Erinevus lehekülje "Neptuun" redaktsioonide vahel

Lisatud 59 baiti ,  1 aasta eest
P
ära link km, tarbetu ülelinkimine (+ masintoim), replaced: km → km using AWB
(Eemaldatud muudatus 5098807, mille tegi 2001:7D0:8C30:CB80:E88D:A520:C5AD:8466 (arutelu))
Märgis: Eemaldamine
P (ära link km, tarbetu ülelinkimine (+ masintoim), replaced: km → km using AWB)
|afeel = 30,33 [[Astronoomiline ühik|aü]]
|periheel = 29,81 aü
|pikem_pooltelg = 4 498 252 900 [[km]]<br>30,06896348 [[astronoomiline ühik|aü]]
|keskmine_kaugus_päikesest =
|kaugus_Maast =
|avastamise_aeg = [[23. september]] [[1846]]<ref name="Hamilton" />
}}
'''Neptuun''' on [[Päike]]sest kõige kaugemal asetsev teadaolev [[planeet]] [[Päikesesüsteem]]is. [[Diameeter|Läbimõõdu]] poolest on see neljas planeet ja [[mass]]i poolest kolmas. Päikesesüsteemi [[hiidplaneet|hiidplaneetidest]]idest on Neptuun kõige [[tihedus|tihedam]]. Selle mass on [[Maa (planeet)|Maa]] omast 17 korda suurem. Neptuun tiirleb Päikesest keskmiselt 30,1 [[astronoomiline ühik|aü]] kaugusel. Neptuun nimetati [[vanarooma mütoloogia]] vetejumala [[Neptunus]]e järgi.
 
Palja silmaga ei ole Neptuun nähtav ja siiamaani on see ainus planeet, mis on avastatud matemaatilise ennustuse, mitte [[empiirilisus|empiirilise]] vaatluse põhjal. Prantsuse [[astronoomia|astronoom]] [[Alexis Bouvard]] järeldas [[Uraan (planeet)|Uraani]] [[orbiit|orbiidi]] ootamatute muutuste põhjal, et selle orbiit on [[häiritus|häiritud]] tundmatu planeedi tõttu.
 
23. septembril 1846<ref name="Hamilton" /> vaatles [[Johann Gottfried Galle|Johann Galle]] Neptuuni [[teleskoop|teleskoobiga]] vaid ühe [[kaarekraad|kraad]]i kaugusel asukohast, kus see [[Urbain Le Verrier]]' ennustuse järgi pidi paiknema. Peagi avastati ka Neptuuni suurim [[planeedi kaaslane|kaaslane]] [[Triton (kuu)|Triton]]; ülejäänud 13 kaaslast leiti alles 20. ja 21. sajandil. Neptuuni kauguse tõttu Maast on selle näiv suurus väike, mis teeb ka selle uurimise maapealsete teleskoopidega keeruliseks. Neptuuni on külastanud ainult üks [[kosmosesond]]: [[Voyager 2]] [[25. august]]il [[1989]]. aastal.<ref name="NYT-20141018-KC" /> [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] ja suurte [[adaptiivne optika|adaptiivse optikaga]] maapealsete teleskoopide ehitamine on võimaldanud teha täpsemaid [[vaatlus]]i.
 
Koostiselt sarnaneb Neptuun Uraaniga, mõlemad aga erinevad ülejäänud kahest hiidplaneedist [[Jupiter]]ist ja [[Saturn]]ist. Sarnaselt Jupiteri ja Saturni [[planeedi atmosfäär|atmosfääriga]] koosneb ka Neptuuni atmosfäär peamiselt [[divesinik|vesinik]]ust ja heeliumist ning sisaldab veel väikeses koguses [[süsivesinik]]ke ja võib-olla ka [[dilämmastik|lämmastik]]ku. Madala [[keemistemperatuur]]iga ainete, nagu näiteks [[vesi|vee]], [[ammoniaak|ammoniaagi]] ja [[metaan]]i osakaal on aga Neptuuni atmosfääris suurem. Neptuuni sisemus koosneb peamiselt eelmainitud madala keemistemperatuuriga ainetest ning [[raud|rauast]], [[nikkel|niklist]] ja [[silikaadid|silikaatidest]].<ref name="Podolak Weizman et al. 1995" /> Planeedi välispinnal leiduv metaan on osaliselt planeedi sinise värvuse põhjustajaks.<ref name="bluecolour" />
 
Erinevalt Uraani hägusest ja suhteliselt ilmetust atmosfäärist on Neptuuni atmosfääris nähtavad aktiivsed ilmastikumustrid. [[Kosmosesond]]i [[Voyager 2]] [[möödalend|möödalennu]] ajal 1989. aastal asus planeedi lõuna[[poolkera]]l [[Suur Tume Laik]], mida võiks võrrelda Jupiteri [[Suur Punane Laik|Suure Punase Laiguga]]. Ilmastikumustreid põhjustavad Neptuunil puhuvad tugevad [[tuul]]ed, mille kiirus võib ulatuda 2100 kilomeetrini tunnis; need on kõige võimsamad tuuled kogu Päikesesüsteemis.<ref name="Suomi1991" /> Suure kauguse tõttu Päikesest on Neptuuni välisatmosfäär Päikesesüsteemis üks külmemaid kohti: seal võib temperatuur [[pilv]]ede ülemisel piiril olla lausa 55 K (−218 &nbsp;°C). Planeedi tuuma temperatuur on umbes 5400 K (5100 &nbsp;°C).<ref name="hubbard" /><ref name="nettelmann" /> Neptuunil on nõrga heledusega killustunud rõngaste süsteem, mis avastati 1968. aastal tehtud fotode järgi 1982. aastal<ref name="ring1" /> ja mille olemasolu tõestati alles Voyager 2 möödalennuga 1989. aastal.
 
== Ajalugu ==
==Koostis ja ehitus ==
[[Pilt:Neptune, Earth size comparison 2.jpg|thumb|Neptuuni ja Maa suuruste võrdlus]]
Neptuuni mass 1,0243×10<sup>26</sup> kg<ref name="fact" /> jääb [[Maa (planeet)|Maa]] ja suurte [[hiidplaneedid|hiidplaneetide]] masside väärtuste vahele. Neptuun on Maast 17 korda massiivsem, aga [[Jupiter]]ist 19 korda väiksema massiga. Neptuuni pinna gravitatsioonist on suurem ainult Jupiteri pinna gravitatsioon.<ref name="Unsöld & Baschek 2001" /> Neptuuni [[raadius]] [[ekvaator]]il on 24 764 &nbsp;km<ref name="Seidelmann Archinal A'hearn et al. 2007" />, mis on ligi neli korda suurem kui Maa ekvaatori raadius. [[Eksoplaneet]]ide otsimisel on Neptuuni nime kasutatud [[metonüümia|metonüümina]], mis tähendab, et sarnase massiga planeete on tihtipeale kutsutud Neptuunideks<ref name="NHomf" />, mis sarnaneb eri taevakehade Jupiteriks kutsumisega.
 
