Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{Head artiklid}}
[[Pilt:Laiuse linnus.jpg|pisi|300px|Vaade linnusevaremeile [[Jõgeva–Mustvee maantee]] suunast]]
'''Laiuse ordulinnus''' ([[saksa keel]]es] ''SchloßOrdensburg Lais'' või lihtsalt ''Burg Lais'') oli [[Liivi ordu]] rajatud [[linnus]] praeguse [[Laiusevälja]] küla (varasema [[Mõisaküla (Jõgeva)|Mõisaküla]] küla) territooriumil.
 
Kuigi vanimad teated linnusest pärinevad [[15. sajand]]i algusest, rajati ordulinnus tõenäoliselt juba [[14. sajand]]i algul.
==Ajalugu==
===Orduaeg===
[[Pilt:Laiuse linnuse asendiplaan.jpg|pisi|Linnuse asendiplaan 19. sajandist. <br><small>Autor: [[Wilhelm Tusch]]</small>.]]
Laiuse linnus on ehitatud tõenäoliselt juba [[14. sajand]]i algul [[majalinnus]]ena või laiendatud [[tornlinnus]]ena. Varsti ehitati ka madal [[ringmüürkastell]], mis rajati [[kaarava]]dega [[vundament|vundamendile]].<ref name="aluve32" /> [[1406]]. aastast pärinevad vanimad teated Laiuse linnuse kohta, aastatel [[1416]] ja [[1417]] mainitakse "Laiuse linnusekrahvi"<ref name="uStqJ" /> ning [[1423]]. aastal ordumeister [[Siegfried Lander von Sponheim]]i eestvõttel tehtud suuremahulisi ehitustöid,<ref name="Mõisaportaal" /> mille käigus laiendati ja paksendati kastelli ringmüüri ning varustati linnus loode-, kirde- ja kagunurgal tulirelvadele kohandatud ümartornidega.<ref name="r5iPw" />
 
Orduriigi kirdeosas asunud Laiuse ordulinnus kujutas endast olulise maantee teetõkkelinnust. Laiuse kandist läbi läinud tee ühendas [[Tartu]]–[[Jõhvi]] ja [[Tallinn]]a–Tartu maanteed ning mööda seda teed pääses idapoolsele [[Virumaa]]le ja sealt edasi [[Venemaa]]le.<ref name="Mõisaportaal" /> [[15. sajand]]i esimesel poolel ettevõetud põhjalikud ümberehitustööd johtusid suuresti teravnevate suhete tõttu ordu ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vahel. Viimase aktiveerunud ehitustegevus linnustes oli selgelt suunatud eelkõige ordu vastu.<ref name="DWz9z" /> Ka 14. sajandi algul, kui tõenäoliselt algkavatis rajati, käis Liivimaal suur kodusõda.
[[24. jaanuar]]il [[1558]] tungisid [[Moskva tsaaririik|Moskva]] väed [[Vastseliina]] juures Tartu piiskopkonda ja puhkes [[Liivi sõda]]. Osa Vene vägedest möödus Tartust ja jõudis [[30. jaanuar]]il Laiuse piirkonda. Seal rüüstanud ja põletanud, saabusid nad linnuse alla ning põletasid maha talli ja teisi hooneid. Linnust kaitsti ägedalt, mistõttu Moskva väed kandsid suuri kaotusi. Linnuseülem [[Frederick de Grave]] sai raskelt haavata ja kroonikakirjutaja [[Johann Renner]]i (suri [[1583]]) väitel tapeti 400 talupoega, kellest 250 olid lapsed. [[2. veebruar]]il lahkusid venelased [[Kärkna]] piirkonda. Moskva vägede järel liikus ordumeister [[Wilhelm von Fürstenberg]] (suri [[1568]]), kes oli [[Viljandi]]st Tartu piiskopkonda saabunud ja saanud teada, et vaenlane on läinud Laiusele.<ref name="Renner" />
 
