Redaktsioon: 15. detsember 2018, kell 17:06 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 172 970 muudatust P →‎Maavärinad Eestis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. märts 2019, kell 12:13 redigeeri eemalda 176.46.119.118 (arutelu) sõna magnituud kasutus Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
30. rida: Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5–15 kilomeetri sügavusel. Maavärinad võivad olla väga erineva tugevusega. Maailma tugevamad maavärinad on olnud magnituudiga 9. ~~Maavärinad võivad olla väga erineva tugevusega. Maailma tugevamad maavärinad on olnud 9-magnituudised.~~ == Maavärinad Eestis == Alates 1602. aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu. Neist nelja korral oli tegu järeltõugetega. Nende esinemise üheks seletuseks on jääajajärgse kerkimise jätkumine (Põhja-Eestis kiirusega mitu millimeetrit aastas). Tugevaimad neist on olnud magnituudiga 5~~-magnituudised~~. [[Osmussaare maavärin\|1976 aasta Pakri maavärin]] oli selgesti tajutav kogu Tallinnas, kus kõrgemad karkass-konstruktsiooniga tootmishooned hakkasid ohtlikult kõikuma, ja väidetavalt olevat saanud ka kahjustada ([[RET]]<nowiki/>i Jõe tänava tootmishoone, arvatavalt täidetud Jõe tänaval aset leidnud maapinnaaluse varingu tulemusena). Viimastest Eestis tunda olnud maavärinatest on märkimisväärne Kaliningradi maavärin (umbes 5-magnituudine), mida oli tunda isegi Tallinnas, eriti kõrghoonetes, kus väidetavalt olevat hoonete külgkõikumise peale seiskunud liftid ([[SEB]]'I kõrghoone).▼ ▲Viimastest Eestis tunda olnud maavärinatest on märkimisväärne Kaliningradi maavärin (magnituudiga umbes 5~~-magnituudine~~), mida oli tunda isegi Tallinnas, eriti kõrghoonetes, kus väidetavalt olevat hoonete külgkõikumise peale seiskunud liftid ([[SEB]]'I kõrghoone). Eestis toimunud maavärinate arv on olnud kõige suurem enne Kuu kulminatsioone. Pärast kulminatsiooni on maavärinate arv olnud üle kahe korra väiksem.

Maavärin: erinevus redaktsioonide vahel