===Siseehitus ===
Siseehituselt meenutab Neptuun [[Uraan (planeet)|Uraani]]. Neptuuni atmosfäär moodustab selle massist umber 5–10% ja kogu planeedi läbimõõdust umbes 10–20%. Atmosfääri alaosas on [[rõhk]] kuni 10 GPa, mis tähendab, et Neptuuni atmosfääri rõhk on Maa omast umbes 100 000 korda suurem. Atmosfääri alaosas kasvab [[metaan]]i, [[ammoniaak|ammoniaagi]] ja vee osakaal.<ref name="hubbard" />
[[Pilt:Neptune diagram.svg|thumb|left| Neptuuni siseehitus: <br> 1.Atmosfääri ülemine kiht, ülemised pilved <br> 2. Vesinikust, heeliumist ja metaanist koosnev atmosfäär <br> 3. Veest, ammoniaagist ja metaanist koosnev vahevöö <br> 4. Silikaatidest, niklist ja rauast koosnev tuum]]
Neptuuni vahevöö on Maa omast 10–15 korda massiivsem ja sisaldab suures hulgas vett, ammoniaaki ja metaani.<ref name="Hamilton" /> Planeedi vahevöö on kuum ja vedel ning see on väga hea elektrijuhtivusega. Mõnikord kutsutakse seda ka vee-ammoniaagiookeaniks.<ref name="Atreya2006" /> Vahevöö ülemine kiht koosneb peamiselt ioniseeritud veest, milles on veemolekulid lagunenud vesiniku ja hapniku [[ioon]]ideks. Ülemisest kihist allpool asuv vahevöö koosneb superioniseeritud veest, milles on hapnik kristalliseerunud, aga vesiniku ioonid liiguvad hapniku [[kristallstruktuur]]is vabalt ringi.<ref name="VivLP" /> 7000 &nbsp;km sügavusel võivad olla sellised tingimused, et metaan moodustab kristalle, mis sajavad allapoole nagu [[rahe]]terad.<ref name="MomDZ" /> Väga kõrgel rõhul tehtud katsetused [[Lawrence'i Livermore'i Rahvuslik Laboratoorium|Lawrence'i Livermore'i Rahvuslikus Laboratooriumis]] viitavad sellele, et vahevöö kõige alumine kiht võib olla vedel teemandiookean, kus hõljuvad nn tahked teemandimäed.<ref name="g90UK" /><ref name="3otVk" />
 
Neptuuni tuum koosneb rauast, niklist ja silikaatidest ning mudeli järgi arvutatuna on selle mass umbes 1,2 korda suurem kui Maa mass.<ref name="pass43" /> Rõhk tuuma keskmes on 700 GPa, mis on kaks korda kõrgem kui Maa keskmes, ja temperatuur võib olla kuni 5400 K.<ref name="hubbard" /><ref name="nettelmann" />
 
[[Pilt:Neptune-Methane.jpg|thumb|Kombineeritud värvi- ja lähi[[infrapunakiirgus]]e lainepikkusel tehtud foto Netpuunist. Näha on [[planeedi atmosfäär|atmosfääris]] leiduvat [[metaan]]i, Neptuuni nelja loodusliku [[Planeedi kaaslane|kaaslast]] [[Proteus (kuu)|Proteust]], [[Larissa (kuu)|Larissat]], [[Galatea (kuu)|Galateat]] ja [[Despinat]].]]
Atmosfääri ülemised kihid koosnevad 80% ulatuses [[vesinik]]ust ja 19% ulatuses [[heelium]]ist.<ref name="hubbard" /> Väga väikeses koguses leidub ka metaani. [[Lainepikkus]]tel üle 600 &nbsp;nm ehk [[Elektromagnetspekter|spektri]] punases ja infrapunases osas on metaani neeldumisspekter kõige tugevam, mis põhjustab punase valguse neeldumise ja see omakorda on üks põhjus, miks Neptuun on nagu ka Uraangi sinise värvusega.<ref name="Mvwv4" /> Kuna Uraani sinine värvus on võrreldes Neptuuniga heledam ja tuhmim, arvatakse, et Neptuuni värvust mõjutab veel mingi mitteteadaolev atmosfääri koostisosa.<ref name="bluecolour" />
 
Neptuuni atmosfäär on jagatud kaheks peamiseks osaks: allpool paiknevaks [[troposfäär]]iks, kus temperatuur kõrguse kasvades langeb, ja [[stratosfäär]]iks, kus temperatuur kõrguse kasvades tõuseb. Piir nende vahel ehk tropopaus asub rõhul 10 kPa.<ref name="Lunine 1993" /> Stratosfäärist ülespoole jääb termosfäär, kus rõhk on vähem kui 1–10 Pa. Troposfäär läheb järk-järgult üle eksosfääriks.
[[Pilt:Neptune clouds.jpg|thumb|Neptuuni ülemine ja alumine pilvekiht]]
 
Mudelite põhjal arvatakse, et Neptuuni troposfääri ilmestavad sõltuvalt kõrgusest eri koostisega pilvevöödid. Ülemises kihis paiknevad pilved asuvad rõhul alla 100 kPa, mis on sobilik metaani [[kondensatsioon|kondenseerumiseks]]. Rõhul 100–500 kPa arvatakse paiknevat ammoniaagi- ja [[vesiniksulfiid]]ipilved. Rõhul üle 0,5 MPa võivad pilved koosneda ammoniaagist, ammooniumsulfiidist, vesiniksulfiidist ja veest. Veelgi sügavamal, kus rõhk on 5 Mpa ja temperatuur 273 K (0 &nbsp;°C), võib leida jäätunud veest pilvi. Nende all võib omakorda leiduda ammoniaagi- ja vesiniksulfiidipilvi.<ref name="elkins-tanton" />
 
Vaatlused näitavad, et ülemises kihis paiknevad pilved jätavad allpool asetsevale läbipaistmatule pilvekihile varje. Lisaks on Neptuunil teatud laiuskraadidel pidevad pilvevöödid. Need planeeti ümbritsevad pilvevöödid on laiusega 50–150 &nbsp;km ja paiknevad ühtlasest pilvekihist umbes 50–110 &nbsp;km kõrgemal.<ref name="apj125" /> Need kõrgused jäävad vahemikku, kus esinevad ilmanähtused. Kõrgemal stratosfääris või termosfääris ilmanähtusi ei esine. Uraaniga võrreldes on Neptuunil suurem ookeanide osakaal ja paksem vahevöö.<ref name="iR26p" />
 
Neptuuni spektri põhjal võiks järeldada, et stratosfääri alumine kiht on hägune metaani ultravioletse fotolüüsi tulemusel saadud ainete nagu näiteks [[etaan]]i ja [[Atsetüleen|etüüni]] kondenseerumise tõttu.<ref name="Lunine 1993hubbard" /><ref name="hubbardLunine 1993" /> Stratosfääris on ka väga väikeses koguses [[vingugaas]]i ja [[sinihape]]t.<ref name="Lunine 1993" /><ref name="Encrenaz 2003" /> Suurema [[süsivesinikud|süsivesinike]] osakaalu tõttu on Neptuuni stratosfäär soojem kui Uraani oma.<ref name="Lunine 1993" />
 
Teadmata põhjusel on Neptuuni [[termosfäär]] ootamatult kõrge temperatuuriga, milleks on 750 K.<ref name="Broadfoot19989" /><ref name="Herbert & Sandel 1999" /> Planeet asub Päikesest liiga kaugel, et soojust saaks toota [[ultraviolettkiirgus]]. Üheks soojendamismehhanismi võimalikuks põhjustaks peetakse [[magnetväli|magnetosfääri]] ja atmosfääri ioonide [[interaktsioon|vastastikmõju]]. Teiseks võimaluseks peetakse planeedi sisemusest atmosfääri hajuvaid gravitatsioonilisi laineid. Termosfäär sisaldab väga väikeses koguses [[süsihappegaas]]i ja vett, mis võivad pärineda välisallikatest nagu [[meteoriit|meteoriitidelt]]idelt ja tolmust.<ref name="elkins-tanton" /><ref name="Encrenaz 2003" />
 
=== Magnetosfäär ===
Ka Neptuuni magnetosfäär sarnaneb Uraani omaga. Neptuuni [[magnetväli]] on [[pöörlemistelg|pöörlemistelje]] suhtes tugevalt kaldus (47°) ja on planeedi füüsilisest keskmest vähemalt 0,55 raadiuse ehk 13 500 &nbsp;km võrra kõrvale kaldunud. Enne Voyager 2 möödalendu Neptuunist arvati, et Uraani kaldus magnetosfääri on põhjustanud planeedi nn külili pöörlemine. Kahe planeedi magnetväljade võrdlemise järel arvatakse nüüd, et äärmuslik asend võib olla iseloomulik planeetide sisuses toimuvale ainete voole. Magnetvälja võib põhjustada vedelike [[konvektsioon|konvektsiooniline]]iline liikumine õhukeses elektrit juhtivate vedelikest (ilmselt ammoniaagi, metaani ja vee segust) koosnevas [[sfäär]]is,<ref name="elkins-tanton" /> mille tulemusel tekkib [[alalisvoolugeneraator]]iefekt.<ref name="lCDqa" />
 
