Valgusvoog: erinevus redaktsioonide vahel

'''Valgusvoog''' (ingl k ''luminous flux'') on valgussuurus, mis väljendab [[kiirgusvoog | kiirgusvoo]] valguslikku toimet [[silm]]ale. <ref> Eesti Entsüklopeedia, 10. kd, lk 185 </ref>

[[Valgusallikas]] muundab mingit liiki energia (peamiselt [[elektrienergia]]) [[elektromagnetiline kiirgus | elektromagnetkiirguseks]]. Valgusallika valgusvoog väljendab selle kiirguse nähtava, valgusliku osa [[võimsus]]t, seepärast lisataksevalgusvoo tähisele ''Φ'' tarbe korral indeks v (ladina k sõnast ''visus'' ’nägemine’), et seda voogu eristada [[kiirgusvoog|kiirgusvoost]] ''Φ''_e.

[[Valgustugevus]]e ühiku [[kandela]] (kui [[SI]] ühe põhiühiku) definitsioonist tuleneb vahetult, et kui monokromaatilise (ühevärvilise) valguse kiirgusvõimsus lainepikkusel 540·10¹² [[Hz]] (vastav [[lainepikkus]] õhus 555 [[nanomeeter|nm]]) on 1 [[vatt]], siis on vastav valgusvoo väärtus 683 luumenit. Nimetatud lainepikkusel on silm kõige tundlikum. Muudel valguse lainepikkustel väheneb valgustundlikkus vastavalt [[valgusefektiivsus]]e kõveratele, mis on päeva- ja öönägemise jaoks kindlaks määranud [[Rahvusvaheline Valgustuskomisjon]] CIE (lühend prantsuse k nimest Commission Internationale de l'Éclairage).

Kui nt valguse lainepikkus on 430 &nbsp;nm, siis eelmärgitud 1-vatise kiirgusvõimsuse korral on suhteline valgusefektiivsus 0,2 × 683 = 136,6 luumenit. Elektromagnetkiirgus lainepikkustel alla 380 &nbsp;nm ja üle 780 &nbsp;nm silmas enam valgusaistingut esile ei kutsu.

Valgusvoo tuletamiseks [[kiirgusvoog|kiirgusvoost]] <math>\Phi_\mathrm{e}(\lambda)</math> tuleb spektraalne kiirgusvoog <math>\textstyle \frac{\mathrm{d}\Phi_\mathrm{e}(\lambda)} {\mathrm{d}\lambda}</math> iga lainepikkuse (<math>\lambda</math>) jaoks korrutada fotomeetrilise kiirgusekvivalendiga <math>K_\mathrm{m} V(\lambda)</math>, kus <math>K_\mathrm{m}</math> on kiirguse maksimaalne valgusefektiivsus ja <math> V(\lambda)</math> suhteline valgusefektiivsus. Siis avaldub valgusvoog [[integraal]]ina antud lainepikkuste vahemikus (nt 380 &nbsp;nm kuni 780 &nbsp;nm: <ref> http://www.electropedia.org/iev/iev.nsf/display?openform&ievref=845-01-25 </ref>

Valgusvoogu mõõdetakse peamiselt nn Ulbrichti kuuliga (ingl k ''integrating sphere''). [[:de: Friedrich Richard Ulbricht | F. R. Ulbricht]] oli Saksamaa Dresdeni Tehnikaülikooli professor, kes aastal 1900 esitas valgusvoo fotomeetri ehituspõhimõtte.<ref> [http://www.spektrum.de/lexikon/optik/lichtstrommessung/1861 Lichtstrommessung] </ref> Eestis võeti seda liiki fotomeeter (läbimõõduga 0,5 m) esmakordselt kasutusele 1923. a Riiklikus Katsekojas. <ref> [http://wise.ee/demo-minotec/uncategorized/valgusallikate-uued-uurimisvoimalused-tallinna-tehnikaulikoolis/ Valgusallikate uued uurimisvõimalused Tallinna Tehnikaülikoolis] </ref>

Nimetatud kuul kujutab endast kahest poolest koosnevat õõneskera, mille sisepind on värvitud mattvalgeks. Uuritav valgusallikas paigutatakse kera sisse ja valgustab korduva peegeldumise teel kogu sisepinda ühtlaselt. [[Fotoelektriline andur | Fotoanduriga]] mõõdetakse selle pinna ''A'' [[valgustustihedus]]t, mis on võrdeline valgusallika integraalse (kogu) valgusvooga:

|[[Hõõglamp|'''Hõõglambid''']]<br>'''(230 V)'''<br>40 W: 410–470 lm<br>60 W: 700–800 lm<br>75 W: 920–1050 lm<br>100 W: 1300–1530 lm || [[Leedlamp | '''Leedlambid''']]<br>3–4 W: 220–250 lm <br>5–7 W: 410–470 lm <br>8–10 W: 700–800 lm <br>11–12 W: 900–1050 lm <br>13–14 W: 1300–1500 lm || [[Luminofoorlamp | '''Luminofoorlambid''']]<br>'''(Ø 26 &nbsp;mm torud)'''<br>15 W: 650 lm<br>30 W: 1600 lm<br>36 W: 3550 lm<br>58 W: 5200 lm || [[Halogeenlamp | '''Halogeenlambid''']] <br>'''(12 V)'''<br>10 W: 140 lm<br>20 W: 350 lm<br>50 W: 950 lm<br>100 W: 2300 lm<br> || '''Muud''' <br>Jaanimardikas: 0,014 lm/cm²<br>Leedindikaator: 0,001–1 lm<br>Küünal: ≈ 10 lm<br>Päike: 3,7·10²⁸&nbsp;lm

[[Kategooria:Valgus]]