Eesti haldusjaotus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 193.40.73.13 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi WikedKentaur. Märgis: Tühistamine |
||
3. rida:
[[Pilt:Estonia municipalities.png|pisi|Eesti omavalitsusüksused pärast haldusreformi|alt=]]
'''Eesti haldusjaotus''' on [[Eesti]] [[territoorium]]i jaotus [[Eesti maakonnad|maakondadeks]], [[Eesti vallad|valdadeks]] ja [[Eesti linnad|linnadeks]].<ref name="tIMiE" /> See on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetega.
Eesti Vabariik jaguneb halduslikult maakondadeks, mis on [[1. järgu haldusüksus]]ed. [[2. järgu haldusüksus]]teks ehk [[omavalitsusüksus]]teks on vallad ja linnad ([[vallasisene linn|vallasisesed linnad]] ei ole omavalitsusüksused).
{{EestiPoliitika}}
== Maakonnad ==
[[Eesti maakonnad|Eesti maakondi]] on 15:
<imagemap>
File:Eesti_maakonnad_2006.svg|400px|right|Eesti maakonnad
poly 149 174 230 291 137 327 40 263 [[Hiiu maakond]]
poly 197 110 338 228 338 319 263 375 203 242 [[Lääne maakond]]
poly 225 294 271 387 233 585 38 511 21 363 [[Saare maakond]]
poly 534 33 567 172 515 174 492 245 421 185 342 240 246 141 [[Harju maakond]]
poly 531 35 567 168 514 176 572 197 569 221 594 244 597 263 666 247 693 192 670 170 666 85 [[Lääne-Viru maakond]]
poly 669 77 667 170 693 192 665 246 704 273 805 244 874 107 [[Ida-Viru maakond]]
poly 340 240 422 185 490 246 475 314 443 318 433 308 374 323 338 322 [[Rapla maakond]]
poly 270 375 337 318 373 327 433 307 486 314 477 352 453 361 449 408 484 421 446 495 345 546 [[Pärnu maakond]]
poly 476 309 515 173 573 197 569 223 594 243 596 275 546 317 505 340 484 335 491 313 [[Järva maakond]]
poly 454 365 479 348 482 334 505 338 545 319 597 366 602 379 591 454 560 462 527 507 458 486 487 418 445 401 [[Viljandi maakond]]
poly 597 367 546 316 597 265 665 246 707 274 735 310 684 344 [[Jõgeva maakond]]
poly 600 365 676 347 748 300 809 443 731 412 662 452 637 439 591 461 [[Tartu maakond]]
poly 525 512 556 461 637 442 662 453 658 495 632 501 652 588 622 598 [[Valga maakond]]
poly 656 492 660 452 732 412 806 445 840 514 756 522 753 501 [[Põlva maakond]]
poly 634 502 659 493 756 502 756 521 816 524 765 612 654 619 [[Võru maakond]]
</imagemap>
*[[Pilt:Et-Harju maakond-coa.svg|15px]] [[Harju maakond]]
*[[Pilt:Hiiumaa vapp.svg|15px]] [[Hiiu maakond]]
*[[Pilt:Ida-Virumaa vapp.svg|15px]] [[Ida-Viru maakond]]
*[[Pilt:Jõgevamaa vapp.svg|15px]] [[Jõgeva maakond]]
*[[Pilt:Et-Järva maakond-coa.svg|15px]] [[Järva maakond]]
*[[Pilt:Läänemaa vapp.svg|15px]] [[Lääne maakond]]
*[[Pilt:Lääne-Virumaa vapp.svg|15px]] [[Lääne-Viru maakond]]
*[[Pilt:Põlvamaa vapp.svg|15px]] [[Põlva maakond]]
*[[Pilt:Et-Pärnu maakond-coa.svg|15px]] [[Pärnu maakond]]
*[[Pilt:Raplamaa vapp.svg|15px]] [[Rapla maakond]]
*[[Pilt:Saaremaa vapp.svg|15px]] [[Saare maakond]]
*[[Pilt:Tartumaa vapp.svg|15px]] [[Tartu maakond]]
*[[Pilt:Valgamaa vapp.svg|15px]] [[Valga maakond]]
*[[Pilt:Viljandimaa vapp.svg|15px]] [[Viljandi maakond]]
*[[Pilt:Võrumaa vapp.svg|15px]] [[Võru maakond]]
== Omavalitsusüksused ==
Eesti on 79 omavalitsusüksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|Pealkiri=Linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Enne 2017. aastal läbiviidud haldusreformi oli Eestis 213 omavalitsust.