Magnetilisel [[ekvaator]]il on magnetvälja [[dipool]]ne komponent umber 14 μT.<ref name="Connerney1991" /> Neptuuni magnetiline dipoolmoment on umbes 2,2 × 10<sup>17</sup> T·m<sup>3</sup> (14 μT·R<sub>N</sub><sup>3</sup>, kus R<sub>N</sub> Neptuuni raadius). Neptuuni magnetväljal on keeruline geomeetria ja seda mõjutavad tugevalt mittedipolaarsed osad, sealhulgas tetrapoolmoment, mille tugevus võib ületada dipoolmomendi oma. Maal, Jupiteril ja Saturnil on võrdluseks suhteliselt väikesed tetrapoolmomendid ja nende magnetväljad on vähem kaldus. Neptuuni suur tetrapoolmoment võib olla põhjustatud magnetvälja kõrvale kaldumisest planeedi keskmest ja alalisvoolugeneraatoriefektist.<ref name="science4936" /><ref name="5E1lm" />
==Rõngad ==
[[Pilt:neptunerings.jpg|thumb|Voyager 2 tehtud pilt Neptuuni rõngastest]]
Nagu teistelgi [[hiidplaneet]]idel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani omade vastu need rõngad suuruse poolest ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni rõngad võivad koosneda jäätunud osakestest, mis on kaetud silikaatidega või [[süsinik]]ust koosnevate ainetega, mis on tõenäoliselt rõngaste punaka värvuse põhjustajaks.<ref name="saMB9" /> Kolm peamist rõngast on kitsas Adamsi rõngas 63 000 &nbsp;km kaugusel Neptuuni keskmest, Le Verrier’ rõngas 53 000 &nbsp;km kaugusel ning laiem ja vähemmärgatav Galle rõngas 42 000 &nbsp;km kaugusel. Le Verrier’ rõngast väljapoole ulatuv väiksema heledusega 57 000 &nbsp;km kaugusel ja Arago rõngaga piirnev pikendus on nimetatud Lasselliks.<ref name="Ra2O7" />
 
Esimese rõnga avastas 1968. aastal Edward Guinani juhitud meeskond.<ref name="ring1" /><ref name="gJ94S" /> 1980-ndate alguses pani nende andmete taasuurimine ja uued vaatlused aluse hüpoteesile, et see rõngas ei pruugi olla terviklik.<ref name="LqWIC" /> Esimesed tõendid selle kohta, et Neptuuni rõngad võivad sisaldada tühimikke, tulid 1984. aastal tähevarjutuse ajal, kui Neptuuni rõngad varjutasid tähe selle poole liikudes, kuid mitte tähest eemale liikudes.<ref name="Nicholson90" /> Küsimuse lahendasid Voyager 2 tehtud pildid, kust oli näha mitut nõrgema heledusega rõngast. Nendel rõngastel on tüklik struktuur,<ref name="Planetary Society" /> mille põhjus ei ole teada, kuid võib olla seotud rõngaste lähedal tiirlevate väikeste kaaslaste gravitatsioonilise mõjuga .<ref name="iSqzV" />
 
Kõige välimine Adamsi rõngas koosneb viiest kaarest, mida kutsutakse kui Courage, Liberté, Egalité, Egalité2' ja Fraternité ([[prantsuse keel|pr kl]] sõnadest vaprus, vabadus, võrdsus ja vendlus).<ref name="x2D8K" /> Kaarte olemasolu oli raske seletada, kuna [[Newtoni seadused|Newtoni seaduste]] järgi peaks kaared lühikese aja jooksul ühtlaseks rõngaks jagunema. Astronoomid arvavad nüüd, et kaared on oma praegustes asukohtades rõngast pisut Neptuuni poole jääva [[Galatea_Galatea (kuu)|Galatea]] gravitatsiooni tõttu.<ref name="xibUz" /><ref name="5ufNJ" />
2005. aastal avalikustatud Maalt tehtud vaatlused tunduvad tõestavat, et Neptuuni rõngad on varem arvatust palju ebastabiilsemad. [[W. M. Kecki observatoorium]]is 2002. ja 2003. aastal tehtud piltide ja Voyager 2 tehtud piltide võrdlemisel ilmneb, et rõngad on märkimisväärselt lagunenud. Eriti kehtib see Liberté kaare kohta, mis arvatakse sajandi jooksul kaduvat.<ref name="twAk5" />
 
[[Pilt:Neptune storms.jpg|thumb|Suur Tume Laik (üleval), Scooter (keskmine valge pilv),<ref name="scooter" /> Väike Tume Laik (all). Pildi kontrasti on suurendatud.]]
 
Neptuuni ilmale on iseloomulikud äärmiselt dünaamilised tormisüsteemid, milles võib tuulte kiirus tõusta kuni 2100 &nbsp;km/h ja peaaegu ületada [[ülehelikiirus]]e.<ref name="Suomi1991" /> Püsivate pilvede liikumise jälgimisel on avastatud, et tuulte kiirus võib jääda vahemikku 20 &nbsp;m/s ida suunas kuni 325 &nbsp;m/s lääne suunas.<ref name="Hammel1989" /> Pilvede ülapiiril puhuvad peamised tuuled liiguvad ekvaatoril kiirusega 400 &nbsp;m/s ja poolustel 250 &nbsp;m/s.<ref name="elkins-tanton" /> Suurema osa Neptuuni tuulte suund on planeedi pöörlemisega vastupidine.<ref name="burgess2" /> Tuulte üldise mustri järgi puhuvad suurematel [[geograafiline laius|laiustel]] tuuled pöörlemisega samas suunas ja väiksematel laiustel vastupidises suunas.
 
Neptuun erineb Uraanist [[meteoroloogia|meteoroloogilise]] aktiivsuse poolest. 1989. aastal toimunud Voyager 2 möödalennu ajal oli Neptuunil näha eri ilmanähtusi,<ref name="spot" /> kuid Uraani möödalennu ajal 1989. aastal selliseid nähtusi ei täheldatud.
 
2007. aastal avastati, et Neptuuni lõunapoolkera troposfääri ülemine kiht on 10 K võrra soojem kui ülejäänud planeet, mille keskmine temperatuur on 73 K (−200 &nbsp;°C). Temperatuuride erinevus on piisav, et mujal troposfääris jäätunud metaan eralduks pooluse lähedal stratosfääri.<ref name="RCZGK" /> Suhteline kuum täpp on tekkinud, kuna Neptuun on oma viimase veerandaasta (ehk umbes 40 Maa aastat) olnud lõunapoolusega Päikese poole kaldus. Teisele poole Päikest liikudes jääb lõunapoolus järk-järgult enam varju, samas kui põhjapoolus saab rohkem päikesevalgust, mistõttu hakkab metaani stratosfääri eralduma põhjapoolusel.<ref name="VFrKj" />
 
Aastaaegade vaheldumise tõttu suureneb Neptuuni lõunapoolkera pilvevöötide suurus ja [[albeedo|peegeldumisnäitaja]]. Esimest korda märgati seda 1980. aastal ja arvatakse, et see kestab kuni aastani 2020. Neptuuni pika tiirlemisperioodi tõttu kestab üks aastaaeg 40 aastat.<ref name="villard" />
=== Tormid ===
[[Pilt:Neptune's Great Dark Spot.jpg|thumb|left|upright|Voyager 2 pildistatud Suur Tume Laik]]
[[NASA]] kosmosesond Voyager avastas 1989. aastal 13 000 × 6600 &nbsp;km suuruse [[antitsüklon|kõrgrõhuala]].<ref name="spot" /> Torm sarnanes Jupiteri Suure Punase Laiguga. Umbes viis aastat hiljem, 2. novembril 1994 ei näinud [[Hubble'i kosmoseteleskoop]] enam planeedi pinnal laiku. Selle asemel märgati Suure Tumeda Laiguga sarnast uut tormi planeedi põhjapoolkeral.<ref name="XBhTL" />
 
