Hansa Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Liidu juhtlinnaksjuhtlinn oli [[Lübeck]]. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt aga sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiilgeajal enamikku [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahelisest kaubandusest.

Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hiliskeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu müüa Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimetus "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka.

Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma, või assimileerusid viimased sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid. [[1143]]. aastal sai Lübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt [[Tallinn]]), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega – see viiski Hansa Liidu tekkimiseni.

[[13. sajand]]il toimus [[kommertsrevolutsioon]], mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ([[Hansalinnhansalinn]]ad ja Itaalia [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]]) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal,kaupade millegaeest makstimakstaval kaupade eestrahal. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck sai peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.

# Kaupmeesteperiood: kaupmeeste Hansa Liit kuni u [[1350]]. aastani,

# Hansalinnadeperiood: hansalinnade arengu kõrgpunkt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il,

# Langusperiood: langus 15.–[[17. sajand]]<nowiki/>il.

Hansa Liidu eesmärgikseesmärk oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks.

Enamiku oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: [[Saksamaa]]l ja [[Läänemere maad|Läänemere lõunarannikul]], [[Vendi linnad]] (piirkond endiste [[vendid]]e asualadel – [[Holstein]]ist [[Mecklenburg]]ini, linnad: [[Bremen]], [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Wismar]]i, [[Rostock]]), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Pommeri]] ja [[Brandenburg]] koos keskuseesinduskeskuse [[Lübeck]]i kui oma esindajaga<nowiki/>ga; [[Vestfaal]], [[Preisimaa]] ja [[Rein]]i jõe äärne ala koos [[Köln]]i ja hiljem [[Dortmund]]iga, kooslisaks veel 22 linnaga, keskusegamille keskus oli [[Köln]]is; 13 linna, keskusega [[Brunswick]]is ja 8 linna [[Danzig]]i juhtimisel. Lisaks [[Vana-Liivimaa]], [[Gotland]]i ja [[Rootsi]] ala koos [[Visby]] ja hiljem [[Riia]] kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast [[1356]]. aastat aga Hansapäevalhansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna.

[[Hansapäev]] – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis Hansapäevadelehansapäevale oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid Hansapäevadest osa ka [[Saksa ordu]] ja nelja Hansakontorihansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik.

Hansa Liidu pealinn oli vaieldamatult Lübeck, milleks ta nimetati ametlikult aastal [[1418]]. Seal toimus ka enamik Hansapäevihansapäevi. Linn hoolitses arhiivide ja kirjavahetuse eest, kuid juriidilises mõttes ei olnud Lübeck pealinn, nagu ka Hansa Liit ei allunud ühisele seadustikule – igal hansalinnal olid oma seadused.

Mõningatel juhtudel võis linna Hansa Liidust ajutiselt välja arvata, seda juhul, kui linn keeldus Hansa Liitu mõnes küsimuses toetamast. Iga linn hoolitses üldjuhul enda huvide eest, see aga ei tähendanud liidust väljaheitmist. Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja mis astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta.

Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev [[aadel]], kuid tegelikkusestegelikult oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mitte mingil moel. [[1356]]. aasta [[Kuldbulla]] keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. [[Saksa ordu]]ga olid liidul aga head suhted, nii et esimene pakkus vajaduse korral Hansa Liidule isegi sõjalist abi.

Keskaegne elanikkond oli jagatud kolme klassi: ülem-, kesk- ja alamklass. Hansalinnades oli klassidevaheline tasakaaltasakaalutus vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi u 40%, samal ajal kui [[Augsburg|Augsburgis]] kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklassi tervelt 86%. Kõrgklassi kulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kes omasid varandusi või kellel oli oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus, aga nad ei püüelnudki eriti selle poole. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates [[gild]]ides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äriga jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised.

