Erinevus lehekülje "Gaasitamisauto" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Loodud lehekülje "Gas van" tõlkimisel)
Märgised: Sisutõlge Veebilink wikipediale Sisutõlge2
 
 
(1946), <ref name="ww2today.com">{{Cite web|url=http://ww2today.com/16th-may-1942-ss-discuss-the-use-of-mobile-gassing-vans|title=SS use of mobile gassing vans|publisher=World War II Today|website=A damaged Magirus-Deutz van found in 1945 in Kolno, Poland|date=2011|access-date=April 22, 2013|quote=''Source:'' Office of the United States Chief Counsel for Prosecution of Axis Criminality: ''Nazi Conspiracy and Aggression'' – Washington, U.S Govt. Print. Office, 1946, Vol III, p.&nbsp;418}}</ref> kuid see annab selle protsessi kohta hea ettekujutuse. ]]
'''Gaasikaubik''' või '''gaasi vagun''' ({{Keel-ru|душегубка}} (''dushegubka''); [[Saksa keel|saksa keeles]]: Gaswagen) oli liikuv [[gaasikamber]]. Sõidukil oli mõrvatud ohvrite jaoks õhukindel ruum, kuhu mootori töötamise ajal heitgaasid edastati..Ohvreid gaasitati [[Vingugaas|süsinikmonooksiidiga]] ning nad surid [[Vingumürgistus|süsinikmonooksiidi mürgistuse]] ja [[Lämbumine|lämbumise tõttu]]. Gaasifurgooni kasutas 1930. aastatel Nõukogude [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|salapolitsei]]. <ref name="rob_gell">''[[Komsomolskaja Pravda|Komsomolskaya pravda]]'', October 28, 1990; this source has been cited by several other authors: (i) Catherine Merridale. ''Night of Stone: Death and Memory in Twentieth-Century Russia.'' [[Penguin Books]], 2002 {{ISBN|0-14-200063-9}} p. 200; (ii) Timothy J. Colton. ''Moscow: Governing the Socialist Metropolis.'' [[Harvard University Press#Related publishers, imprints, and series|Belknap Press]], 1998. {{ISBN|0-674-58749-9}} [https://books.google.com/books?id=lXM2H6tWHskC&pg=PA286&dq=gas+chamber+butovo&ei=bTrHSpm3EJeIyQSl6p32Aw#v=onepage&q=gas%20chamber%20butovo&f=false p. 286], (iii) Солженицын А.И. [[Two Hundred Years Together]] (Двести лет вместе), volume=2, Москва, Русский путь, 2002, {{ISBN|5-85887-151-8}}, p. 297, (iv) [[Jevgenija Albats|Yevgenia Albats]], ''KGB: The State Within a State''. 1995, page 101., (v) [http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=1265324 Е. Жирнов. «По пути следования к месту исполнения приговоров отравлялись газом». Коммерсантъ Власть, № 44, 2007.] , (vi) [https://www.novayagazeta.ru/articles/2010/08/02/2213-chelovek-v-kozhanom-fartuke Н. Петров. «Человек в кожаном фартуке». Новая газета, спецвыпуск «Правда ГУЛАГа» от 02.08.2010 № 10 (31).] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100806171843/http://www.novayagazeta.ru/data/2010/gulag10/00.html|date=2010-08-06}}.</ref> Teise [[Teine maailmasõda|maailmasõja ajal]] kasutas natside Saksamaa suures mahus gaasikaubikuid [[Genotsiid|hävitamismeetodina,]] et mõrvata okupeeritud [[Poola|Poolas ]], [[Valgevene|Valgevenes]] ja Jugoslaavias hullumajade patsiente, mustlasi, juute ja vange. <ref>{{Cite book|last=Bartrop|first=Paul R.|year=2017|title=The Holocaust: An Encyclopedia and Document Collection|publisher=ABC-CLIO|location=Santa Barbara|isbn=978-1-4408-4084-5|page=234–235|volume=1|url=https://books.google.com/books?id=u4I2DwAAQBAJ|editor-last=Paul R. Bartrop; Michael Dickerman|chapter=Gas Vans|ref=harv}}</ref> <ref> [http://www.nizkor.org/hweb/camps/chelmno/sonderdruck.html "] [[Nizkor Project|Gaasivagunid]] [http://www.nizkor.org/hweb/camps/chelmno/sonderdruck.html : Holokausti liikuvad gaasikambrid"] , [[Nizkor Project|Nizkori projekt]] </ref>
 