Suurest Tumedast Laigust lõuna pool asub veel üks torm Scooter. Hüüdnimi tuli Voyager 2 möödalennule eelnenud kuude jooksul, mil arvutati, et tormi valged pilverühmad liiguvad kiiremini kui Suur Tume Laik (hilisemad pildid on näidanud, et Scooteri pilved liiguvad veelgi kiiremini kui Voyager 2 andmete alusel arvati).<ref name="burgess2" /> Väike Tume Laik on lõunapoolkera [[tsüklon|madalrõhuala]], mis oli 1989. aasta möödalennu ajal võimsuselt teine vaadeldud torm. Algselt oli see täielikult tume, kuid Voyager 2 lähenedes ilmnes tormi hele kese, mida võib näha pea igal suure [[lahutusvõime]]ga pildil.<ref name="6fvtI" />
===Sisemine soojus ===
[[Pilt:Different Faces Neptune.jpg|thumb|upright| NASA/ESA Hubble'i kosmoseteleskoobi instrumendiga Wide Field Camera 3 mõnetunniste vahedega tehtud neli pilti <ref name="sEajp" />]]
Uraaniga võrreldes on Neptuuni ilm osaliselt just tugevama sisemise soojendamismehhanismi tõttu vaheldusrikkam. Kuigi võrreldes Uraaniga asub Neptuun Päikesest 50% kaugemal ja saab tähelt ainult 40% päikesevalgust,<ref name="Lunine 1993" /> on kahe planeedi pinnatemperatuur peaaegu võrdne.<ref name="williams" /> Neptuuni troposfääri ülemistes kihtides on temperatuur 51,8 K (−221,3 &nbsp;°C). Sügavusel, kus atmosfääri rõhk võrdub 100 kPa, on temperatuur umbes 72 K (−201,15 &nbsp;°C).<ref name="B9uRC" /> Sügavamale gaasikihtide sisse liikudes tõuseb temperatuur pidevalt. Nagu ka Uraani puhul on sisemise soojuse tootmismehhanism teadmata, kuid kahe planeedi vaheline [[soojusvoog|soojusvoo]] erinevus on suur: Uraanist eraldub ainult 1,1 korda nii palju soojust kui see Päikeselt saab,<ref name="upQ0i" /> samas kui Neptuunist eraldub Päikeselt saadud energiaga võrreldes umbes 2,61 korda rohkem energiat.<ref name="kIC8f" /> Neptuun on Päikesest kõige kaugemal asuv planeet, kuid sellel on piisaval hulgal sisemist soojust, et planeedil puhuksid Päikesesüsteemi tugevaimad tuuled. Neptuuni jääksoojusega on võimalik planeedi praegust soojusvoogu seletada, kuid sel juhul oleks keeruline seletada Uraani suhteliselt vähest soojusvoogu ja säilitada kahe planeedi näiline omavaheline sarnasus.<ref name="qoAzX" />
 
== Orbiit ja pöörlemine==
Neptuuni [[Orbiidi ekstsentrilisus|elliptilise]] orbiidi [[inklinatsioon]] on Maaga võrreldes 1.77°.
 
Neptuuni [[pöörlemistelg|pöörlemistelje]] kalle on 28,32°,<ref name="mbvPY" /> mis sarnaneb Maa ja Marsi pöörlemistelgede kalletega (vastavalt 23° ja 25°). Seetõttu on Neptuunil sarnane aastaaegade vaheldumine. Pika tiirlemisperioodi tõttu kestab üks aastaaeg 40 Maa aastat.<ref name="villard" />
 
Neptuuni sideeriline pöörlemisperiood (ehk üks ööpäev) on umbes 16,11 tundi.<ref name="fact2" /> Maaga sarnase pöörlemistelje kalde tõttu ei erine ööpäeva pikkus aasta lõikes oluliselt.
Tühjades piirkondades on orbiite, millel võivad taevakehad jäädavalt püsida. Need [[orbitaalresonants]]id tekivad, kui Neptuuni tiirlemisperiood on täpne [[murdarv]] taevakeha tiirlemisperioodist (näiteks 1:2 või 3:4). Kui taevakeha teeb Päikesele ühe tiiru peale selle ajaga, mis Neptuunil kulub kahe tiiru tegemiseks, on taevakeha selleks ajaks, kui Neptuun algsesse kohta tagasi jõuab, oma orbiidil alles poole tee peal. Kõige sagedasem resonants Kuiperi vöös on üle 200 teadaoleva taevakehaga<ref name="KOJ7E" /> 2:3 resonants. Selle resonantsi taevakehad teevad kaks tiiru ümber Päikese ajaga, mis Neptuunil kulub kolme tiiru tegemiseks. [[Kääbusplaneet]] [[Pluuto]] kuulub samuti nende taevakehade hulka.<ref name="DGfWO" /> Kuigi Pluuto orbiit ristub korrapäraselt Neptuuni orbiidiga, siis orbitaalresonantsi tõttu kaks taevakeha siiski omavahel kokku ei põrka.<ref name="0NdDW" /> 3:4, 3:5, 4:7 ja 2:5 resonantsid on vähem levinud.<ref name="nwVYk" />
 
Neptuunil on mitu teadolevat [[troojalased (astronoomia)|troojalast]], mis asuvad Neptuuni-Päikese L4 ja L5 [[Lagrange'i punktid|Lagrange'i punktide]]e gravitatsiooniliselt stabiilsetes piirkondades.<ref name="AfVNS" /> Neptuuni troojalased on planeediga 1:1 resonantsis. Mõni neist on oma orbiidil äärmiselt stabiilne ning tekkis ilmselt koos Neptuuniga, mitte ei ole hiljem sinna jõudnud. Esimene ja siiamaani ka ainus teadaolev Neptuuni L5 Lagrange'i punktiga seostatav taevakeha on [[2008 LC18]].<ref name="Sheppard" /> Neptuunil on ka ajutine [[kvaasikaaslane]] [[(309239) 2007 RW10]].<ref name="quasi" /> Taevakeha on Neptuuni kvaasikaaslane olnud umbes 12 500 aastat ja jääb selleks ka järgnevaks 12 500 aastaks.<ref name="quasi" />
 
== Teke ja praegusse asukohta liikumine ==
{{main|Neptuuni kaaslased}}
[[Pilt:Neptune-visible.jpg|thumb|upright|Hubble'i kosmoseteleskoobi tehtud loomulikku värvi pilt Neptuunist koos Proteuse (üleval), Larissa (all paremal) ja Despinaga (vasaskul)]]
Neptuunil on 14 teadaolevat [[planeedi kaaslane|kaaslast]].<ref name="fact" /> Viimane neist avastati 2013. aastal<ref name="AJrRX" /> ja sellele pole veel nime antud. Neptuuni esimese ja ühtlasi kõige suurema kaaslase [[Triton (kuu)|Tritoni]] avastas 1846. aastal kõigest 17 päeva pärast Neptuuni avastamist William Lassell. Tritoni mass moodustab Neptuuni ümber tiirlevast massist rohkem kui 99,5% ja Triton on ainus Neptuuni kaaslane, mis on piisavalt massiivne, et olla [[sfäär]]iline. Triton tiirleb Neptuunile ja teistele kaaslastele vastupidises suunas, mis viitab sellele, et ilmselt oli ta alguses Kuiperi vöö kääbusplaneet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu mõjul planeedi kaaslaseks.<ref name="gUW1L" /> Kaaslane asub Neptuunile nii lähedal, et pöörleb sellega sünkroonis. Lisaks liigub Triton aegamisi Neptuunile aina lähemale ja umbes 3,6 miljardi aasta pärast, kui see ületab [[Roche'i piiri]], rebitakse see tükkideks<ref name="qBta9" /> 1989. aastal hinnati Tritoni pinnatemperatuuriks 38 K (−235 &nbsp;°C), mis tähendas, et see oli kõige külmem mõõdetud taevakeha Päikesesüsteemis.<ref name="Hp59D" /><ref name="xlvH4" />
 
