Kernavė: erinevus redaktsioonide vahel

Asula on oma nime saanud väikeselt samanimeliselt jõekeselt, mis alevi kohal Nerisesse voolab.<ref>Vanagas, Aleksandras. Lietuvos miestų vardai / Parengė ir pratarmę parašė V. Maciejauskienė. — Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų loxas, 1996. — Lk. 100—101. ISBN 5-420-01354-1.</ref> Kernavė järgi on nime saanud [[Narva lade]]me [[Kernave alamlade]] ja [[Kernave kihistu]].

Arheoloogiliste uuringute põhjal on teada, et Kernavė kohale tekkis muinasasula IX sajandil enne Kristust. Asula kujunes [[III sajand]]il linnaks, mille tähtsusest annab aimu selle kaitseks [[XIII sajand]]il rajatud kindlustiste süsteem. Vanem asustus asus Nerise orus, tänapäevase asula kohale linnamägedest kirdes tekkis asustus alles ristisõdade ajal. Linnas elas arvukalt käsitöölisi, sealt olid pärit ka kaks vanimat teadaolevat Leedu kaupmeest Studila ja Remeišis, kes käisid XIII sajandil Riias õppimas. Hinnanguliselt oli linnas toona üle 3000 elaniku.

Esimesed kirjalikud teated Kernavė kohta pärinevad aastast 1279, pärinedes [[Liivimaa vanem riimkroonika|Liivimaa vanemast riimkroonikast]]. Kuni aastani 1321 kujunes see [[Leedu suurvürst]]ide residentsiks (sisuliselt riigi pealinnaks), seal resideerusid suurvürstid alates [[Traidenis]]est kuni [[Vytenis]]eni. Toona rajati linnuste juurde ka kindlustatud eeslinn, ent suurem osa Kernavėst jäi väljaspooleväljapoole müüre. Kernavė kui linna kohta pärinevad esimesed teated aastast 1380. [[XIV sajand]]il oli seal umbes 500 elanikku.

[[Gediminas]] rajas [[Vilnius]]e ja see tõi kaasa Kernavė tähtsuse vähenemise, kuigi linn jäi edasi Leedu suurvürstide valduseks. Aastal 1365 põletasid ristisõdijad sealsed kindlused maha. Taas hävitas need aastal 1390 [[Algirdas]]e poeg Vygantas. Aastal 1392 rajati sinna [[mõis]], mis jäi suurvürstide lauamõisaks. Aastal 1413 võttis selle aga üle [[Kristinas Astikas]]. Hiljem kuulus sealne mõis Podbereskitele, [[Hlebowicz]]itele, Kurnickitele, Ryminskitele, [[Zenowicz]]itele, Skorulskitele, [[Brzostowski]]tele, Białozóridele, Michał Ważyński, Popovid ja viimastena Bielińskid.

Aastal 1572 hakkasi Kernavės kehtima [[Magdeburgi linnaõigus]]. Aastal 1777 rajati linna [[kihelkonnakool]]. Aastal [[1792]] uuendas [[Stanisław II]] asula linnaõigusi, ent [[Poola jagamised|Poola jagamise]] järel need kaotati ja Kernavėst sai alev. Aastal 1843 konfiskeerisid tsaarivõimud sealsele kirikule kuulunud maad. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Керново,<ref> Керново. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 14А (28) : Карданахи — Керо. С.-Петербургъ, 1895., 959 lk. </ref> ka Керновъ.<ref>Керновъ. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 573 lk.</ref> [[XIX sajand]]i seitsmekümnendatel aastatel kaotati sealne mõis.