Riia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
71. rida:
[[Rootsi-Poola sõda (1617–1618)|Sõjategevuses aastatel 1617–1618]], 1617. aasta juunis saabusid Rootsi väed Väina jõe suudmesse nelja Rootsi sõjalaevaga ning võtsid Väina jõe suudmes asunud Daugavgriva kindluse [[Wolmar Farensbach]]ilt üle. Juuli lõpul saabus laevadega umbes 2000-meheline Rootsi vägi, kes ei julgenud aga hästi kindlustatud [[Riia kindlus]]t rünnata, vaid purjetas [[Pärnu piiramine (1617)|Pärnu alla ja sundis linna mõnepäevase piiramise järel]], [[11. august]]il kapituleeruma. Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, [[Grobina]]st [[Pärnu]]ni. 18. augustil vallutati [[Salatsi]] ning hilissuvel kontrollisid Rootsi väed peaaegu kogu Liivimaad, välja arvatud Riia linna.
[[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621.–1625. aasta Poola-Rootsi sõjas]] piirasid Rootsi väed [[Riia piiramine (1621)|linna]] [[feldmarssal]] [[Herman Wrangel]]i ja Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]]i juhtimisel. Piiramise ajal ehitati linna pommitamiseks ja piiramisvägede kaitseks Poola vägede eest, [[Torņakalns]]i [[Pārdaugavas Sarkanais tornis|Daugava taguse punase torni]] juurde kindralmajor [[Samuel Cockburn]]i poolt [[Cobroni fort|Cobroni]] [[fort]]. Riia linn alistus piiramisele 15. septembril. Rajatud Cobroni forti täiendati 1631. aastal hollandi bastionisüsteemi kohaselt veel 4 [[bastion]]i, ühe poolbastioniga ja ümbritseti kolmest küljest vesitõketega ning muudeti Riia kaitsesüsteemi etteulatuvaks kaitserajatiseks. [[1621]]. aastal läks Riia nagu kogu [[Liivimaa]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] koosseisu ja uuesti kehtestati usundina [[protestantism]]. Selsamal aastal sai linna raad [[Lemsalu kihelkond|Lemsalu kihelkonnas]][[patronaadiõigus]]e. Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] muutis Püha Jakobi kiriku Rootsi garnisoni [[luteri kirik]]uks, kuid pärast 1710. aastat sai Jakobi kirik Vene krooni kirikuks.
===Vene-Rootsi sõda (1656–1658)===
| |||