Redaktsioon: 15. november 2018, kell 06:03 redigeeri Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust Lisatud eelmise mudeli info. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 21. märts 2019, kell 21:12 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Tootenimed ei käi jutumärkides. Märgis: Visuaalmuudatus
2. rida: '''Estonia-2''' oli Tallinna raadioelektroonika tehases [[Punane Ret]] välja töötatud [[radioola]], milles kõrge helikvaliteedi saamiseks oli kasutatud originaalse konstruktsiooniga laia töösagedusalaga (50 – 15 000 Hz) põhivaljuhääldeid ja täiendavaid väikesevõimsuselisi väliseid lisavaljuhääldeid, mis edastasid ainult kõrgemaid helisagedusi, ning mille kasutamisel tekib monofoonilise heli korral teatav [[Stereofoonia\|pseudostereofooniline]] kõlaefekt. Muus osas ei erinenud "Estonia-2" kuigi oluliselt eelmisest "Estonia" mudelist ("[[Estonia-55]]"). Radioola oli NSV Liidu eksponaadina väljas [[maailmanäitus]]el [[Expo '58]] [[Brüssel]]is, kus talle anti hea helikõla eest kuldmedal. Radioola konstruktsioon oli spetsialisti jaoks aimatavalt lähedane sõjaeelsete [[Elektrotehnika Tehased A./S. "ARE"\|elektrotehnikatehase "Are"]] raadiovastuvõtjate omale. Seda olevat arvatavasti näitust külastades ära märkinud ka [[Endel Are]] ise. Radioola jaoks oli kavandamisel ka stereofoonilise vastuvõtu jaoks kohandatud variant. Stereofooniline vastuvõtt FM-lainealadel põhines külgeühendatava [[Stereodekooder\|stereodekoodriga]] varustatud lisaseadme (vene keeles "stereopristavka") kasutamisele. Stereoheli oleksid edastanud seejuures ainult lisavaljuhääldid kõrgemate helisageduste osas. Selle lahenduse praktilise realiseerimiseni jõuti siiski alles järgmise mudeli [[Estonia-3]] juures.

Estonia-2: erinevus redaktsioonide vahel