Kolmas tee: erinevus redaktsioonide vahel

Algne idee on pärit Inglise [[sotsioloog]] [[Anthony Giddens]]ilt (''"The Third Way''", [[1998]]) ning teostus [[Tony Blair]]ilt ja [[Gerhard Schröder]]ilt (''"Europe: The Third Way – Die Neue Mitte''", [[1999]])

Kuigi need ideed pole uued ja näiteks tööeetika on ka [[Konservatiivid|konservatiivide]] ja [[kristlikud demokraadid|kristlike demokraatide]] väärtus ja üldse mitte tüüpiline klassikalisele [[leiborism]]ile, on need aktiivsemalt leidnud kasutamist just [[Inglismaa]]l ja [[Saksamaa]]l sotsiaaldemokraatide ja leiboristide seas. Saksamaal on Kolmas Tee olnud vähem edukas kui Inglismaal. Inglismaal oli poliitikate lähteprintsiibiks [[neoliberalism|neoliberaalne]] [[konvergents]], st püüd säilitada konservatiivide-aegnekonservatiivideaegne madal kulutuste tase, kuid vähendada samas [[ebavõrdsus]]t ja heaolusõltuvust.

Varem oli Briti hõivepoliitikas kasutusel põhimõte – täisajaga hõive tööeas meestöölistele. Nüüd peetakse oluliseks pigem hõivata eeskätt neid, kes on [[tööturg|tööturu]] servadel või üldse tööturult väljas. Kasutatakse mitmekesiseid poliitikainstrumente: [[abiraha]]de karmistamine, madalapalgaliste mõjutamine soodsama [[maksupoliitika]]ga, [[tööõigus]]e paindlikumaks muutmine jne, [[pensionireform]], [[erasektor]]i kaasamine sotsiaalteenuste pakkumisse. Rahalisi väljamakseid kärbiti mitte ainult majanduslikel kaalutlustel, vaid ka sotsiaalset õiglust silmas pidades.