Multimeeter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
'''Multimeeter''' (ka tester, avomeeter) on [[mõõteriist]], millega saab mõõta mitut
Mõõdetava suuruse väärtust – näitu  – saab lugeda Pikka aega kasutusel olnud analoogmultimeetreid hakkasid alates 1990. aastatest asendama digitaalmultimeetrid, mis esitavad mõõtetulemuse [[LCD]]- või [[LED]]-näidikul.
Multimeetri tähenduses mõistetakse eelkõige kompaktset (kaasaskantavat) patareitoitega universaalmõõteriista.
Peamiste mõõdetavate suuruste ühikute järgi on analoogmultimeetrit nimetatud ka [[avomeeter|avomeetriks]].
15. rida ⟶ 17. rida:
*[[takistus]], tähis Ω.
Seega sisaldab multimeeter
Olenevalt mõõteriista tootjast ja kvaliteeditasemest on mõõteparameetrite seas ka muid elektrilisi suurusi, nagu vahelduvoolu tugevus (''I~''), [[mahtuvus]] (''C''), [[induktiivsus]] (''L''), vahelduvvoolu sagedus (''f'') ja ka muud [[Füüsikaline suurus|füüsikalised suurused]], nt temperatuur (sisseehitatud või külgeühendatava [[andur]]iga).
79. rida ⟶ 81. rida:
=== Mõõtetäpsus ===
Mõõtetäpsust ([[mõõtemääramatus]]t) väljendatakse protsentides, millele võib lisanduda viimase numbrikoha (''digit'') viga. Viga sõltub mõõdetava suuruse liigist ja mõõtepiirkonnast. Kui nt alalispinge 200 V piirkonnas on märgitud veaks ±(0,8% + 2 digit) ja mõõteriist näitab 183,5 V, siis suurim mõõteviga on 0,008 × 183,5 + 2 × 0,1 = ±1,7 V ja mõõdetava suuruse tegelik väärtus asub pingevahemikus 181,
Mida suurem on numbrikohtade arv näidikul, seda suurem on üldiselt ka multimeetri mõõtetäpsus.
|