Redaktsioon: 24. veebruar 2019, kell 08:28 redigeeri CommonsDelinker (arutelu \| kaastöö) 17 491 muudatust Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Standard_World_Time_Zones.png pildiga World_Time_Zones_Map.png. Põhjus: Duplicate: Exact ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. märts 2019, kell 00:43 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
25. rida: 19. sajandi keskpaiga Ameerika raudteedel oli ajapidamine üsnagi segadusttekitav. Iga raudtee kasutas oma standardaega, enamasti lähtudes oma peakorteri või kõige tähtsama sihtkoha omast. Ajatabelid avaldati vastavalt raudtee omaajale. Mõned peatused, mis asusid raudteede ristumiskohtades ning mida seetõttu läbisid mitmed raudteed, oli kell iga raudtee jaoks, millest igaüks näitas erinevat aega. 18. novembril 1883 jagati Ameerikas raudteejaamad nelja ajavööndisse. Seda päeva kutsutakse ka "kahe lõunaga päevaks" (The Day of Two Noons). <ref name="KnFJ0" /> Sel päeval seadsid kõik ühte ~~ajatsooni~~ajavööndisse jäävad raudteejaamad oma kellad 12-le, kui standardaja järgi saabus lõuna. Aasta pärast kasutas juba umbes 85% kõikidest linnadest, mille elanike arv oli üle 10 000 inimese, standardaega. Segadus aegade määramises lõppes 19. märtsil 1918, kui Ameerika Kongress ametlikult standardaja vastu võttis. ===Ülemaailmsed ajavööndid=== 31. rida: Esimene inimene, kes kirjutas ülemaailmsest ajavööndite süsteemist, oli [[Itaalia]] matemaatik [[Quirico Filopanti]]. Ta kirjutas sellest oma raamatus "Miranda!", mis avaldati 1858. aastal. Tema idee ei jõudnud tema raamatu lehekülgedest väljapoole ja oli tundmatu ka pikka aega pärast tema surma, seetõttu ei mõjutanud see ka ajavööndite kasutuselevõttu 19. sajandil. Ta pakkus välja 24 ühetunnist ajavööndit, mida ta kutsus "pikisuunalised päevad", ja millest esimene oleks asunud [[Rooma]] mediaanil. Umbes 1900. aastaks oli peaaegu terve Maa standardaja vööndis, ainult mõned kohad kasutasid tunnilist ajanihet GMT ajast. Mitmed võtsid kasutusele kohaliku astronoomilise observatooriumi aja terves riigis, ilma mingisuguse viiteta GMT-le. Võttis mitu kümnendit aega, enne kui kõik Maa ~~ajatsoonid~~ajavööndid jõudsid ühisele kujule – (standardne) [[ajavahe]] GMT/[[UTC]]-st. Enamik tähtsamaid riike olid kasutusele võtnud tunnised ajavööndid 1929. aastaks. Viimaseks riigiks, kes standardaja kasutusele võttis, oli [[Nepal]], kelle ametlikuks ajaks sai 1986. aastal UTC+5:45. Tänapäeval on standardsed ajavööndid kasutusel kõigis riikides, aga paljud ei kasuta seda nagu oli algselt mõeldud. [[Newfoundland]], [[India]], [[Iraan]], [[Afganistan]], [[Venezuela]], [[Birma]], [[Sri Lanka]], [[Markiisaared]], ka osa Austraaliast kasutab pooletunnist kõrvalekallet standardajast. Nepal ja mõni provints, näiteks [[Chathami saared]], kasutavad veerandtunniseid kõrvalekaldeid. On ka riike, tuntumad neist [[Hiina]] ja India, kes kasutavad riigisiseselt ühte ~~ajatsooni~~ajavööndit, kuigi nende territoorium ületab 15 pikkuskraadi. Enne 1949. aastat kasutas Hiina viit ajavööndit. <ref name="sFy4W" /> ==Definitsioon== 1972. aastani olid kõik ajavööndid määratletud kui ajavahe Greenwichi kohaliku keskmise päikeseajaga (GMT), mis oli keskne päikeseaeg meridiaanil, mis läbib Kunginglikku Observatooriumi Greenwichis, Londonis. 