Redaktsioon: 18. märts 2019, kell 11:42 redigeeri Teet Kalm (arutelu \| kaastöö) 191 muudatust meteoroloogiline kevad Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. märts 2019, kell 12:31 redigeeri eemalda Teet Kalm (arutelu \| kaastöö) 191 muudatust täpsustasin andmeid Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: '''Kevad''' on jahe [[aastaaeg]], mis on väljendunud eriti selgelt [[parasvööde\|parasvöötmes]], vähem [[lähistroopika]]s ja [[Arktika\|arktilistel]] aladel. Kevadele on iseloomulikud [[õhutemperatuur]]i kasv, maapinnal sulab [[lumi\|lund]] ja veekogudel sulab [[jää]]. Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi ([[Astronoomia\|astronoomiline]]), ilma soojenemise ([[Kliima\|klimaatiline]]) või muutuste järgi looduses ([[Fenoloogia\|fenoloogiline]]). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.<ref>{{Netiviide\|Autor=[[Jüri Kamenik]]\|URL=https://maaelu.postimees.ee/4047747/kevade-margid\|Pealkiri=Kevade märgid\|Väljaanne=Maaelu\|Aeg=16.03.2017\|Kasutatud=}}</ref> On ka olemas [[Meteoroloogilised aastaajad\|meteoroloogiline]] kevad, mis on kokkuleppeline ajavahemik kokkuvõtete tegemiseks. Klimaatiliselt eristatakse talve ja kevade vahel kaht [[Üleminekuaastaajad\|üleminekuaastaaega]], [[Kevadtalv\|kevadtalve]] ja [[Varakevad\|varakevadet]]. ▼ Igapäevaelus arvestatakse kevadekuudeks [[põhjapoolkera]]l [[märts]], [[aprill]] ja [[mai]]; [[lõunapoolkera]]l on kevadkuud [[september]], [[oktoober]] ja [[november]]. Kevade algus on vastavalt [[1. märts]] või [[1. september]]. ▲Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi ([[Astronoomia\|astronoomiline]]), ilma soojenemise ([[Kliima\|klimaatiline]]) või muutuste järgi looduses ([[Fenoloogia\|fenoloogiline]]). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.<ref>{{Netiviide\|Autor=[[Jüri Kamenik]]\|URL=https://maaelu.postimees.ee/4047747/kevade-margid\|Pealkiri=Kevade märgid\|Väljaanne=Maaelu\|Aeg=16.03.2017\|Kasutatud=}}</ref> On ka olemas [[Meteoroloogilised aastaajad\|meteoroloogiline]] kevad, mis on kokkuleppeline ajavahemik kokkuvõtete tegemiseks. == Astronoomiline kevad == 13. rida ⟶ 11. rida: == Klimaatiline kevad == [[Klimaatilised aastaajad\|Klimaatilist]] kevadet arvestatakse keskmise õhutemperatuuri muutumise järgi. ~~Seda~~Sellega ~~jaotatakse~~käib ~~tunnuste~~koos ~~järgi~~kaks ~~mitmeks~~üleminekuaastaaega. * '''[[kevadtalv]]''' ehk '''eelkevad''': algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt [[Sula\|sulailmad]], ja kestab kogu lumesulamise aja. Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui [[Talv\|talvine]] ilm ajutiselt tagasi tuleb. * '''[[varakevad]]''' algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb [[Vegetatsiooniperiood\|vegetatsiooniperioodiga]] (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi) * '''[[päriskevad]]''' ehk lihtsalt '''kevad''': ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi, laiemas laastus [[Aktiivne taimekasvuperiood\|aktiivse taimekasvuperioodi]] algus. == Fenoloogiline kevad == [[~~Fenoloogia~~Fenoloogilised aastaajad\|Fenoloogilist]] kevadet määratakse muutuste järgi [[Taimeriik\|taime]]- ja [[Loomariik\|loomariigis]], mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut. '''[[kevadtalv]]''' ehk '''eelkevad''': [[Teder\|tedre]]- ja [[Metsis\|metsisemäng]], [[Künnivares\|künnivarese]] saabumine, [[Tihane\|tihaste]] laulmine, metsloomad elavnevad '''[[varakevad]]''': algab kaskede mahlajooksuga. Selle jooksul õitseb [[kask]], [[sarapuu]] ja [[sinilill]], [[Rukis\|talirukis]] hakkab uuesti kasvama * '''[[päriskevad]]''': algab [[Vaher\|vahtra]] õitsemahakkamisega. Selle jooksul esineb [[Öökülm\|öökülmi]], õitseb enamik taimi ja puid, saabuvad [[rändlinnud]], poegivad loomad. Päriskevad lõpeb [[Õunapuu\|õunapuude]] õitsemisega, [[Rukis\|rukkipea]] loomise ja [[piiritaja]] saabumisega. == Meteoroloogiline kevad == 28. rida ⟶ 26. rida: ==Vaata ka== [[Aastaajad]] [[Kevadpealinn]] *[[Talv]]

Kevad: erinevus redaktsioonide vahel