===Harju maakond===
*[[Anija vald]]
*[[Harku vald]]
*[[Jõelähtme vald]]
*[[Keila|Keila linn]]
*[[Kiili vald]]
*[[Kose vald]]
*[[Kuusalu vald]]
*[[Loksa|Loksa linn]]
*[[Lääne-Harju vald]]
*[[Maardu|Maardu linn]]
*[[Raasiku vald]]
*[[Rae vald]]
*[[Saku vald]]
*[[Saue vald]]
*[[Tallinn|Tallinna linn]]
*[[Viimsi vald]]
===Hiiu maakond===
*[[Hiiumaa vald]]
===Ida-Viru maakond===
*[[Alutaguse vald]]
*[[Jõhvi vald]]
*[[Kohtla-Järve|Kohtla-Järve linn]]
*[[Lüganuse vald]]
*[[Narva|Narva linn]]
*[[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]]
*[[Sillamäe|Sillamäe linn]]
*[[Toila vald]]
===Jõgeva maakond===
*[[Jõgeva vald]]
*[[Mustvee vald]]
*[[Põltsamaa vald]]
===Järva maakond===
*[[Järva vald]]
*[[Paide|Paide linn]]
*[[Türi vald]]
===Lääne maakond===
*[[Haapsalu|Haapsalu linn]]
*[[Lääne-Nigula vald]]
*[[Vormsi vald]]
===Lääne-Viru maakond===
*[[Haljala vald]]
*[[Kadrina vald]]
*[[Rakvere|Rakvere linn]]
*[[Rakvere vald]]
*[[Tapa vald]]
*[[Vinni vald]]
*[[Viru-Nigula vald]]
*[[Väike-Maarja vald]]
===Põlva maakond===
*[[Kanepi vald]]
*[[Põlva vald]]
*[[Räpina vald]]
===Pärnu maakond===
*[[Häädemeeste vald]]
*[[Kihnu vald]]
*[[Lääneranna vald]]
*[[Põhja-Pärnumaa vald]]
*[[Pärnu|Pärnu linn]]
* [[Saarde vald]]
*[[Tori vald]]
===Rapla maakond===
*[[Kehtna vald]]
*[[Kohila vald]]
*[[Märjamaa vald]]
*[[Rapla vald]]
===Saare maakond===
*[[Saaremaa vald]]
*[[Muhu vald]]
*[[Ruhnu vald]]
=== Tartu maakond ===
*[[Elva vald]]
*[[Kambja vald]]
*[[Kastre vald]]
*[[Luunja vald]]
*[[Nõo vald]]
*[[Peipsiääre vald]]
*[[Tartu|Tartu linn]]
*[[Tartu vald]]
=== Valga maakond ===
*[[Otepää vald]]
*[[Tõrva vald]]
*[[Valga vald]]
===Viljandi maakond===
*[[Mulgi vald]]
*[[Põhja-Sakala vald]]
*[[Viljandi|Viljandi linn]]
*[[Viljandi vald]]
=== Võru maakond ===
*[[Antsla vald]]
*[[Rõuge vald]]
*[[Setomaa vald]]
*[[Võru|Võru linn]]
*[[Võru vald]]
== Ajalugu ==
=== Muinasaeg ===
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|thumb|250 px|Muinas-Eesti maakonnad: [[Revala]], [[Virumaa]], [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Saaremaa]], [[Läänemaa]], [[Alempois]], [[Nurmekund]], [[Mõhu]], [[Vaiga]], [[Jogentagana]], [[Sakala]], [[Ugandi]] 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega]]
Muinasajal kujunesid Eestis välja kaheksa maakonda ja mõned iseseisvad [[kihelkond|kihelkonnad]]. Kokku oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis moodustasid maakonnad. Maakonnad olid [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Läänemaa]], [[Rävala]], [[Saaremaa]], [[Sakala]], [[Ugandi]] ja [[Virumaa]]. Iseseisvad kihelkonnad olid [[Alempois]], [[Nurmekund]], [[Mõhu]] ja [[Vaiga]].