[[1294]]. aasta Lübecki linna[[harta]] väljendas sõnaselgelt meeste ja naiste võrdõiguslikkust kaubandustegevuses: mitte ükski vallaline, abielus naine või lesk ei või müüa, loovutada või laenuks anda oma varandust, kui ta ei ole selle ettevõtte omanik, kusjuures otsuse tegemisel on ta niisama sõltumatu kui mees. Teiste sõnadega väljendades võis kauplev naine võis käituda oma varadega nii, kuidas ta soovis, kuid ta pidi kandma ka vastutust oma varade eest. [[Tekstiilitööstus]] oli naiste jaoks üheks tähtsaks töörakenduse allikakselatusallikaks ja paljudel ametikohtadel võisid naised saada käsitöömeistri staatuse võrdselt meestega. [[Köln]]is olid isegi ainult naisi ühendavad gildid, näiteks [[puuvill]]a- ja [[siid]]itöötlemiseks.

Keskajal, [[13. sajand]]il oli tähtsaim [[hansalinn]] ja kaubanduskeskus [[Visby]] [[Ojamaa]] saarel Läänemerel. [[1160]]. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste koloonia. [[1282]] võeti Visby vastu Hansa Liitu ja kiirestita sai takiiresti selle tähtsaks linnaks. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll [[Taani väinad]]e kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest.

[[Skandinaavia]]s olid Hansa Liidul tähtsad keskused [[Skåne maakond|Skåne]]s ja [[Bergen]]is. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. [[Norra]] peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud [[tursk]], mis oli eriti nõutud kaup [[paast]]uajal. Samas kasvatati Norras äärmiselt vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse omaenda kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. [[1284]]. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud, see aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes erinevad kaubandus[[sanktsioon]]id sisse viia. See tõi oodatud tulemusi ning hansakaupmeestele kehtestati kuninga poolt laiaulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile [[monopol|monopoolse]] seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses.

Bergenisse oli püsivalt elama asunud väike vähemusgrupp, kellel oli oma kohtusüsteem, mida Norra kuningas ametlikult ei tunnustanud. Ühest küljest olid kokkupõrked hansakontori meesteseltskonna ja kohaliku rahva vahel üsna sagedased, teisest küljest suutis aga Hansa Liit garanteerida Norrale stabiilse [[import|impordi]] ja Norra kaupade stabiilse [[eksport|ekspordi]]. [[16. sajand]]il lõpetas [[Island]]i kala, millega kauplesid ingliseInglise kaupmehed, Hansa Liidu kuivatatud kala monopoli ja hansakontori tähtsus hakkas aegamööda langema.

Hansa Liit domineeris Bergenis 400 aastat, saksaSaksa kontor pandi kinni alles aastal [[1754]] ja selle asemel avati norraNorra kontor, mis tegelikult ei muutnud midagi – kaubeldi samadel põhimõtetel edasi ja räägiti endiselt saksa keelt. Norra kontor pandi kinni aastal [[1899]].

Hansa Liidu mõju [[Rootsi]]s algas 1250. aastatel peamiselt tänu Rootsi rauakaevanduste rajamisele. [[1361]]. aastal sai Hansa Liit ulatuslikud privileegid, mis avaldasid mõju ka Rootsi linnade elanikkonnale. Näiteks olid 1470. aastateni pooled [[Stockholm]]i ja [[Visby]] [[raad|magistraadi]] liikmetest sakslased. Sakslaste osakaal Stockholmis oli 14. sajandil lausa nii suur, et võeti vastu seadus, takistamaks sakslastel linnas ülekaalu saavutamist. Hansa Liidu mõju oli kõige väiksem [[Taani]]s, kus hansakaupmeeste huvi koondus peamiselt heeringapüügile,. milleSelle keskused olid [[Skanør]] ja [[Falsterbo]].

Hansa Liidul oli Skandinaavias suur mõjuvõim ning käivad spekulatsioonid selle üle, kas [[Kalmari unioon]] ei olnud mitte vasturünnak saksaSaksa poliitilise tähtsuse kasvule Skandinaavias.