Neptuuni teine kaaslane Nereid avastati alles 1949. aastal. Nereidil on üks [[orbiidi ekstsentrilisus|ekstsentrilisemaid]] (e = 0,7512) kaaslase orbiite Päikesesüsteemis. Kaaslase [[apsiid (astronoomia)|apsiid]] on Neptuunist seitse korda kaugemal kui periapsiid.
Ainus [[kosmoseaparaat]], mis on Neptuuni külastatud, on [[Voyager 2]]. Kõige lähemale jõudis see planeedile 25. augustil 1989, olles läbinud 4,5 miljardit kilomeetrit. Selleks kulus 12 aastat. Kuna Neptuun oli viimane suur planeet, mida kosmoseaparaadiga oli võimalik külastada, otsustati lennata mööda ka Tritonist nagu tehti [[Voyager 1]] puhul, mis lendas mööda nii Saturnist kui selle kaaslasest [[Titan]]ist. Maale tagasi saadetud Voyager 2 pildid oli aluseks 1989. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[telekanal]]il PBS öö läbi eetris olevale [[telesaade|telesaatele]] "Neptune All Night".<ref name="JPb2i" />
 
Möödalennu ajal võttis signaali jõudmine kosmoseaparaadilt tagasi Maale 246 minutit. Seetõttu sõltus missioon suuresti eelsalvestatud käsklustest. Enne kui kosmoseaparaat jõudis 25. augustil Neptuuni atmosfäärist 4400 &nbsp;km kaugusele, lendas see kaugelt mööda [[Nereid]]ist ja tegi seejärel samuti 25. augustil möödalennu planeedi kõige suuremast kaaslasest [[Triton]]ist.<ref name="burgess" />
 