On andmeid maakondade koostööst, kuid enamasti oli Eesti väga killustatud. Nimetused pandi rahvale maakondade järgi, kus nad elasid, kuid on esinenud ka ühisnimetusi "Eesti" ja "[[eestlased]]".
=== Keskaeg===
Valduste piiride arengus tähistas olulist murrangut [[13. sajand Eestis|13. sajandil Eestis]] toimunud maa vallutamine [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] käigus [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistse vabadusvõitluse]] käigus sakslaste ja taanlaste poolt, millega moodustusid Eesti aladel uut tüüpi feodaalsed omandisuhted. Uued [[maaisand]]ad tõid kaasa Lääne-Euroopas välja kujunenud tavad maade [[läänistamine|läänistamisel]], mis põhjustas aja jooksul suuri muutusi piiride vedamises ja tähistamises. Tekkisid ka uued [[senjöör]]i-[[vasall]]isuhted. Endised [[muinaskihelkond|muinaskihelkonnad]] jagati väiksemateks kiriklikeks haldusüksusteks, kusjuures geograafiliselt tugines see jaotus sageli varasematele [[linnusepiirkond]]adele. 13. sajandi lõpul oli kihelkondi praeguse Eesti territooriumil 59.
[[1227]]. aastat loetakse [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusevõitluse]] lõpuks. Selleks ajaks olid Eestis moodustatud vallutajate poolt:
* [[Taani kuningriik|Taani kuningriigile]] ja Taani kuningale [[Valdemar II]]-le alluv Põhja-Eesti, kuhu kuulusid Virumaa, Järvamaa, Läänemaa ning Rävala ([[Eestimaa hertsogiriik]]).
* [[Mõõgavendade ordu]]le kuuluvas Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis ordu[[vasall]]idele eraldatud maavaldused.
* [[Rooma katoliku kirik]]ule ja [[Rooma paavst]]ile tema [[legaat|legaadi]] kaudu alluvad [[Tartu piiskopkond]], [[Saare-Lääne piiskopkond]] ja [[Riia piiskopkond]].
Peale Eestimaa hertsogiriigi olid teised Vana-Liivimaa riigid Püha Rooma Keisririigi keisri formaalsed vasallid.
[[Image:Medieval Livonia 1260.svg|right|200px|thumb|[[Vana-Liivimaa]], [[1260]].]]
Vaatamata ühisele [[katoliiklus|katoliku]] usutunnistusele toimus pärast Eesti alade vallutamist taanlaste, sakslaste ja Rooma paavsti esindajate vahel nii varjatud kui ka avalik võitlus õiguse üle maavaldustele.