Augustis 1558 piirasid venelased taas Laiuse ordulinnust, mida kaitses vaid 34 meest Frederick de Grave juhtimisel. Pärast vürst [[Pjotr Ivanovitš Šuiski]] (suri [[1564]]) ja [[Pavel Petrovitš Zabolotski]] mitmekordseid nõudmisi alistus garnison [[5. august]]il ja andis linnuse üle. Neil lubati igaühel oma varaga linnusest lahkuda ja Grave otsustas suunduda oma väega Viljandisse suunduda. Olnud aga linnusest kahe miili kaugusele jõudnud, ründas neid üks teine venelaste väesalk, kusjuures venelasi abistasid talupojad, kes olid Gravega tema ranguse tõttu vaenujalal. Kokkupõrkes hukkus viis sakslast, ülejäänud vangistati ja vaid mõnel üksikul õnnestus põgeneda. Vangistatud, kelle hulgas oli ka raskelt haavata saanud Grave, viidi Tartusse ja nende vankrid rüüstati. Šuiski määras Laiuse linnusepealikuks Peter Gollowitzi ([[Ivar Leimus]] on oletanud, et tegelik perekonnanimi võis olla [[Golovin]]).<ref name="Renner2" />
 
[[Pilt:Gotthard Kettler.jpg|pisi|1559. aastal piiras linnust Liivi ordu vägi, mida juhtis ordumeister Gotthard Kettler.]]
[[14. detsember|14. detsembril]] [[1559]] tulid ordu ratsanikud ja sõjasulased eesotsas ordumeistri [[Gotthard Kettler]]iga (suri [[1587]]) Kärknalt Laiusele ja asusid piirama linnust, mida kaitses umbes 500 meest, piirama. [[Rakvere]]st oli Laiuse suunas teel 300-meheline Vene väesalk, kuid kui nad olid linnusest poole miili kaugusel ja nendeni jõudis teade linnuse piiramisest, läksid nad Rakverre tagasi. Ordu andis suurtükkidest linnusele tuld ja neli lipkonda sõjasulaseid koos väejuhtidega jooksid linnusele tormi. Lipukandja Hans Uthermarcke sai kiviga kuklasse ja kukkus, kuid kutsus teisi siiski endale järgnema. Ülesnäidatud vahvuse eest kinkis ordumeister talle [[samet]]rüü. Linnuse garnison aga loopis müüridelt ründajaile kive kaela, mistõttu viimased olid sunnitud tagasi tõmbuma. [[16. detsember|16. detsembril]] alustati uut tormijooksu, mis ebaõnnestus ja tõi kaasa ordu sõjameeste hukkumise. Orduväed jätkasid tulistamist, mispeale linnuse garnison soovis pidada läbirääkimisi. Läbirääkijaks määrati [[Kuldīga komtuur]] [[Heinrich Steding]] koos mitme kaaslasega. Läbirääkimiste käigus jõuti venelaste soovini saada õigus linnusest oma varaga puutumatult lahkuda ja [[Salomon Henning]] (1528–1589) saadeti ordumeistri juurde sellist õigust küsima. Orduväe ülemad aga soovitasid meistril sellist turvet mitte anda, kuna linnuse vallutamine õnnestuks niisamagi ja tekitaks venelastes hirmu. Läbirääkimised katkesid ning [[17. detsember|17. detsembril]] korraldati jälle tormijooks. Venelased aga andsid linnusest nii tugevasti tuld, et Renneri andmeil sai surma 384 ordu sõjasulast ühes Franz Straszborchi ja Plate lipkondadega. Samuti hukkus sõjasulaste pealik Evert Schladoth. Mõlemad ordu [[kartaun]]id olid mudas ja kasutuskõlbmatud, lisaks oli otsakorral laskemoon. [[19. detsember|19. detsembri]] öösel lahkusidlahkus orduväedorduvägi [[Põltsamaa]]le, mida venelased müüridel rõõmuhõisetega tähistasid.<ref name="Renner3" />
 
[[1582]]. aastal sõlmitud [[Jam Zapolski rahu]]ga läks Laiuse piirkond [[Poola-Leedu]] võimu alla.<ref name="Mõisaportaal" />. Linnusest sai [[Laiuse staarostkond|Laiuse staarostkonna]] keskus.
 