Kosmoseaparaat tõestas, et Neptuuni ümbritseb magnetväli, mis on planeedi pöörlemistelje suhtes kaldus nagu Uraani magnetväligi, ja Neptuunil on üllatavalt aktiivne kliima. Raadioemissiooni andmete põhjal leiti Neptuuni pöörlemisperiood. Lisaks avastati kuus kaaslast ja leiti, et planeedil on rohkem kui üks rõngas.<ref name="science4936-2" /><ref name="burgess" />
<ref name="bluecolour">{{cite web|first=Kirk|last=Munsell|author2=Smith, Harman |author3=Harvey, Samantha |date=13. november 2007|url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Neptune&Display=OverviewLong|title=Neptune overview|work=Solar System Exploration|publisher=NASA|accessdate=20. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="Suomi1991">{{cite journal|last=Suomi |first=V. E.|author2=Limaye, S. S. |author3=Johnson, D. R. |date=1991|title=High Winds of Neptune: A possible mechanism|journal=[[Science (journal)|Science]]|volume=251|issue=4996 |pages=929–932|doi=10.1126/science.251.4996.929|pmid=17847386|bibcode=1991Sci...251..929S}}</ref>
<ref name="hubbard">{{cite journal|last=Hubbard|first=W. B.|title=Neptune's Deep Chemistry|journal=Science|date=1997|volume=275|issue=5304|pages=1279–1280|doi=10.1126/science.275.5304.1279|pmid=9064785}}</ref>
<ref name="nettelmann">{{cite web|last=Nettelmann|first=N.|author2=French, M. |author3=Holst, B. |author4= Redmer, R. url=https://www.gsi.de/informationen/wti/library/plasma2006/PAPERS/TT-11.pdf|format=PDF|title=Interior Models of Jupiter, Saturn and Neptune|publisher=University of Rostock|accessdate=25. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="ring1">{{cite news|last=Wilford|first=John N.|date=10. juuni 1982|title=Data Shows 2 Rings Circling Neptune|work=The New York Times|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?sec=technology&res=950DE3D71F38F933A25755C0A964948260&n=Top/News/Science/Topics/Space|accessdate=29. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="MNRAS7">{{cite journal|first=G. B. |last=Airy|bibcode=1846MNRAS...7..121A|title=Account of some circumstances historically connected with the discovery of the planet exterior to Uranus|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |pages=121–144 |date=13. november 1846|doi=10.1002/asna.18470251002}}</ref>
<ref name="Neptdisc">{{cite web|url=http://www.ucl.ac.uk/sts/nk/neptune/index.htm |title=Neptune's Discovery. The British Case for Co-Prediction.|accessdate=19. märts 2007|first=Nick |last=Kollerstrom|date=2001|publisher=University College London|archiveurl=https://web.archive.org/web/20051111190351/http://www.ucl.ac.uk/sts/nk/neptune/|archivedate=11. november 2005}}</ref>
<ref name="Atreya2006">{{cite journal|last=Atreya|first=S.|author2=Egeler, P. |author3=Baines, K. |title=Water-ammonia ionic ocean on Uranus and Neptune?|journal=Geophysical Research Abstracts|volume=8|page=05179|date=2006|format=PDF|url=http://www.cosis.net/abstracts/EGU06/05179/EGU06-J-05179-1.pdf}}</ref>
<ref name="pass43">{{cite journal|last=Podolak|first=M.|author2=Weizman, A. |author3=Marley, M. |title=Comparative models of Uranus and Neptune|journal=Planetary and Space Science|date=1995|volume=43|issue=12|pages=1517–1522|doi=10.1016/0032-0633(95)00061-5|bibcode=1995P&SS...43.1517P}}</ref>
<ref name="nettelmann">{{cite web|last=Nettelmann|first=N.|author2=French, M. |author3=Holst, B. |author4= Redmer, R. url=https://www.gsi.de/informationen/wti/library/plasma2006/PAPERS/TT-11.pdf|format=PDF|title=Interior Models of Jupiter, Saturn and Neptune|publisher=University of Rostock|accessdate=25. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="hubbard">{{cite journal|last=Hubbard|first=W. B.|title=Neptune's Deep Chemistry|journal=Science|date=1997|volume=275|issue=5304|pages=1279–1280|doi=10.1126/science.275.5304.1279|pmid=9064785}}</ref>
<ref name="Lunine 1993">{{cite journal| doi = 10.1146/annurev.aa.31.090193.001245| last = Lunine| first = Jonathan I.| date=september 1993 | title = The Atmospheres of Uranus and Neptune| journal = Annual Review of Astronomy and Astrophysics| volume = 31| pages = 217–263| bibcode = 1993ARA&A..31..217L| ref = harv}}</ref>
<ref name="elkins-tanton">{{cite book| last = Elkins-Tanton|first=Linda T.|date=2006| title = Uranus, Neptune, Pluto, and the Outer Solar System| publisher = Chelsea House|location=New York| isbn = 978-0-8160-5197-7|pages=79–83}}</ref>
<ref name="apj125">{{cite journal|author=Max, C. E.|display-authors=4|author2=Macintosh, B. A.|author3=Gibbard, S. G.|author4=Gavel, D. T.|author5=Roe, H. G.|author6=de Pater, I.|author7=Ghez, A. M. |author7-link=Andrea Ghez|author8=Acton, D. S.|author9=Lai, O.|author10=Stomski, P.|author11=Wizinowich, P. L.|title=Cloud Structures on Neptune Observed with Keck Telescope Adaptive Optics|journal=The Astronomical Journal|date=2003|volume=125|issue=1|pages=364–375|bibcode=2003AJ....125..364M|doi=10.1086/344943}}</ref>
<ref name="Encrenaz 2003">{{cite journal| doi = 10.1016/S0032-0633(02)00145-9| last1 = Encrenaz| first1 = Thérèse| date=veebruar 2003 | title = ISO observations of the giant planets and Titan: what have we learnt?| journal = Planetary and Space Science| volume = 51| issue = 2| pages = 89–103| bibcode = 2003P&SS...51...89E| ref = harv}}</ref>
<ref name="Broadfoot19989">{{cite journal|last=Broadfoot|first=A.L.|author2=Atreya, S.K. |author3=Bertaux, J.L. |display-authors=etal |title=Ultraviolet Spectrometer Observations of Neptune and Triton|journal=Science|volume=246|pages=1459–1456|date=1999|url=http://www-personal.umich.edu/~atreya/Articles/1989_Voyager_UV_Spectrometer.pdf|format=PDF|doi=10.1126/science.246.4936.1459|pmid=17756000|issue=4936|bibcode=1989Sci...246.1459B}}</ref>
<ref name="Herbert & Sandel 1999">{{cite journal| doi = 10.1016/S0032-0633(98)00142-1| last1 = Herbert| first1 = Floyd| last2 = Sandel| first2 = Bill R.| date=august–september 1999 | title = Ultraviolet observations of Uranus and Neptune| journal = Planetary and Space Science| volume = 47| issue = 8–9| pages = 1,119–1,139| bibcode = 1999P&SS...47.1119H| ref = harv}}</ref>
<ref name="elkins-tanton">{{cite book| last = Elkins-Tanton|first=Linda T.|date=2006| title = Uranus, Neptune, Pluto, and the Outer Solar System| publisher = Chelsea House|location=New York| isbn = 978-0-8160-5197-7|pages=79–83}}</ref>
<ref name="Connerney1991">{{cite journal|last1=Connerney|first1=J. E. P.|last2=Acu?a|first2=Mario H.|last3=Ness|first3=Norman F.|title=The magnetic field of Neptune|date=1991|journal=Journal of Geophysical Research|volume=96|pages=19,023–42|bibcode=1991JGR....9619023C|doi=10.1029/91JA01165}}</ref>
<ref name="science4936">{{cite journal|last=Ness|first=N. F.|author2=Acu?a, M. H. |author3=Burlaga, L. F. |author4=Connerney, J. E. P. |author5=Lepping, R. P. |author6= Neubauer, F. M.|title=Magnetic Fields at Neptune|journal=Science|date=1989|volume=246|issue=4936|pages=1473–1478|doi=10.1126/science.246.4936.1473|pmid=17756002|bibcode = 1989Sci...246.1473N}}</ref>
<ref name="ring1">{{cite news|last=Wilford|first=John N.|date=10. juuni 1982|title=Data Shows 2 Rings Circling Neptune|work=The New York Times|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?sec=technology&res=950DE3D71F38F933A25755C0A964948260&n=Top/News/Science/Topics/Space|accessdate=29. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="Nicholson90">{{cite journal|author=Nicholson, P. D.|display-authors=etal|title=Five Stellar Occultations by Neptune: Further Observations of Ring Arcs|journal= Icarus|date= 1990|volume= 87|issue=1|pages=1–39|bibcode= 1990Icar...87....1N|doi=10.1016/0019-1035(90)90020-A}}</ref>
<ref name="Planetary Society">{{cite web|url=http://www.planetary.org/explore/topics/our_solar_system/neptune/missions.html|archiveurl=https://web.archive.org/web/20100211211122/http://www.planetary.org/explore/topics/our_solar_system/neptune/missions.html|archivedate=11. veebruar 2010|title=Missions to Neptune|date=2007|publisher=The Planetary Society|accessdate=11. oktoober 2007}}</ref>
<ref name="Hammel1989">{{cite journal|author=Hammel, H. B.|display-authors=4|author2=Beebe, R. F.|author3=De Jong, E. M.|author4=Hansen, C. J.|author5=Howell, C. D.|author6=Ingersoll, A. P.|author7=Johnson, T. V.|author8=Limaye, S. S.|author9=Magalhaes, J. A.|author10=Pollack, J. B.|author11=Sromovsky, L. A.|author12=Suomi, V. E.|author13=Swift, C. E.|title=Neptune's wind speeds obtained by tracking clouds in ''Voyager 2'' images|journal=Science|date=1989|volume=245|pages=1367–1369|bibcode=1989Sci...245.1367H|doi=10.1126/science.245.4924.1367|pmid=17798743|issue=4924}}</ref>
<ref name="burgess2">[[#Burgess|Burgess]] (1991):64–70.</ref>
