Redaktsioon: 18. märts 2019, kell 00:43 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. märts 2019, kell 00:46 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:World Time Zones Map.png\|pisi\|450px\|Ajavööndid]] '''Ajavöönd''' on keskmiselt 15 [[pikkuskraad]]i laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub [[Maa (planeet)\|Maa]] ühelt [[poolus]]elt teiseni ja kus kehtib üks ja sama [[kellaaeg]] – [[vööndiaeg]]. Kogu maakera aeg on arvestatud [[Greenwichi observatoorium\|Greenwichi observatooriumi]]it läbiva mõttelise [[nullmeridiaan]]i järgi. Kogu maakera on jagatud pikkuskraadide eeskujul ajavöönditeks ja nende põhjal on pandud paika kellaaeg. Ajavööndi laius on määratud pikkuskraadide arvu ja ööpäeva tundide arvu suhtega: 360° /~~24h~~ 24 h = 15°. Iga 15 pikkuskraadi järel lisandub või väheneb Greenwichi ajaga võrreldes üks tund vastavalt sellele, kas kõnealune piirkond jääb [[Greenwich]]ist lääne või ida poole. Sellest meridiaanist 7,5° itta ja 7,5° läände jäävas vööndis kehtib Greenwichi kohalik [[päikeseaeg]] ehk [[maailmaaeg]]. Järgmised vööndipiirid tulevad iga 15° järel: 22,5°, 37,5° jne. Nii arvutades jääks osa [[Saaremaa]]st ja [[Hiiumaa]]st muust [[Eesti]]st erinevasse ajavööndisse. Et aja arvestamist riigiti lihtsustada, on ajavööndite piirideks maismaal kokkuleppeliselt mitte vastavad [[meridiaan]]id, vaid riigi- ja halduspiirid. 11. rida ⟶ 13. rida: Enne kellade leiutamist määrasid inimesed aega [[päike]]se järgi, abiks oli näiteks [[päikesekell]], mis oli tavaliselt erinev igal asulal. Kui hästi reguleeritud mehaanilised kellad hakkasid levima 19. sajandi alguses, hakkas iga asula kasutama kohalikku kokkulepitud aega päikese järgi. Nähtav ja kokkulepitud aeg võis erineda kuni 15 minutit, sest Maa orbiit ümber Päikese tiireldes ei ole ringikujuline ja Maa telg on kaldu. Kokkulepitud päikeseaja järgi olid päevad võrdse pikkusega ja kahe ajamääramise viisi erinevus oli aasta lõpuks nullis. Greenwichi aega ([[GMT]]) hakati kasutama 1675. aastal, kui meremeestele pikkuskraadide määramisele abiks ehitati ~~Kuninglik~~kuninglik ~~Observatoorium~~observatoorium. See oli meremeestele standardseks etaloniks, samal ajal kui iga linn [[Inglismaa]]l kasutas oma erinevat kohalikku aega. <ref name="TLtxu" /> ===Raudteeaeg=== 25. rida ⟶ 27. rida: 19. sajandi keskpaiga Ameerika raudteedel oli ajapidamine üsnagi segadusttekitav. Iga raudtee kasutas oma standardaega, enamasti lähtudes oma peakorteri või kõige tähtsama sihtkoha omast. Ajatabelid avaldati vastavalt raudtee omaajale. Mõned peatused, mis asusid raudteede ristumiskohtades ning mida seetõttu läbisid mitmed raudteed, oli kell iga raudtee jaoks, millest igaüks näitas erinevat aega. 18. novembril 1883 jagati Ameerikas raudteejaamad nelja ajavööndisse. Seda päeva kutsutakse ka "kahe lõunaga päevaks" (The Day of Two Noons). <ref name="KnFJ0" /> Sel päeval seadsid kõik ühte ajavööndisse jäävad raudteejaamad oma kellad 12-le, kui standardaja järgi saabus lõuna. Aasta pärast kasutas juba umbes 85% kõikidest linnadest, mille elanike arv oli üle 10 000 inimese, standardaega. Segadus aegade määramises lõppes 19. märtsil 1918, kui Ameerika Ühendriikide Kongress ametlikult standardaja vastu võttis. ===Ülemaailmsed ajavööndid===

Ajavöönd: erinevus redaktsioonide vahel