Muinasjutt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga '{{vikitekstid-tekstina|Kategooria:Muinasjutud|Muinasjutud}} Kategooria:Kirjandusžanrid oc:Conte' Märgised: Asendamine Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 193.40.60.26 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 193.40.13.170. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
'''Muinasjutt''' on [[rahvajutt|rahvajutu]] üks peamisi liike ehk [[žanr]]eid.
Klassikaline vendade [[Jacob Grimm]]i ja [[Wilhelm Grimm]]i rahvajuttude žanrijaotus jagab rahvajutud [[müüt]]ideks, [[muistend]]iteks ja muinasjuttudeks.
Erinevalt [[müüt|müüdist]] on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta [[loogika]]t, [[loodusseadus]]i ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki [[loodus]]e ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Erinevalt [[muistend]]ist ei pruugi muinasjutt edastada kuulajatele tõeväärtusega informatsiooni.
Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud [[Axel Olrik]] eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 7, 9, 12).
==Liigitus==
Euroopa muinasjutud jaotatakse harilikult [[loomamuinasjutt|looma-]] ja [[pärismuinasjutt]]udeks.
Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: [[imemuinasjutt|ime-]] ehk nõidusmuinasjutud, [[novellilaadne muinasjutt|novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud]], [[legendilaadne muinasjutt|legendilaadsed muinasjutud]] ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti [[Kaval-Ants ja Vanapagan|Kaval-Antsu ja Vanapagana]] lood).
Muinasjutu tavaline põhisüžee hõlmab nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis (kavala) tegelase võitu tugeva või rikka, aga halva (rumala) vastase üle.
Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd".
[[Eesti]] muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad.
[[Kirjanik]]e loodud muinasjutte nimetatakse [[kunstmuinasjutt]]udeks.
==Muinasjuttude teaduslik uurimine==
Muinasjutu struktuuri, funktsioone ja ajaloolist arengut on uurinud [[Antti Aarne]], [[Bruno Bettelheim]], [[Alan Dundes]], [[Max Lüthi]], [[Vladimir Propp]], [[Stith Thompson]] jpt.
Antti Aarnelt pärineb muinasjuttude [[süžee]]de [[muinasjututüüp|tüüpideks]] liigitamise süsteem, mida on täiendanud [[Stith Thompson]] (Aarne-Thompsoni tüübikataloog) ja [[Hans-Jörg Uther]] (ATU tüübikataloog).
Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma [[19. sajand]]i teisel poolel [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli [[Uku Masing]].
[[Richard Viidalepp|Richard Viidalepa]] toimetusel on ilmunud teaduslik eesti muinasjuttude antoloogia. Hiljem on tegelenud muinasjuttude uurimisega Eestis [[Kristi Salve]], [[Ülo Valk]], [[Risto Järv]], [[Merili Metsvahi]], [[Kärri Toomeos-Orglaan]] ja [[Mairi Kaasik]].
== Vaata ka ==
*[[Muinasjututüüp]]
*[[Müüt]]
== Välislingid ==
{{vikitekstid-tekstina|Kategooria:Muinasjutud|Muinasjutud}}
| |||