<ref name="villard">{{cite news|last=Villard|first=Ray|author2=Devitt, Terry|date=15. mai 2003|title=Brighter Neptune Suggests A Planetary Change Of Seasons|publisher=Hubble News Center|url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/2003/17/text/|accessdate=26. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="spot">{{cite web|last=Lavoie|first=Sue|date=16. veebruar 2000|url=http://photojournal.jpl.nasa.gov/catalog/PIA02245|title=PIA02245: Neptune's blue-green atmosphere|publisher=NASA JPL|accessdate=28. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="villard">{{cite news|last=Villard|first=Ray|author2=Devitt, Terry|date=15. mai 2003|title=Brighter Neptune Suggests A Planetary Change Of Seasons|publisher=Hubble News Center|url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/2003/17/text/|accessdate=26. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="williams">{{cite journal|last=Williams| first=Sam|title=Heat Sources Within the Giant Planets|date=24. november 2004|publisher=UC Berkeley|url=http://www.cs.berkeley.edu/~samw/research/projects/ay249/z_heat_sources/Paper_small.doc|format=[[DOC (computing)|DOC]]|accessdate=20. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="AA">Jean Meeus, ''Astronomical Algorithms'' (Richmond, VA: Willmann-Bell, 1998) 273. Supplemented by further use of VSOP87. Viimased kolm afeeli olid 30,33 aü, järgmine on 30,34 aü. Periheel on püsinud väärtusel 29,81 aü</ref>
<ref name="obsjul711">{{cite news|first=Robin| last=McKie|url=http://www.guardian.co.uk/science/2011/jul/10/neptune-orbit-anniversary-astronomy|title = Neptune's first orbit: a turning point in astronomy|date = 9. juuli 2011|work = The Guardian}}</ref>
<ref name="azureworld">{{cite web|date=1. juuli 2011|url=http://azureworld.blogspot.com/2011/07/neptune-completes-first-orbit-since.html|title=Neptune Completes First Orbit Since Discovery: 11th July 2011 (at 21:48 U.T.±15min)|accessdate=10. juuli 2011}}</ref>
<ref name="fact2">{{cite web|first=K.| last=Munsell|author2=Smith, H. |author3=Harvey, S.|url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Neptune&Display=Facts|title = Neptune: Facts & Figures|date =13. november 2007|publisher = NASA|accessdate = 14. august 2007}}</ref>
<ref name="UT2010-08">{{cite web|date=26. august 2010|title=Clearing the Confusion on Neptune’s Orbit|publisher=Universe Today|author=Nancy Atkinson|url=http://www.universetoday.com/72088/clearing-the-confusion-on-neptune%E2%80%99s-orbit/|accessdate=10. juuli 2011}} [https://twitter.com/elakdawalla/status/21525820626 (Bill Folkner at JPL)]</ref>
<ref name="Horizons2011">{{cite web|author=Anonymous|date=16. november 2007|url=http://home.surewest.net/kheider/astro/nept2011.txt|title=Horizons Output for Neptune 2010–2011|accessdate=25. veebruar 2008}}—Numbers generated using the Solar System Dynamics Group, Horizons On-Line Ephemeris System.</ref>
<ref name="Sheppard">{{Cite journal|last = Sheppard|first = Scott S.|authorlink = Scott S. Sheppard|author2=Trujillo, Chadwick A.|title = Detection of a Trailing (L5) Neptune Trojan|journal = [[Science (journal)|Science]]|volume = 329|issue = 5997|page = 1304|date = 10. september 2010|doi = 10.1126/science.1189666|pmid=20705814|bibcode = 2010Sci...329.1304S}}</ref>
<ref name="quasi">{{cite journal |last-author-amp=yes|title=(309239) 2007 RW10: a large temporary quasi-satellite of Neptune |journal=Astronomy and Astrophysics Letters |volume=545 |pages=L9 |date=2012 |arxiv=1209.1577 |bibcode=2012A&A...545L...9D |doi=10.1051/0004-6361/201219931 |last1=De La Fuente Marcos |first1=C. |last2=De La Fuente Marcos |first2=R.}}</ref>
<ref name="Boss">{{cite journal| first = Alan P.|last = Boss| title = Formation of gas and ice giant planets| journal = Earth and Planetary Science Letters| date = 2002|volume = 202|issue = 3–4| pages = 513–523|doi = 10.1016/S0012-821X(02)00808-7|bibcode = 2002E&PSL.202..513B}}</ref>
<ref name="Crida2009">{{cite journal|last=Crida |first=A.|date=2009|title=Solar System formation|journal=Reviews in Modern Astronomy|volume=21 |arxiv=0903.3008|bibcode = 2009RvMA...21..215C|doi=10.1002/9783527629190.ch12|page=3008}}</ref>
<ref name="Desch07">{{cite journal|last=Desch|first=S. J.|date=2007|title=Mass Distribution and Planet Formation in the Solar Nebula|journal=The Astrophysical Journal|volume=671|issue=1|pages=878–893 |doi=10.1086/522825|bibcode=2007ApJ...671..878D}}</ref>
<ref name="Smith2009">{{cite journal|last=Smith|first=R.|display-authors=4|author2=L. J. Churcher |author3=M. C. Wyatt |author4=M. M. Moerchen |author5= C. M. Telesco |date=2009|title=Resolved debris disc emission around ? Telescopii: a young solar system or ongoing planet formation?|journal=Astronomy and Astrophysics|volume=493|issue=1|pages=299–308|doi=10.1051/0004-6361:200810706|bibcode=2009A&A...493..299S|arxiv = 0810.5087}}</ref>
<ref name="science4936-2">{{cite journal|last=Stone|first=E. C.|author2=Miner, E. D.|title=The Voyager 2 Encounter with the Neptunian System|journal=Science|date=1989|volume=246|issue=4936|pages=1417–1421|doi=10.1126/science.246.4936.1417|pmid=17755996|bibcode=1989Sci...246.1417S}}</ref>
<ref name="Brown">{{cite web|url=http://web.gps.caltech.edu/~mbrown/dwarfplanets/|title=The Dwarf Planets|first=Michael E.|last=Brown|authorlink=Michael E. Brown|publisher=California Institute of Technology, Department of Geological Sciences|accessdate=9. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="HolmanKavelaarsGrav2004">{{cite journal| doi = 10.1038/nature02832| last1 = Holman| first1 = M. J.| authorlink = Matthew J. Holman| last2 = Kavelaars| first2 = J. J.| authorlink2 = John J. Kavelaars| last3 = Grav| first3 = T.| display-authors = 3| year = 2004| last4 = Gladman| first4 = B. J.| authorlink4 = Brett J. Gladman| last5 = Fraser| first5 = W. C.| last6 = Milisavljevic| first6 = D.| last7 = Nicholson| first7 = P. D.| last8 = Burns| first8 = J. A.| last9 = Carruba| first9 = V.| title = Discovery of five irregular moons of Neptune| journal = Nature| volume = 430| issue = 7002| pages = 865–867| pmid = 15318214| pmc = | bibcode = 2004Natur.430..865H| url = https://www.cfa.harvard.edu/~mholman/nature_final.pdf| format = PDF| accessdate = 24. oktoober 2011| ref = harv}}</ref>
<ref name="ephemeris">{{cite web|last=Espenak|first=Fred|date=20. juuli 2005|url=http://eclipse.gsfc.nasa.gov/TYPE/TYPE.html|title=Twelve Year Planetary Ephemeris: 1995–2006|publisher=NASA|accessdate=1. märts 2008}}</ref>
<ref name="burgess">[[#Burgess|Burgess]] (1991):46–55.</ref>
<ref name="Flagship">{{cite news |last=Clark |first=Stephen|url=http://spaceflightnow.com/2015/08/25/uranus-neptune-in-nasas-sights-for-new-robotic-mission/ |title=Uranus, Neptune in NASA’s sights for new robotic mission |work=Spaceflight Now |date=25. august 2015 |accessdate=2015-09-07}}</ref>
<ref name="argho1">{{cite web|url=http://www.spacepolicyonline.com/pages/images/stories/PSDS%20GP1%20Hansen_Argo_Neptune%20Mission%20Concept.pdf|title=Argo – A Voyage Through the Outer Solar System |author=Candice Hansen|website=SpacePolicyOnline.com|publisher=Space and Technology Policy Group, LLC |date= |accessdate=5. august 2015|display-authors=etal}}</ref>
<ref name="7NKLI">{{cite book|first=Alan|last=Hirschfeld|title=Parallax: The Race to Measure the Cosmos|date=2001|publisher=Henry Holt|location=New York, New York| isbn = 978-0-8050-7133-7}}</ref>
<ref name="obsjul711">{{cite news|first=Robin| last=McKie|url=http://www.guardian.co.uk/science/2011/jul/10/neptune-orbit-anniversary-astronomy|title = Neptune's first orbit: a turning point in astronomy|date = 9. juuli 2011|work = The Guardian}}</ref>
<ref name="PvVWL">{{cite book|first=Mark |last=Littmann|author2=Standish, E. M.|title=Planets Beyond: Discovering the Outer Solar System|date=2004|publisher=Courier Dover Publications| isbn = 978-0-486-43602-9}}</ref>
<ref name="azureworld">{{cite web|date=1. juuli 2011|url=http://azureworld.blogspot.com/2011/07/neptune-completes-first-orbit-since.html|title=Neptune Completes First Orbit Since Discovery: 11th July 2011 (at 21:48 U.T.±15min)|accessdate=10. juuli 2011}}</ref>
<ref name="gY9YB">{{cite web|title=Galileo discovered Neptune, new theory claims|first=Robert Roy |last=Britt|date=2009|publisher=MSNBC News|accessdate=10. juuli 2009|url=http://www.msnbc.msn.com/id/31835303}}</ref>
<ref name="fact2">{{cite web|first=K.| last=Munsell|author2=Smith, H. |author3=Harvey, S.|url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Neptune&Display=Facts|title = Neptune: Facts & Figures|date =13. november 2007|publisher = NASA|accessdate = 14. august 2007}}</ref>
<ref name="Dx3dC">{{cite book|first=A. |last=Bouvard|date=1821|title=Tables astronomiques publiées par le Bureau des Longitudes de France|publisher=Bachelier|location=Pariis}}</ref>
<ref name="UT2010-08">{{cite web|date=26. august 2010|title=Clearing the Confusion on Neptune’s Orbit|publisher=Universe Today|author=Nancy Atkinson|url=http://www.universetoday.com/72088/clearing-the-confusion-on-neptune%E2%80%99s-orbit/|accessdate=10. juuli 2011}} [https://twitter.com/elakdawalla/status/21525820626 (Bill Folkner at JPL)]</ref>
