Päikese loide: erinevus redaktsioonide vahel

'''Päikesepurse''' on peamiselt meie Päikese pinnal tohutu plahvatus, mis tekib siis, kui päikesepleki kohal olevad magnetvälja jõujooned lähevad segamini ja purunevad. Päikesepurset on defineeritud kui äkilist, kiiret ja intensiivset heleduse variatsiooni. Päikesepurse tekib siis, kui päikese atmosfääri ümbritsev magnetenergia äkki vabaneb. Materjali kuumutatakse minutite jooksul paljude miljonite kraadideni ja kiirgus eraldub praktiliselt kogu elektromagnetilise spektri ulatuses, raadiolainetest pika lainepikkuse otsas, optilise emissiooni kaudu kuni röntgenkiirguse ja gammakiirguseni lühikese lainepikkuse otsas. Vabanenud energia on samaväärne miljonite tuumapommidega, mis kõik plahvatavad samal ajal! Päikesepurskeid esineb sagedamini, kui päike on päikese suurema aktiivsuse perioodis. Mitmed päikesepursked võivad sellel ajal ilmneda ühel ja samal päeval! Päikese väiksema aktiivsuse perioodi korral võivad päikesepursked tekkida vähem kui üks kord nädalas. Suured pursked on harvemad kui väiksemad. Mõned (enamasti tugevamad) päikesepursked võivad kosmosesse paisata tohutuid päikeseplasma pilvi, seda me nimetame päikese krooniaine massiliseks väljavooluks (ing. CME-coronal mass ejection). Kui maad tabab krooniaine massilisest väljavoolust tekkinud plasmapilv, võib see põhjustada geomagneetilise tormi ja intensiivse [[Virmalised|virmaliste]] tekkimise öötaevasse.