===Poola ja Rootsi võimuperiood===
[[Pilt:Laiuse 1688.jpg|pisi|Laiuse linnus. Detail 1688. aastal koostatud Laiuse mõisa plaanilt.<br>Autor: [[Erich Reuter]]]]
Sõjategevusest hoolimata oli linnus ja võib-olla ka osa alevist säilinud. [[1590. aastad|1590. aastatel]] väidetakse alevis elavatelanut üle 200 inimese.<ref name="Mõisaportaal" />
 
[[1600]]. aasta septembris alustas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi sõjategevust Poola vastu]] ja suunas oma väed Liivimaale kahes osas. Karli enese juhitud peavägi alustas teekonda Tallinnast ja valis läänepoolsema tee. [[Narva]]st liikuma hakanud väge juhtisid ooberst [[Peder Pedersson Stolpe]] (suri 1601) ja [[Heinrich von Ahnen]] ning selle ülesanne oli vallutada [[Põltsamaa linnus|Põltsamaa]] ja Laiuse linnus. Põltsamaa suudeti vallutada [[11. september|11. septembriks]].<ref name="Sepp" /> Ahneni väeosad jõudsid Laiuse alla septembri lõpul ja Stolpe väed mõni päev hiljem.<ref name="Puolan sota" />. Laiuse garnisoni juhtis staarost [[Andrzej Orzechowski]], kes aga piiramise ajal suri, misjärel linnus anti Rootsi vägedele üle anti.<ref name="Fabricius1" />. Poolakad alistusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] ([[Enn Tarvel]]i kommentaarides Fabriciuse kroonikale on kirjas, et Orzechowski suri 30. oktoobri paiku, mistõttu ka linnuse alistumise kuupäev ei saa olla varasem<ref name="Fabricius3" />) ning Stolpe jättis linnusesse 200-mehelise garnisoni, kelle pealikuks sai [[Hans Brakel]].<ref name="Puolan sota" />. Laiuse linnuse vallutanud Rootsi väed ühinesid seejärel hertsog Karli peavägedega ning suundusid [[Paide]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse.<ref name="Sepp" />.
 
[[1602]]. aastal vallutasid Laiuse taas Poola-Leedu väed.<ref name=":0" />
 
[[1611]]. aasta lõpus tungisid [[Pihkva]] kandi venelased Liivimaale, et maksta kätte poolakate korraldatud eelmise röövretke eest. kätte maksta, ningNad rüüstasid lisaks mitmele muule paigale ka Laiuse piirkonda, viies Venemaale suure saagi, naisi, lapsi ja poola aadlikke.<ref name="Fabricius2" />
 
[[1611]]–[[1645]] (alates [[1622]]. aastast nimeliselt) oli Laiuse staarostiksstaarost [[Kasper Denhoff]] (suri 1645).<ref name="Urzędnicy" />
 
[[Pilt:Henrik Klasson Fleming.jpg|pisi|left|1623. aastal sai Laiuse lossiläänilinnuselääni omanikuks Rootsi väepealik Henrik Klasson Fleming.<br>Autor: [[Jacob Heinrich Elbfas]]]]
[[5. jaanuar]]il 1622 vallutasid Rootsi väed [[Rootsi-Poola sõda (1621–1625)|Rootsi-Poola sõja]] ajal ooberst [[Henrik Klasson Fleming]]i (1584–1650) juhtimisel Laiuse linnuse.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=П. Алексеев, Р. Римша|URL=http://www.castle.lv/est/lais.html|Pealkiri=Замок Лайузе (Лаис - Lais)|Väljaanne=castle.lv|Aeg=|Kasutatud=8. august 2017}}</ref> Tõenäoliselt hävitati just tollases sõjas kastelli kirde- ja kagukülg ning lõunanurgas paiknenud suurtükitorn. Viimasest ei ole tänapäeval peale vundamendi midagi säilinud. Sõjas hävis ka lossialevlinnusealev.<ref name="Mõisaportaal" />
 
Pärast piirkonna Rootsi võimu alla minekut linnust enam ei taastatud. Selle maa-alale paigutati küll Rootsi palgasõdurid, kelle majutamiseks rajati puithooned. Orduaegsetest hoonetest kasutati üksnes lossikabelitlinnusekabelit, mis säilis vähemasti [[1702]]. aastani.<ref name="Mõisaportaal" />
 
[[3. september|3. septembril]] [[1623]] läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] (1594–1632) Laiuse linnuse ja [[Laiuse mõis|mõisa]] koos [[Jõgeva mõis|Jõgeva]], [[Tähkvere mõis|Tähkvere]] ja [[Vaimastvere mõis]]aga, mis üheskoos moodustasid [[Laiuse lossiläänlinnuselään]]i, Henrik Klasson Flemingile.<ref name="Stryk" /> Tema poeg [[Erik Fleming]] sai [[12. mai]]l [[1654]] [[Laiuse vabahärra]] tiitli<ref name="riddarhuset" /><ref name="runeberg" />.
 