[[13. sajand]]il kujunesid välja Eesti maa-alal eri valitsejatele allunud võimkonnad:
<table><tr valign=top><td>
:[[Mõõgavendade ordu]] / [[Liivi ordu]]
*[[Tallinna komtuurkond]]
*[[Viljandi komtuurkond]]
*[[Paide komtuurkond]]
*[[Lihula komtuurkond]]
*[[Pärnu komtuurkond]]
*[[Karksi foogtkond]] (liideti [[1534]] [[Liivi ordu]] [[ordumeister|ordumeistri]] valdustega)
*[[Pöide foogtkond]] (eksisteeris [[14. sajand]]i keskel, hiljem asendati Maasilinna foogtkonnaga)
*[[Maasilinna foogtkond]]
*[[Narva foogtkond]]
*[[Järva foogtkond]]
*[[Põltsamaa foogtkond]] (liidetud [[Viljandi komtuurkond|Viljandi]] [[komtuurkond|komtuurkonnaga]] [[1480]])
*[[Toolse foogtkond]] (asutatud [[1471]]. aastal)
*[[Vasknarva foogtkond]]
*[[Rakvere foogtkond]]
<td>
:[[Rooma katoliku kirik]]u
*[[Tartu piiskopkond]]
*[[Saare-Lääne piiskopkond]]
*[[Riia piiskopkond]]
<td>
:Taani kuningriik
*[[Eestimaa hertsogkond]]
<td>
:Linnaõigustega linnad:
*[[Tallinna ajalugu|Tallinn]], [[Lübecki linnaõigus]] [[1248]]. aastast
*[[Vana-Pärnu]], tõenäoliselt Saare-Lääne [[stiftiõigus]] [[1251]]. aastast
*[[Tartu ajalugu|Tartu]], [[Riia linnaõigus]]t on esmamainitud [[1262]]. aastal
*[[Haapsalu]], [[1279]]. aastast Riia linnaõigus, [[1294]]. aastast aga Saare-Lääne õiguse<ref name="Kx03f" />
*[[Viljandi]], hiljemalt [[1283]]. aastast (tõenäoliselt Riia õiguse, mida esimest korda on teadaolevalt mainitud aga alles [[1481]]. aastal<ref name="zyXuU" />)
*[[Paide]], Riia õigus [[1291]]. aastast
*[[Rakvere]] Lübecki õigus [[1302]]. aastast
*[[Uus-Pärnu]], tõenäoliselt [[1265]]. aastast<ref name="Seufp" />; Riia õigust on mainitud [[1318]]. aastal
*[[Narva]], Lübecki õigus [[1345]]. aastast.
</table>
Lisaks ilmalikele ja vaimulikele valdusüksustele oli keskajal Eesti alal üheksa linna: [[Tallinn]] ([[linnaõigus]]ed 1248), [[Tartu]] (enne [[1262]]), [[Vana-Pärnu]] ([[1251]]), [[Uus-Pärnu]] ([[1318]]), [[Narva]] ([[1345]]), [[Paide]] ([[1291]]), [[Rakvere]] ([[1302]]), [[Viljandi]] ([[1283]]) ja [[Haapsalu]] ([[1279]]). Elukorraldus lähtus [[Liivimaa]]l [[Riia õigus]]est ja Eestimaal [[Lübecki õigus]]est. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.
=== 16. sajand ===
[[File:Polish-Lithuanian Commonwealth (1619).png|pisi|Liivimaa hertsogkonna ja Rzeczpospolita valdused 21. sajandi poliitilisel kaardil]]
[[Pilt:Sw BalticPr 17cen.jpg|pisi|Rootsi Idamereprovintsid 17. sajandil]]
[[Rzeczpospolita]] valdused olid [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] [[Pärnu vojevoodkond]] ja [[Tartu vojevoodkond]]. Poola valdustes oleval Liivimaal moodustati halduspiirkondadena veel 20 [[staarostkond]]a, millest [[Lõuna-Eesti]]sse jäi 9: Tartu vojevoodkonda [[Tartu staarostkond]], [[Põltsamaa staarostkond]], [[Laiuse staarostkond]], [[Kirumpää staarostkond]] ja [[Vastseliina staarostkond]] ning Pärnu vojevoodkonda [[Pärnu staarostkond]], [[Viljandi staarostkond]], [[Karksi staarostkond]] ja [[Otepää staarostkond]].
{{Vaata|Liivimaa hertsogkond}}
[[Rootsi]] valdused olid [[Alutaguse]], Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] (umbes 1629–1710) hakati seniseid [[kirikukihelkond]]ade mõisapiirkondi nimetama valdadeks. Valdade piirid langesid kokku [[mõis]]ate piiridega ja palju oli nn lappvaldu, mis ei moodustanud kompaktset territooriumi.
