Mälupulk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Ajalugu: No vaadake ikka ka, mida te ühes ja samas lauses ütlete! |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Mälupulk''' on [[välkmälu]]l põhinev [[andmekandja]] ([[välismälu]]), mille korpus on enamasti [[Pulk|pulga]]
[[Pilt:USB flash drive.jpg|thumb|Mälupulk]]
Mälupulka kasutatakse samal otstarbel nagu varem [[diskett]]i,
Mälupulgad on valmistatud valdavalt [[välkmälu]]ga (FLASH-mäluga). Seetõttu pole mälupulgale võimalik salvestada lõpmatult palju kordi, ühe ja sama mälupiirkonna korduval ülekirjutamisel mälukiip kulub. Mälupulgale kirjutada või sealt andmeid kustutada võib uuematel mälupulkadel kuni sada tuhat korda, enne kui mälupulk töötamast lakkab.
10. rida:
Andmevahetus mälupulga ja arvuti vahel võib toimuda olenevalt mälupulgast väga erineva kiirusega ja seda tuleks enne mälupulga ostmist kontrollida. Kiirusi ka esitatakse erinevalt: vahel on ühikuks megabait sekundis, vahel megabitt sekundis ja vahel optilise draivi kordne, näiteks 180× tähendab 180 korda 150 KiB/s. Tüüpilisel kiirel andmevahetusel toimub andmete lugemine kiirusega kuni 30 MB/s ja kirjutamine kuni 15 MB/s, umbes 20 korda kiiremini kui vana täiskiirusega mälupulga andmesidekiirusega, milleks on 12 Mbit/s ehk 1,5 MB/s.
==Ajalugu==
23. rida ⟶ 21. rida:
[[2002]]. aastal [[patent]]eeris [[Hiina]]s [[Shenzhen]]is asuv tarbeelektroonika ettevõte Netac Technology mälupulga, väites patendiavalduses, et leiutas selle juba [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpus. Patent kehtib üksnes Hiinas.
Niihästi Trek Technology kui ka Netac Technology on püüdnud oma õigusi kohtus kaitsta. Trek võitis oma kodumaa Singapuri kohtus, kuid [[Suurbritannia]] kohus tühistas ühe Treki registreeritud
[[Pilt:Usbkey internals.jpg|thumb|Mälupulga ehitus. 1 – mälupulga [[pistik]], 2 – [[massmälu]] juhtseade, 3 – testimispunktid, 4 – [[välkmälu]]kiip, 5 – [[kristallostsillaator]], 6 – märgutuli, 7 – [[kirjutuskaitse]] lüliti (valikuline), 8 – teise välkmälu[[kiip|kiibi]] koht]]
2010. aastal toodeti kuni 256-gigabaidiseid mälupulki. 2018. aastal
==Kasutusvaldkonnad==
38. rida ⟶ 36. rida:
===Audiomängijad===
Paljudele odavatele [[MP3-mängija]]tele on lisatud täiendav [[tarkvara]] ja aku standardse mälupulga mikroprotsessori juhtimise jaoks, nii et seda saab kasutada [[muusika]] [[dekooder|dekoodr]]ina. Enamikku nendest MP3-mängijatest saab kasutada hariliku mälupulgana mis tahes tüüpi failide salvestamiseks.<ref>[http://www.olympusamerica.com/files/oima_cckb/VN-801PC_Instructions_EN.pdf From the manual for a typical digital voice recorder]: "Apart from using this unit as a recorder, you can use it as an external memory for your computer, as an external storage device."</ref>
==Plussid ja miinused==
===Tugevad küljed===
Mälupulgad kasutavad vähe voolu
===Nõrgad küljed===
Mälupulkade piiratud
Suurema mahutavusega mälupulgad on kallimad kui sama mahutavusega kõvakettad.
|