Mata Hari: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Marival (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Mata Hari 6.jpg|thumb|Mata Hari]]
 
'''Mata Hari''' (sünd.sündinud '''Margaretha Geertruida Zelle,'''; [[7. august]] [[1876]] [[Leeuwarden]] – [[15. oktoober]] [[1917]]) oli [[Holland]]i päritolu [[friisid|friisi]] rahvusest eksootiline tantsija, kes [[Esimene maailmasõda|Esimeseesimese maailmasõja]] ajal mõisteti [[Prantsusmaa]]l [[Saksamaa]] [[spioon]]ina süüdi ja hukati.
 
Margaretha sündis Adam Zelle ja tema abikaasa Antje van der Meuleni tütrena. Pärast vanemate surma abiellus ta [[1895]]. aastal [[šotlased|šotlase]] kapten Rudolph Campbell McLeodiga. [[1896]]. aastal sündis paarilepaaril poeg ning samal aastal suunati kapten McLeod [[Indoneesia]]sse [[Jaava]]le, kuhu asus elama terve pere. Nende poeg suri Jaaval viibides, ning perreseejärel sündis tütar. Kuna McLeod oli vägivaldne alkohoolik, põgenes Margaretha [[1904]]. aastal [[Amsterdam]]i ja sai [[1906|1906.]] aastal ka lahutuse. Nende tütar aga jäi pärast lahutust isa hoole alla. Margaretha sai tütre küll kohtuotsusega tagasi, kuid endine abikaasa keeldus naisele elatist maksmast.
 
Pärast ebaõnnestunud katset õpetajaks saada suundus naine [[Pariis]]i ja hakkas elatist teenima eksootilise tantsijanatantsuga. Tema lavanimeks sai Mata Hari, mis tähendab [[malai keel]]es päikest, sõna-sõnalt tõlgituna "'päeva silm"'. Mata Hari lasi liikvele kuulujutte, et tema ema oli jaavalane või et ta ise oli Jaaval üles kasvanud, esinedes vahel ka "Jaava printsessina". Ta esines paljudes [[Euroopa]] linnades ning oli ka tuntud [[kurtisaan]], olles lähedastes suhetes paljude poliitikute ja sõjaväelastega.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal sattus Mata Hari [[Saksamaa|Saksa]] luureorganisatsiooni [[Abwehr]]i huviorbiiti. Talle anti koodnimetus H2, aga luureandmeid ta organisatsioonile ei edastanud. Ta ei osanud teavet koguda, vaid tantsida ja rikkaid mehi võrgutada. [[1916]]. aastal püüti teda värvata prantsusePrantsuse luuresse, ähvardades teda keeldumise korral sõja lõpuni riigist välja saatmisegaväljasaatmisega.
 
Prantsusmaa salapolitsei [[Sûreté]] kahtlustas Mata Harit Saksamaa luure heaks töötamises ning palus tal toimetada viis kirja Prantsusmaa agentidele okupeeritud [[Belgia]]s. Kõik agendid peale ühe olid aga sakslaste poole üle läinud ning sakslased vahistasid viimase Prantsusmaale lojaalse agendi. Kuigi Mata Hari sõitis Belgia asemel hoopis [[Hispaania]]sse, selgus läbiotsimise käigus, et kirjad olid tema pagasist kadunud. [[Arnold Kalle]], saksa mereväe[[atašee]] Hispaanias, saatis Saksa salaluurele Amsterdamis šifreeritud telegrammi korraldusega edastada agendile H21 tšekk 15 000 peseetale, mille too pidi Pariisis isiklikult vastu võtma. Telegrammis oli aga kasutatud (ilmselt teadlikult) vananenud šifrit, mille prantslased olid lahti murdnud, andes neile ka teavet agendi saabumise kohta. Mata Hari vahistati Pariisis [[14. veebruar|13. veebruar]]i<nowiki/>l 1917. aastal. Kohtus eitas ta kõiki süüdistusi, kuid mõisteti süüdi [[spionaaž]]is ja hukati 15. oktoobril Pariisi lähedal [[Vincennes]]'is.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal sattus Mata Hari [[Saksamaa|Saksa]] luureorganisatsiooni [[Abwehr]]i huviorbiiti. Talle anti koodnimetus H2, aga luureandmeid ta organisatsioonile ei edastanud. Ta ei osanud teavet koguda, vaid tantsida ja rikkaid mehi võrgutada. [[1916]]. aastal püüti teda värvata prantsuse luuresse, ähvardades teda keeldumise korral sõja lõpuni riigist välja saatmisega.
 
Prantsusmaa salapolitsei [[Sûreté]] kahtlustas Mata Harit Saksamaa luure heaks töötamises ning palus tal toimetada viis kirja Prantsusmaa agentidele okupeeritud [[Belgia]]s. Kõik agendid peale ühe olid aga sakslaste poole üle läinud ning sakslased vahistasid viimase Prantsusmaale lojaalse agendi. Kuigi Mata Hari sõitis Belgia asemel hoopis [[Hispaania]]sse, selgus läbiotsimise käigus, et kirjad olid tema pagasist kadunud. [[Arnold Kalle]], saksa mereväe[[atašee]] Hispaanias, saatis Saksa salaluurele Amsterdamis šifreeritud telegrammi korraldusega edastada agendile H21 tšekk 15 000 peseetale, mille too pidi Pariisis isiklikult vastu võtma. Telegrammis oli aga kasutatud (ilmselt teadlikult) vananenud šifrit, mille prantslased olid lahti murdnud, andes neile ka teavet agendi saabumise kohta. Mata Hari vahistati Pariisis [[14. veebruar|13. veebruar]]i<nowiki/>l 1917. aastal. Kohtus eitas ta kõiki süüdistusi, kuid mõisteti süüdi [[spionaaž]]is ja hukati 15. oktoobril Pariisi lähedal [[Vincennes]]'is.
 
Mata Hari eluloo ainetel on tehtud mitu filmi, milles on teda kehastanud [[Asta Nielsen]] ([[1921]]), [[Magda Sonja]], [[Greta Garbo]] ([[1932]]), [[Zsa Zsa Gabor]], [[Jeanne Moreau]] ([[1964]]) ja [[Sylvia Kristel]].