kõrval kujunes seltskondlik töö ja omavaheliste sidemete loomine eesti üliõpilaste vahel. Ometi just viimase ülesande täitmiseks ei osutunud PEÜAS küllalt suuteliseks, kuna ta ei loonud oma liikmete hulgas Peterburi oludes eriti vajalikku distsipliini ega andnud neile tarvilikul määral rahvuslikule põhimõtetele rajanevat ning liikmeid ühiseks koguks liitvat kasvatust.<ref>{{Raamatuviide|autor=Indrek Paavle|pealkiri=Õiguse ja omariikluse eest. Otto Tief (1889–1976)|aasta=2014|koht=Tartu|kirjastus=Rahvusarhiiv|lehekülg=|isbn=9789985858899|keel=}}</ref>
32. rida:
===Rotalia Peterburis===
 
Edasist tegevust valiti juhtima presiidium ning üüriti ka kahetoaline korter Vassili saarel, mis jäi konvendi korterina püsima kuni Rotalia Peterburi ajajärgu lõpuni. 29. novembril oli pidulik koosolek, kus iga asutajaliige andis pühaliku tõotuse ja sai värvid kandmiseks. Enne seda olid nad lihtliikme õigustes. Esimeses eestseisuses olid [[Otto Tief]] (esimees), [[Mihkel Luht]] (laekur), [[Daniel Tiks]] (kirjatoimetaja), Paul Mäggi (olderman).
 
Nüüd sai võimalikuks pühenduda rahulikule sisemisele tööle kooskõlas püstitatud eesmärkidega ja põhimõtetega. Peeti referaaditunde, seati sisse raamatukogu ja arendati lauluoskusi. 1. märtsil peeti esimene kommerss, mis möödus hoogsalt ja ülevas meeleolus.
103. rida:
 
Alates 1993. aasta sügisest on Rotalia valduses ka ajalooline konvendihoone Tartus, uue aadressiga Tähe 3.
 
2013. aastal peeti suurejooneliselt nii Tartus, Tallinnas, Torontos<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://eestielu.com/et/sundmused/kohalikud-sundmused/2160-korporatsioon-rotalia-100|Pealkiri=Korporatsioon Rotalia - 100|Väljaanne=Eesti Elu|Aeg=01.11.2013|Kasutatud=}}</ref>, ja mujal korporatsiooni 100. aasta juubelit asutamisest. Juubeliüritustena külastati teisi tegevkoondiseid üle maailma, külastati Peterburi ja esimest konvendihoonet, kontsertaktus Estonia kontserdisaalis<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://leht.postimees.ee/2588500/rotalia-tahistas-100-aastapaeva|Pealkiri=Rotalia tähistas 100. aastapäeva|Väljaanne=Postimees|Aeg=07.11.2013|Kasutatud=}}</ref>, välipoliitika teemaline konverents "Que vadis, Eesti välispoliitika?"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.postimees.ee/2586446/postimees-teeb-otseulekande-konverentsilt-quo-vadis-eesti-valispoliitika|Pealkiri=Konverents «Quo vadis, Eesti välispoliitika»|Väljaanne=Postimees|Aeg=07.11.2013|Kasutatud=}}</ref> Tallinnas ning kulminatsioon suure kommersiga Tartus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://tartu.postimees.ee/2592608/rotalia-pidas-vanemuises-100-aastapaeva-peo|Pealkiri=Rotalia pidas Vanemuises 100 aastapäeva pidu|Väljaanne=Tartu Postimees|Aeg=11.11.2013|Kasutatud=}}</ref>
 
==Korp! Rotalia põhimõtted==