{{Vaata|Läänemereprovintsid}}
[[Saaremaa ajalugu|Saaremaa]] kuulus Taanile. Taani valduse ajal oli Saaremaa jagatud [[ametkond (keskaeg)|ametkondadeks]] (15) ja [[vakus]]teks, mis koosnesid [[riigimõis|riigimaadest]] ja talumaadest: [[Sõrve]] ametkond ([[Jamaja kihelkond]], [[Anseküla kihelkond]], [[Abruka]] saar); [[Lümanda]] ametkond ([[Kihelkond|Kihelkonna]] endised piiskoplikud alad); [[Kärla]] ametkond ([[Kärla kihelkond]]); Elme ametkond ([[Kaarma kihelkond]]); [[Karja]] ametkond ([[Karja kihelkond]]); Püha-Suuremõisa ametkond (osa [[Püha kihelkond|Püha kihelkonna]] ja [[Kaarma kihelkond|Kaarma kihelkonna]] alasid); [[Pähkla]] ametkond; [[Lõve (Saaremaa)|Lõve]] ametkond; (Pagimoise) [[Pajumõisa]] ametkond; Nemmalli ametkond ([[Undva]]l); [[Mustjala]] ametkond; [[Maasi]] ametkond ([[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonna]] põhjaosad; [[Uuemõisa (Pöide)|Uuemõisa]] ametkond; Saaremõisa ametkond; [[Muhu]] ametkond (Muhu külad ja [[Kessulaid]]).
16. sajandi lõpul oli kihelkondi praeguse Eesti Vabariigi territooriumil 83.
===17. sajand===
Saaremaa oli [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] koosseisus kuni [[1645]]. aasta [[Brömsebro rahu]]ni, mis lõpetas aastatel [[1643]]–1645 [[Rootsi]] ja Taani vahel kestnud [[Torstensoni sõda|sõda ülemvõimu pärast]] [[Läänemere maad]]es.
=== 18. sajand ===
[[File:Bm04066abm.jpg|pisi|[[Tallinna kubermang]] [[Põhja-Eesti]]s ja [[Riia kubermang]] [[Lõuna-Eesti]]s ]]
[[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja käigus]] vallutasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed [[1704]]. aastal [[Virumaa]] ja [[Tartumaa]], mis nimetati [[Narva provints]]iks ja kuulusid 1704–1713 [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Peterburi kubermang]]u koosseisu. Aastatel 1713–1722 kuulus Tartu provints [[Tallinna kubermang]]u.
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] [[Põhjasõda Eesti alal|järel läksid Eesti alad]] 1721. aasta [[Uusikaupunki rahu]]lepingu alusel [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] valdusse: [[Liivimaa]], [[Eestimaa]], [[Ingerimaa]] ja osa [[Laadoga järv|Laadoga järvest]] läänes asuvast [[Karjala maakitsus]]est koos ja [[Viiburi lään]]i osaga ning linnad [[Riia]], [[Dünamünde]], [[Pärnu]], [[Tallinn]]a, [[Tartu]], [[Narva]], [[Viiburi]], [[Priozjorsk|Käkisalmi]] ja muude eelpoolnimetatud [[provints]]ide linnade, kindluste, sadamate, asulate, [[distrikt]]ide, randadega. Faktiliselt juba 1710. aastal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu alla läinud Eestimaal moodustati [[Tallinna kubermang]] 1719. aastal ning selle koosseisu kuulusid [[Põhja-Eesti]] maakonnad ([[Läänemaa]], [[Harjumaa]], [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]]), kuna Narva piirkond liideti algselt [[Peterburi kubermang]]uga.
Pärast Põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem ja riigikorraldus. 1719. aastal viidi Moskva tsaaririigis läbi territooriumite haldusjaotuse reform, mille käigus jagati kubermangud [[provints]]ideks ja provintsid distriktideks. Tallinna kubermangu haldusjaotus, seoses tema väikese territooriumiga ei jagunenud provintsideks, vaid ainult distriktideks ja kujunes 1719. aastal järgmiselt:
| |||