Frisbi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
'''Frisbi''' ehk '''lendav taldrik''' (ka ''frisbee'') on tavaliselt [[plastmass]]ist valmistatud spordivahend, mis on õhukese lameda ja üles painutatud servadega [[ketas|ketta]] kujuline, diameetriga 20–25 cm.
Spordialadest kasutatakse frisbit näiteks [[
Teadaolevalt pikima taldrikuviske au kuulub David Wigginsile, kes heitis taldriku 225,0 meetri kaugusele.
12. rida:
Frisbid leiutas ameeriklane [[Fred Morrison]] 1938. aastal, kui koos oma tulevase abikaasa Lucile'iga Santa Monica rannas Californias viibides lennutasid nad edasi-tagasi [[koogivorm]]i. Keegi rannalistest pakkus neile viiesendise koogivormi eest 25 senti. Morrisonid tegelesid algeliste frisbide müügiga [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]], mille ajal Morrison teenis USA õhuväes, sattudes ka sõjavangi. Sel ajal visandas ta paremate lennuomadustega ketta. 1948. aastaks hakkasid Morrison ja tema äripartner Warren Franscioni pärast mitmete [[prototüüp]]ide katsetamist tootma plastmassist frisbisid, mille nad 1947. aastal puhkenud UFO-hulluse ajel nimetasid lendavateks taldrikuteks (Flyin-Saucer).
1957. aastal müüs Morrison õigused Wham-O-le, mille üks omanikke [[Richard Knerr]] andis tootele nimeks Frisbee, kuna lähikonna tudengid kutsusid seda nõnda pirukatootja Frisbie Pie Company järgi. 1958. aastal sai Morrison oma leiutisele patendi; 1982. aastal ütles ta ühes intervjuus, et oli saanud patenditasudena üle 2 miljoni USA dollari. Frisbide tänapäevase suure leviku taga oli 1964. aastal Wham-O turundusjuhiks palgatud [[Edward Headrick]], kes parandas veelgi taldriku lennuomadusi, rajas mitu taldrikuspordiala (sh
== Välislingid ==
|