1972. aastast on kõikide ametlike ajateenuse pakkujate eetrisse saadetavad raadio ajasignaalid sünkroonitud UTC-ga (Coordinated Universal Time). Tänapäeval määratlevad paljud riigid ametlikult oma standardaega vastavalt UTC-le, samas on endiselt ka riike, kes toetuvad jätkuvalt GMT-le, selhulgas Ühendkuningriik. UTC-d, mida on nimetatud ka [[Zulu aeg\|Zulu ajaks]], kasutavad ülemaailmselt astronoomid ja kõik teised, kes peavad ürituse toimumisaega esitama üheselt. Ajavööndid põhinevad GMT-l, peamisel päikeseajal 0 pikkuskraadil. Enamikus ajavööndites erineb kellaaeg kokkulepitud maailmaajast (Coordinated Universal time – UTC) täisarv tunde (UTC–12 kuni UTC+14), mõni üksik vöönd on nihkes 30 või 45 minuti võrra (näiteks Newfoundlandi standardaeg on UTC – 03:30 ja Nepali standardaeg UTC +05:45). Mõned riigid, mis asuvad suurematel laiuskraadidel, kasutavad osa aastast [[suveaeg]]a, tavaliselt keerates kella ühe tunni võrra. 61. rida: Eesti asub samas ajavööndis järgmiste riikidega, kes kasutavad samuti suveaega: [[Soome]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Ukraina]], [[Moldova]], [[Rumeenia]], [[Bulgaaria]], [[Kreeka]], [[Türgi]], [[Küpros]], [[Põhja-Küpros]], [[Süüria]], [[Liibanon]], [[Iisrael]], [[Jordaania]], [[Liibüa]], [[Palestiina]] (koos [[Gaza]] sektoriga). Talvel on Eestil sama aeg ~~lisaks~~ ka järgmiste riikidega: [[Egiptus]], [[Sambia]], [[Malawi]], [[Mosambiik]], [[Zimbabwe]], [[Botswana]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Lesotho]], [[Svaasimaa]], [[Burundi]], [[Rwanda]]. === Ajavööndite ajalugu ~~eesti~~Eesti aladel === {\| class="wikitable" \|+ 90. rida: \|[[Moskva aeg]] \|colspan="2" align="center"\| +3h \|Nõukogude Liidus kehtestatud rahvakomissaride nõukogu 16. juuni 1930 dekreediga nn. dekreediaeg. \|- 163. rida: Ajaarvestus [[Marss\|Marsil]] on mõnevõrra keerulisem, kuna planeedi päikesepäev kestab umbes 24 tundi ja 39 minutit. Marsi-missioonide korral on maapealse tugimeeskonna une- ja ärkvelolekutsüklid sünkroonitud Marsi päevaga. <ref name="7HMSx" /> ==Vaata ka==▼ [[Kohalik päikeseaeg]]▼ [[Vööndiaeg]]▼ [[Maailmaaeg]]▼ [[Lääne-Euroopa aeg]]▼ [[Kesk-Euroopa aeg]]▼ [[Ida-Euroopa aeg]]▼ [[Moskva aeg]]▼ [[Suveaeg]]▼ [[UTC]]▼ ==Viited== 175. rida ⟶ 186. rida: <ref name="7HMSx">{{netiviide \| URL = http://www.space.com/17815-mars-rover-jet-lag.html \| Pealkiri = "New Tricks Could Help Mars Rover Team Live on Mars Time" \| Autor = Gannon, Megan \| Failitüüp = \| Täpsustus = \| Väljaanne = space.com \| Aeg = 2008 \| Kasutatud = 06.10.2014 \| Keel = inglise}}</ref> }} ▲==Vaata ka== ▲[[Kohalik päikeseaeg]] ▲[[Vööndiaeg]] ▲[[Maailmaaeg]] ▲[[Lääne-Euroopa aeg]] ▲[[Kesk-Euroopa aeg]] ▲[[Ida-Euroopa aeg]] ▲[[Moskva aeg]] ▲[[Suveaeg]] ▲[[UTC]] [[Kategooria:Ajavööndid\| ]]

Ajavöönd: erinevus redaktsioonide vahel