Austria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
<ref name="statistik_at_Bevölkerung">[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/menschen_und_gesellschaft/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Bevölkerung zu Quartalsbeginn seit 2002 nach Bundesland]</ref> |
PResümee puudub |
||
54. rida:
=== Välissuhted===
1955. aasta [[Austria riigileping]]uga lõppes liitlaste okupatsioon ja Austriat tunnustati taas suveräänse riigina. 26. oktoobril 1955 deklareeris Austria oma neutraliteeti, mille kohaselt pidi riik hoiduma sõjalistest liitudest ning mitte lubama oma territooriumile välismaiseid sõjaväebaase. Neutraliteet jäi mitmeks aastakümneks Austria välispoliitika nurgakiviks. Muutus tekkis seoses Nõukogude Liidu likvideerimisega. Alates 1995. aastast teeb Austria koostööd Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikatega ning osaleb NATO rahupartnerlusprogrammi (''Partnership for Peace)'' raames rahumissioonidel<ref name="SvvvF" />. 1955. aasta neutraliteedilepingust kehtib praegu vaid klausel, mis ei luba Austria territooriumil rajada välismaiseid sõjaväebaase. Austria kuulub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE).
=== Sõjajõud===
71. rida:
{| class="wikitable"
|-
! Liidumaa !! Pealinn !! Territoorium km<sup>2</sup> !! Rahvaarv 01.04.201 !! SKP 2012 (
|-
| [[Alam-Austria]] || Sankt Pölten || 19 178 || 1 638 618 || 49,75 || 30 800
293. rida:
Üldhariduse andmine on osalt liidumaade, osalt föderaalvalitsuse pädevuses. Koolikohustus kestab 9 klassi, tavaliselt 15.–16. eluaastani. Eelharidus (''Kindergarten'') on enamikus liidumaadest tasuta ning seda võimaldatakse soovi korral kõigile lastele 3. ja 6. eluaasta vahel. Lasteaias käimine pole kohustuslik kuid enamik vanemaid näeb seda lapse haridustee tavapärase osana. Igale lasteaiarühmale on ette nähtud kvalifitseeritud õpetaja ja abiõpetaja. Algharidus (''Volksschule'') kestab 4 aastat. Oluliseks peetakse tugevat sidet õpetaja ja õpilaste vahel, seetõttu töötab sama õpetaja klassi kogu algkooli vältel. Rõhku pannakse lugemis-, kirjutamis- ja arvutusoskusele. Kogu klass järgib ühtset õppeprogrammi. Õpilased töötavad individuaalselt, projektiõpe on vähem levinud. Antakse kodutöid. Seoses vanemate suurenenud tööhõivega korraldab aina enam koole lastele tundide-eelset või -järgset järelevalvet<ref name="BojSd" />.
Sarnaselt Saksamaaga on põhikoolis võimalik valida kahe suuna vahel, vastavalt õpilase huvidele ja kalduvustele. Akadeemiliselt võimekamatele mõeldud gümnaasiumi lõpul tuleb sooritada küpsuseksam (Matura), mis on eelduseks õpingute jätkamiseks ülikoolis. Keskkool (''Hauptschule'') valmistab õpilasi ette kutsehariduseks, kuid ka kõrgemaks tehnika-, ettevõtlus- või muuks hariduseks. Viimased eeldavad samuti Matura sooritamist. Mõned koolid (''Gesamtschule'') kombineerivad gümnaasiumi- ja keskkooli suunda. Varase võõrkeeleoskuse huvides õpitakse mõnedes koolides osa aineid inglise keeles. Rohked kodutööd ja sagedased eksamid on gümnaasiumis tavalised. Järgmisse klassi pääsemise (''aufsteigen'') eelduseks on rahuldavad hinded. Koolivaheaja lõpus saab uuesti sooritada varem
Austria kõrgharidussüsteem on kättesaadav igale õpilasele, kes on sooritanud Matura. Teatud erialadel (nt meditsiin) võidakse nõuda sisseastumiseksameid. Alates 2001. aastast kehtib avalik-õiguslikes ülikoolides kohustuslik õppemaks (''Studienbeitrag'') 363,36 eurot semestri kohta<ref name="doqEi" />. Euroopa Liidust pärit välisüliõpilastele on õppimine Austria ülikoolides nominaalaja vältel õppemaksuvaba, pärast selle ületamist rakendub sama õppemaks mis Austria tudengitel<ref name="IoLOU" />.
| |||