[[1637]] koosnes Laiuse linnuselään Laiuse lossistlinnusest, ''Sikkona'' ja ''Ellenbach''i mõisatestmõisast ning ''Koddisen''i, ''Rohikund''i ja ''Wottigfer''i vakustestvakusest.<ref name="Hagemeister2" />
 
===Põhjasõda ja Karl XII viibimine Laiusel===
[[Pilt:Karl XII 1706.jpg|pisi|Karl XII 1706. aastal<br>Autor: [[David von Krafft]]]]
Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] saadud olulist võitu Vene vägede üle otsustas kuningas [[Karl XII]] (1682–1718) jääda talvekorterisse Laiuse linnusesse. Rootsi väed jõudsid Laiusele [[18. detsember|18. detsembril]] [[1700]]. Riigikantselei majutati Laiuse lähedale [[Kivijärve mõis]]a, osa jalaväelastest ja suurtükivägi aga Tartu ümbrusse. Ratsavägi läks kaugemale [[Liivimaa]]le, peatudes [[Otepää]], [[Sangaste]] ja [[AlūksneAluliina]] ümbruses.<ref name="Histrodamus" />
 
Kaaskonna majutamiseks korrastati linnuse alal asunud puithooned. Kuningas ise majutati linnuse kaguküljel asunud esinduslikumasse hoonesse. Edelaküljel paiknesid hobusetallid.<ref name="Mõisaportaal" />
 
Talvel korraldati mõned väiksemad sõjakäigud üle [[Peipsi]] jää [[Oudova]] ja [[Petseri]] kanti. Märtsi alguses korraldati õppusena [[Jõgeva mõis]]a maadel lumelossilumelinnuse ründamine ja kaitsmine.<ref name="Histrodamus" />
 
Meele lahutamiseks tähistati tähtpäevi. Jõuluks toodi talvekorterisse [[õled]] ning [[27. jaanuar]]il tähistati Karli nimepäeva, mispuhul esinesid kümmekond pruudirõivais eesti neidu, kaks torupillimängijat ja kubjas, kes laulis eesti keeles. Karl XII käis ka mitu korda talupoegade [[pulmad]]es, millest üks peeti koguni linnuseruumides. Korraldati ka jahilkäike.<ref name="Histrodamus" />
[[27. aprill]]il [[1701]] suri Laiusel Karli sugulane, tema vanaisa [[Karl X Gustav]]i (1622–1660) vennapoeg [[Kleeburgi hertsog]] [[Adolf Johann II]] (1666–1701).<ref name="Wittelsbach" />
 
1701. aasta mai keskpaigas lahkus Karl Laiuselt [[Kuramaa]] suunas.<ref name="Histrodamus" />. Puithooned ja linnuse seni tervena püsinud osad purustati aastail [[1702]]–[[1704]] sõjas ning alles jäid vaid kivimüüride varemed.<ref name="Mõisaportaal" />
 
===Pärast Põhjasõda===
Linnusevaremed on korrastatud ja üles on pandud infotahvlid.<ref name="Mõisaportaal" />
 
Laiuse ordulinnuse varemeis korraldatakse üritusi – näiteks on seal peetud Poola [[šlahta]] päevi, kus etendati muuhulgas rüütliturniiri.<ref name="EPL" />. Samuti on korraldatud Karl XII meenutuseks talviti Laiuse lumelahingut<ref name="Lumelahing" />, mis ajalooliselt toimus küll Jõgeva mõisas.
 