1941. aasta augustis osales SS-juht [[Heinrich Himmler]] Arthur Nebe korraldatud Minskis toimunud juutide massilise laskmise demonstratsioonil, mille järel ta oksendas. Himmler otsustas, et tuleb leida alternatiivsed surmamismeetodid. <ref>Longerich, Peter (2012). ''Heinrich Himmler: A Life'', p. 547, {{ISBN|978-0-19-959232-6}}.</ref> Ta pöördus Nebe poole, et too leiaks "mugavamaid" tapmisviise, mis oleks vähem stressirohked. Nebe otsustas esmalt katsetada Nõukogude Liidu hullumaja patsientide mõrvamist lõhkeainetega Minskis ja seejärel autode heitgaasidega [[Mahiloŭ|Mogilevis]].<ref>Lewy, Guenter (2000). ''The Nazi Persecution of the Gypsies'', pp. 204–208, {{ISBN|0-19-512556-8}}.</ref> Nebe eksperimendid viisid gaasifurgooni kasutamiseni. <ref name="Browning/essays"> [https://books.google.com/books?id=L1O2ZvS29DYC&pg=PA117&dq=gas+van+nebe+invent#v=onepage&q=&f=false Genotsiidi tee: esseed lõpliku lahenduse käivitamise kohta Christopher R. Browning] </ref> Seda sõidukit oli juba 1940. aastal kasutatud Ida-Preisi ja Pommeri hullumaja patsientide gaasistamiseks Soldau koonduslaagris.<ref> [https://books.google.com/books?id=J1iGlmLZ9I8C&pg=PA344&dq=Nebe+as+van#v=onepage&q=Nebe%20as%20van&f=false Euroopa juutide hävitamine, osa 804, köide 1 Raul Hilberg] </ref> Teine allikas kinnitab, et kaubikud testiti esimest korda [[Sachsenhauseni koonduslaager|Sachsenhausenis]] nõukogude vangidega. <ref>[[Saul Friedländer]]. ''[[The Years of Extermination|The Years of Extermination: Nazi Germany and the Jews, 1939-1945]]'', HarperCollins, 2007, p. 234 {{ISBN|978-0-06-019043-9}}</ref>
 
Gaasi kaubikud kasutati eelkõige Chełmno hävitamislaagris , kuni [[Gaasikamber|gaasikambrid]] töötati välja tõhusama meetmena suure hulga inimeste tapmiseks. Ida- ''[[Einsatzgruppe A|Einsatzgruppeni]]'' kasutuses olid kahte tüüpi gaasi kaubikud. ''Opel-Blitz'', kaaluga 3,5 tonni ja suurem ''Saurerwagen'', kaaluga 7 tonni.<ref name="Klee-Dressen-Riess">{{Cite web|last=Ernst. Klee, Willi Dressen, Volker Riess|url=https://books.google.ca/books?id=ACWKeRF49UYC&pg=PA69&dq=%22gas-vans+in+operation:+the+Opel-Blitz%22+%22Saurerwagen%22&hl=en&sa=X&ei=HbiKUcytG43wigKI_4GACw&ved=0CDwQ6AEwAA#v=onepage&q=%22gas-vans%20in%20operation%3A%20the%20Opel-Blitz%22%20%22Saurerwagen%22&f=false|title=The gas-vans (3. 'A new and better method of killing had to be found')|publisher=Konecky Konecky|website=The Good Old Days: The Holocaust As Seen by Its Perpetrators and Bystanders|date=1991|access-date=2013-05-08|page=69|isbn=1568521332}}</ref> Belgradis oli gaasifurger tuntud kui "Dušegupka" ja [[Nõukogude Liit|NSVL]] okupeeritud osades sarnaselt "душегубка" ( ''dushegubka'', tõlkes ''(naiselik) hinge tapja / hävitaja'' ). SS kasutas ''furgoonidele'' ''eupemisme'' ''Sonderwagen'' , ''Spezialwagen'' või ''S-wagen'' ("spetsiaalne sõiduk"). <ref name="Montague-206a">{{Cite web|last=Patrick Montague|url=https://books.google.ca/books?id=02ABWyc_Ks0C&pg=PA206&dq=%22a+gas+van+broken+down+on+the+highway%22&hl=en&sa=X&ei=G1yUUcLRBajDiwKxtIGICA&ved=0CDcQ6AEwAA#v=onepage&q=%22a%20gas%20van%20broken%20down%20on%20the%20highway%22&f=false|title=The Gas Vans (Appendix I)|publisher=Univ of North Carolina Press|website=Chełmno and the Holocaust: The History of Hitler's First Death Camp|access-date=2018-09-15|year=2012|page=Appendix I: The Gas Van|isbn=0807835277}}</ref>
 
Gaasi kaubikute kasutamisel oli kaks puudust:
# See ei olnud vaikne &nbsp; - juhid said kuulda ohvrite karjeid, mis olid segavad ja häirivad.
 
1942. aasta juuniks oli gaasikaubikute peatootja Gaubschat Fahrzeugwerke GmbH tarninud 20 gaasi kaubikut kahes mudelis Einsatzgruppenisse, 30st tellitust. Sõja lõppedes ei säilinud ükski gaasikaubik. Gaasikaubikute olemasolu tuli esmakordselt välja 1943. aastal, kui [[Krasnodar|Krasnodaris]] toimus 6700 tsiviilisiku gaasitamine. Gaasikaubiku gaasitamiste arv on teadmata.
 
Gaasikaubikutest on avalikult räägitud mõnedes intervjuudes Claude Lanzmanni filmis ''Shoah'' .
Anonüümne kasutaja