Rainer Maria Rilke: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendus, pooleli silt maha |
|||
35. rida:
==Stiil ja mõjutajad==
Schopenhauerist ja Nietzschest mõjutatud Rilke teoseid iseloomustab terav kriitika kristluse teispoolsuseülistuse ja ühekülgse teaduslik-ratsionaalse maailmatõlgenduse suhtes. 1911 Tuneesias, Egiptuses ja Hispaanias käies tutvus ta islamiga, mis muutus tema jaoks „moonutamata maailmaruumi religiooniks“. Samuti paelus teda väga araabia keel.
Kolmeosaline „Das Stunden-Buch“, mis on kirjutatud 1899–1903 (ilmus esimest korda 1905) on luuletaja varase loomingu esimene kõrgpunkt ning väljendab panteistlikku jumalapilti. Kunstiliselt põimitud riimide ja voolava rütmiga on see luuletsükkel kirjandusliku juugendstiili peateos.
Keskmisest loomeperioodist 1902–1910 kerkivad esile „Neuen Gedichte“ ja romaan „Malte Laurids Brigge ülestähendused“. Neis teostes pöördub ta inimlike põhikogemuste poole, kuid ei vaatle enam inimese siseelu nagu varasel perioodil, vaid selle sümboolseid peegeldusi kogetud asjadel.
Hilistes teostes, 1912–22, valab Rilke luulevormi oma elujaatuse ning tegeleb nii elu kui surma hõlmava olemisega. Ta viimaste eluaastate teosed jagunevad eri gruppideks: mõned luuletused on rõõmsameelsed ja muretud, sageli täpsed ja lakoonilised loodusluuletused, teised aga jahedad eksperimendid keelega.
== Teosed eesti keeles ==
| |||