<ref name="NSQ35">{{cite web|first=John J. |last=O'Connor|author2=Robertson, Edmund F.|date=2006|url=http://www-groups.dcs.st-and.ac.uk/~history/Extras/Adams_Neptune.html|title=John Couch Adams' account of the discovery of Neptune|publisher=University of St Andrews|accessdate=18. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="Horizons2011">{{cite web|author=Anonymous|date=16. november 2007|url=http://home.surewest.net/kheider/astro/nept2011.txt|title=Horizons Output for Neptune 2010–2011|accessdate=25. veebruar 2008}}—Numbers generated using the Solar System Dynamics Group, Horizons On-Line Ephemeris System.</ref>
<ref name="WEewj">{{cite journal|first=J. C. |last=Adams|bibcode=1846MNRAS...7..149A|title=Explanation of the observed irregularities in the motion of Uranus, on the hypothesis of disturbance by a more distant planet|journal=[[Monthly Notices of the Royal Astronomical Society]]|volume=7 |pages=149–152 |date=13. november 1846 |doi=10.1093/mnras/7.9.149}}</ref>
<ref name="Sheppard">{{Cite journal|last = Sheppard|first = Scott S.|authorlink = Scott S. Sheppard|author2=Trujillo, Chadwick A.|title = Detection of a Trailing (L5) Neptune Trojan|journal = [[Science (journal)|Science]]|volume = 329|issue = 5997|page = 1304|date = 10. september 2010|doi = 10.1126/science.1189666|pmid=20705814|bibcode = 2010Sci...329.1304S}}</ref>
<ref name="dmrUy">{{cite journal|first=Rev. J. |last=Challis|bibcode=1846MNRAS...7..145C|title=Account of observations at the Cambridge observatory for detecting the planet exterior to Uranus|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |pages=145–149|date=13. november 1846 |doi=10.1093/mnras/7.9.145}}</ref>
<ref name="quasi">{{cite journal |last-author-amp=yes|title=(309239) 2007 RW10: a large temporary quasi-satellite of Neptune |journal=Astronomy and Astrophysics Letters |volume=545 |pages=L9 |date=2012 |arxiv=1209.1577 |bibcode=2012A&A...545L...9D |doi=10.1051/0004-6361/201219931 |last1=De La Fuente Marcos |first1=C. |last2=De La Fuente Marcos |first2=R.}}</ref>
<ref name="4fNNR">{{cite journal|first=J. G.|last=Galle|bibcode=1846MNRAS...7..153G|title=Account of the discovery of the planet of Le Verrier at Berlin|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |page=153|date=13. november 1846|doi=10.1093/mnras/7.9.153}}</ref>
<ref name="Boss">{{cite journal| first = Alan P.|last = Boss| title = Formation of gas and ice giant planets| journal = Earth and Planetary Science Letters| date = 2002|volume = 202|issue = 3–4| pages = 513–523|doi = 10.1016/S0012-821X(02)00808-7|bibcode = 2002E&PSL.202..513B}}</ref>
<ref name="CgEFz">{{cite journal|author= William Sheehan|author2= Nicholas Kollerstrom|author3= Craig B. Waff| date=detsember 2004|url=http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=the-case-of-the-pilfered|title=The Case of the Pilfered Planet&nbsp;– Did the British steal Neptune?|work=Scientific American|accessdate=20. jaanuar 2011}}</ref>
<ref name="Crida2009">{{cite journal|last=Crida |first=A.|date=2009|title=Solar System formation|journal=Reviews in Modern Astronomy|volume=21 |arxiv=0903.3008|bibcode = 2009RvMA...21..215C|doi=10.1002/9783527629190.ch12|page=3008}}</ref>
<ref name="xTxhf">[[#Moore|Moore]] (2000):206</ref>
<ref name="Desch07">{{cite journal|last=Desch|first=S. J.|date=2007|title=Mass Distribution and Planet Formation in the Solar Nebula|journal=The Astrophysical Journal|volume=671|issue=1|pages=878–893 |doi=10.1086/522825|bibcode=2007ApJ...671..878D}}</ref>
<ref name="Bzkma">{{cite book| last = Littmann|first=Mark|date=2004| title = Planets Beyond, Exploring the Outer Solar System| publisher = Courier Dover Publications| isbn = 978-0-486-43602-9|page=50}}</ref>
<ref name="Smith2009">{{cite journal|last=Smith|first=R.|display-authors=4|author2=L. J. Churcher |author3=M. C. Wyatt |author4=M. M. Moerchen |author5= C. M. Telesco |date=2009|title=Resolved debris disc emission around ? Telescopii: a young solar system or ongoing planet formation?|journal=Astronomy and Astrophysics|volume=493|issue=1|pages=299–308|doi=10.1051/0004-6361:200810706|bibcode=2009A&A...493..299S|arxiv = 0810.5087}}</ref>
<ref name="H4PMb">{{cite book|ref=Baum| last = Baum|first=Richard|author2=Sheehan, William| date = 2003| title = In Search of Planet Vulcan: The Ghost in Newton's Clockwork Universe| publisher = Basic Books|isbn = 978-0-7382-0889-3|pages=109–110}}</ref>
<ref name="science4936-2">{{cite journal|last=Stone|first=E. C.|author2=Miner, E. D.|title=The Voyager 2 Encounter with the Neptunian System|journal=Science|date=1989|volume=246|issue=4936|pages=1417–1421|doi=10.1126/science.246.4936.1417|pmid=17755996|bibcode=1989Sci...246.1417S}}</ref>
<ref name="D9ip0">{{cite journal|first=Owen |last=Gingerich|title=The Naming of Uranus and Neptune|journal=Astronomical Society of the Pacific Leaflets|date=1958 |volume=8 |pages=9–15|bibcode=1958ASPL....8....9G}}</ref>
<ref name="Brown">{{cite web|url=http://web.gps.caltech.edu/~mbrown/dwarfplanets/|title=The Dwarf Planets|first=Michael E.|last=Brown|authorlink=Michael E. Brown|publisher=California Institute of Technology, Department of Geological Sciences|accessdate=9. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="2aQlr">{{cite journal|title=Second report of proceedings in the Cambridge Observatory relating to the new Planet (Neptune)|date=1847|journal=Astronomische Nachrichten|volume=25 |issue=21 |pages=309–314|last=Hind|first=J. R.|doi=10.1002/asna.18470252102|url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/asna.18470252102/abstract|bibcode = 1847AN.....25..309.}}</ref>
<ref name="HolmanKavelaarsGrav2004">{{cite journal| doi = 10.1038/nature02832| last1 = Holman| first1 = M. J.| authorlink = Matthew J. Holman| last2 = Kavelaars| first2 = J. J.| authorlink2 = John J. Kavelaars| last3 = Grav| first3 = T.| display-authors = 3| year = 2004| last4 = Gladman| first4 = B. J.| authorlink4 = Brett J. Gladman| last5 = Fraser| first5 = W. C.| last6 = Milisavljevic| first6 = D.| last7 = Nicholson| first7 = P. D.| last8 = Burns| first8 = J. A.| last9 = Carruba| first9 = V.| title = Discovery of five irregular moons of Neptune| journal = Nature| volume = 430| issue = 7002| pages = 865–867| pmid = 15318214| pmc = | bibcode = 2004Natur.430..865H| url = https://www.cfa.harvard.edu/~mholman/nature_final.pdf| format = PDF| accessdate = 24. oktoober 2011| ref = harv}}</ref>
<ref name="5gsGj">{{cite web|title=Planetary linguistics|publisher=nineplanets.org|url=http://nineplanets.org/days.html|accessdate=8. aprill 2010}}</ref>
<ref name="ephemeris">{{cite web|last=Espenak|first=Fred|date=20. juuli 2005|url=http://eclipse.gsfc.nasa.gov/TYPE/TYPE.html|title=Twelve Year Planetary Ephemeris: 1995–2006|publisher=NASA|accessdate=1. märts 2008}}</ref>
<ref name="ZPo5w">{{cite web|url=http://www.greek-names.info/greek-names-of-the-planets/|title=Greek Names of the Planets|accessdate=14. juuli 2012}}</ref>
<ref name="burgess">[[#Burgess|Burgess]] (1991):46–55.</ref>
<ref name="6EZuP">{{cite news|title=Jan. 21, 1979: Neptune Moves Outside Pluto's Wacky Orbit|work=Wired|url=http://www.wired.com/science/discoveries/news/2008/01/dayintech_0121 |author=Long, Tony |accessdate=13. märts 2008|date=21. jaanuar 2008}}</ref>
<ref name="Flagship">{{cite news |last=Clark |first=Stephen|url=http://spaceflightnow.com/2015/08/25/uranus-neptune-in-nasas-sights-for-new-robotic-mission/ |title=Uranus, Neptune in NASA’s sights for new robotic mission |work=Spaceflight Now |date=25. august 2015 |accessdate=2015-09-07}}</ref>
<ref name="fb7TJ">{{cite journal|author=Weissman, Paul R.|title=The Kuiper Belt| bibcode=1995ARA&A..33..327W|doi = 10.1146/annurev.aa.33.090195.001551|date=1995|journal=Annual Review of Astronomy and Astrophysics|volume=33|pages=327–357}}</ref>
<ref name="argho1">{{cite web|url=http://www.spacepolicyonline.com/pages/images/stories/PSDS%20GP1%20Hansen_Argo_Neptune%20Mission%20Concept.pdf|title=Argo – A Voyage Through the Outer Solar System |author=Candice Hansen|website=SpacePolicyOnline.com|publisher=Space and Technology Policy Group, LLC |date= |accessdate=5. august 2015|display-authors=etal}}</ref>
<ref name="D94jV">{{cite web|date=1999|title=The Status of Pluto:A clarification|work=[[International Astronomical Union]], Press release|url=http://www.iau.org/STATUS_OF_PLUTO.238.0.html|accessdate=25. mai 2006|archiveurl=https://web.archive.org/web/20060615200253/http://www.iau.org/STATUS_OF_PLUTO.238.0.html |archivedate = 15. juuni 2006|deadurl=yes}}</ref>
<ref name="gRSbj">{{cite news|url=http://www.iau.org/static/resolutions/Resolution_GA26-5-6.pdf|title=IAU 2006 General Assembly: Resolutions 5 and 6|date=24. august 2006|publisher=IAU|format=PDF}}</ref>