Laiuse ordulinnuse varemed on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste riiklikusse registrisse]].<ref name="register" />
Loode- ja kagunurgas paiknesid ümara põhiplaaniga suurtükitornid, mille läbimõõt oli 14 meetrit, müüri paksus umbes 4 meetrit ja kõrgus umbes 25 meetrit. Kirdenurka jäi väiksem [[haakpüss]]itorn, mille läbimõõt oli 12 meetrit, paksus 1,5 ja kõrgus üle 15 meetri.<ref name="aluve32" /> Linnuse läänenurka kaitses väike kaheksatahuline [[konsooltorn]], mis oli sarnane tänapäevani säilinud [[Narva ordulinnus]]e nurgatorniga<ref name="Mõisaportaal" />, samuti Paide ja teiste 1400. aasta paiku rajatud linnustega. Linnusevaremetest on näha, et loodepoolse suurtükitorni võlvid ja väliskülg olid ehitatud [[tellis]]test, samas kui ülejäänud müürid põhiliselt põllu- ja [[lubjakivi]]st.<ref name="tuulse295" />
 
Hooned olid ehitatud linnuse lääne- ja lõunamüüri siseküljele. Lääneküljel hõlmasid hooned arvatavasti kogu tiiva, lõunaküljel aga vaid selle kagupoolse osa. Laiuse linnusel oli kaks väravat: loodekülje keskel olev värav on tänapäevani säilinud, teine asus edelakülje lõunaosas<ref name="Mõisaportaal" /> ja müüriti hiljem kinni. Ülejäänud külgedel asunud hooned olid ehitatud puidust – "''a la Moskowie''",<ref name="hdAyL" /> nagu poolaPoola protokolliülem 16. sajandil märkis.<ref name="tuulse295" />
Laiuse ordulossiordulinnust ümbritsesid [[vallikraav]]id, kuhu oli vesi paisutamise abil juhitud linnuse põhjaküljel voolavast [[Laiuse oja]]st. Pais ja vesiveski asusid linnusest kirdes. Linnuse ja vesiveski vahel paiknes vallikraavidest ümbritsetud eeslinnus, mis kujutas endast palisaadtõkkeid ja tõstetavaid sildu üle vallikraavide. Tõenäoliselt läbis keskajal eeslinnust [[Torma]] poole viiv tee, mis möödus põhjapoolsest suurtükitornist üsna lähedalt.<ref name="Mõisaportaal" />
 
==Pildigalerii==
 
==Kirjandus==
*[[Johann Renner]], "Liivimaa ajalugu 1556–1561". Olion, Tallinn 2006, tõlkinudTõlkinud [[Ivar Leimus]]. Olion. Tallinn 2006
*Heinrich von Hagemeister, F. von Buxovden: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands Teil 2, Riga: E. Frantzen 1836/1837, [http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA5-PA126#v=onepage&q=&f=false lk. 126–127]
 
==Viited==
<ref name="runeberg">[http://runeberg.org/nfbh/0310.html Artikkel Nordisk Familjebokis (rootsi k.)]</ref>
<ref name="riddarhuset">[http://www.riddarhuset.se/jsp/index.jsp?id=553&state=2&postId=153 Sissekanne Rootsi rüütelkonna suguvõsa- ja vapiregistris]</ref>
<ref name="Hagemeister2">[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA127#v=onepage&q&f=false Heinrich von Hagemeister, "Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands...". Eduard Frantzen's Buchhandlung, RiiaRiga 1836, lk 127]</ref>
<ref name="Renner">Renner, lk. 27–29</ref>
<ref name="Renner2">Renner, lk. 59</ref>
<ref name="aluve30">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, Valgus, 1993, lk 30</ref>
<ref name="aluve32">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, Valgus, 1993, lk 30–32</ref>
<ref name="tuulse295">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. Dorpat 1942. lk 295</ref>
<ref name="uStqJ">Löwis of Menar, Burgenlexikon 75, sama ka Kõpp 20–21.</ref>
<ref name="r5iPw">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, Valgus, 1993, lk 31</ref>
<ref name="DWz9z">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 292–295</ref>
{{Coordinate |NS= 58.811983 |EW= 26.544468 |type=landmark |region=EE-49 |dim=200}}
*[http://www.mois.ee/tartu/laiuse.shtml Laiuse linnusest Eesti mõisaportaalis]
* {{kultuurimälestis}}
 
[[Kategooria:Eesti linnused]]
[[Kategooria:Jõgeva vald]]
[[Kategooria:Põltsamaa foogtkond]]
[[Kategooria:Viljandi komtuurkond]]
[[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]]
[[Kategooria:Jõgeva vald]]