Giorgio Napolitano: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
10. rida:
Giorgio Napolitano astus [[1942]] [[Napoli Federico II Ülikool]]i, mille lõpetas [[jurist]]ina.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal asutas ta [[antifašism|antifašistliku]] rühmituse, millega osales võitluses Mussolini ja Saksa vägede vastu. [[1945]]–[[1991]] kuulus ta [[Itaalia Kommunistlik Partei|Itaalia KommunistlikusseKommunistlikku Parteisse]]. IKP-s kuulus ta [[eurokommunism|eurokommunistlikusseeurokommunistlikku]] suunda ehk eitas [[kommunism]]i kehtestamist [[revolutsioon]]i teel. [[1953]] valiti ta [[Saadikutekoda (Itaalia)|Saadikutekotta]] ja erakonna juhatusse. Ta juhtis erakonna Lõuna-Itaalia komisjoni, [[1966]]–[[1969]] erakonna keskbürood, hiljem vastutas erakonna majanduspoliitika ja välissuhete eest.
 
[[1970. aastad|1970. aastate]] keskel kutsuti Napolitano [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]]i külalisõppejõuks, ent [[USA]]ei andnud talle kui aktiivsele kommunistile viisat. Tänu presidendi [[Giulio Andreotti]] toetusele ja heale läbisaamisele USA suursaadiku Richard Gardneriga sai ta [[1980. aastad|1980. aastate]] keskel USA viisa ning sellest ajast on ta korduvalt USA-s käinud, sealhulgas mitmes ülikoolis külalisõppejõuna.
 
Pärast IKP laialisaatmist 1991 kuulub ta [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikussesotsiaaldemokraatlikku]] VasakdemokraatlikusseVasakdemokraatlikku Parteisse, mis [[1998]]. aastal reorganiseeriti [[Vasakdemokraadid (Itaalia)|Vasakdemokraatideks]].
 
[[1992]]–[[1994]] oli ta Saadikutekoja eesistuja. [[1996]]–[[1998]] oli ta Itaalia esimene kommunistist siseminister, [[1999]]–[[2004]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadik. Oktoobris [[2005]] nimetati ta eluaegseks senaatoriks.