[[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] vallutas [[1361]]. aastal [[Visby]] – linna, mis kuulus Hansa Liitu,. Ta kontrollis Läänemere laevandust ning, maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude sisseviimisega [[Øresund]]<nowiki/>i ([[Jüüti poolsaar]]e ja [[Skandinaavia]] vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. [[Vendi hansalinnad]] kuulutasid Taani vastu välja "Kaperkriegi" (kaaperdamissõja, mis sarnaneb piraatlusega), kuid see ebaõnnestus. [[1362]]. aastal purustas Valdemar sõjategevuses Hansa Liiduga [[Helsingborgi lahing|Helsingborgi merelahing]]us Hansa Liiduga sõdides vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja liiduväliste [[Madalmaad]]e linnade, mis ei kuulunud Hansa Liitu [[koalitsioon]]ile ([[Kölni Konföderatsioon]]). [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari siseriikliku aadlike vastupanu mahasurumiseks.

14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul tegutsesid Läänemerel [[mereröövel|mereröövlitest]] vitaalivennad. Nad said nime selle järgi, et varustasid [[Kalmari unioon]]i valitseja Taani kuninganna (1375–1412) [[Margrete I]] poolt piiratud Stockholmi linna toiduainetega. [[1389]]. aastal kukutati Rootsi ebapopulaarne kuningas (1364–1389) [[Albrecht Mecklenburgist]], kuid [[Stockholm]]i linn jäi aga Albrechtile ustavaks. 1394. aastal vallutasid vitaalivennad [[Gotland]]i, mis muutus täielikuks röövlipesaks. [[Saksa ordumeister]] [[Konrad von Jungingen]] vallutas saare tagasi 1398. aastal, hävitasidhävitas [[Visby]] ning ajasidajas vitaalivennad saarelt välja. [[1427]]. aastal tungisid vitaalivennad [[Saaremaa piiskop]]i valdustesse ning põletasid maha [[Haapsalu]].

Aastatel [[1470]]–[[1474]] toimunud [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja Hansa Liidu sõjas, milles Hansaliidu poolt olid juhtivad [[Danzig]] ja [[Lübeck]], põhjuseks oli Inglisekonflikti põhjuseks Inglismaa vastasseis Hansa Liidu kaubandusele Läänemere lõunaosas. Meresõja lõpetas 1474. aasta [[Utrechti rahuleping]], mis andis Hansa Liidule õigused [[Steelyard]]ile Londonis. Kuna sõja käigus keeldus [[Köln]] selles Hansa Liidu poolel osalemast, arvati ta ajutiselt (sõja ajal) Hansa Liidust välja.

Aastatel 1521–1523 toetas Hansa Liit Rootsis alanud Rootsi iseseisvussõda Taani kuninga vastu,. midaSeda juhtis [[Gustav Eriksson]]. Gustav Erikssoni juhitud Rootsi väed võitsid ning 1523. aastal valiti [[Gustav I Vasa]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]], mis tähendas [[Kalmari unioon]]i lõppu ja Taani nõrgenemist.

Aastatel 1534–1536 osales Hansa Liit sõjalises konfliktis Taani trooni ja kaubanduseeliste pärast. [[1533]]. aastal suri Taani kuningas [[Frederik I]], mis avas võimaluse teistele jõududele võimaluse sekkuda ja üritada oma kandidaate kuningatroonile saada. Hansalinn [[Lübeck]], mida juhtis ambitsioonikas bürgermeister [[Jürgen Wullenwever]], püüdis [[Hansa]] ja ennekõike enda huvisid iga hinna eest kaitsta ja püüdisning seetõttu tõkestada Madalmaade kaupmeeste läbisõitu Taani väinadest. Kuningas Christian II oli abiellunud keiser [[Karl V]] õe [[Burgundia Isabella|Isabellaga]] ja soodustas seetõttu igati [[Habsburgid]]ele kuuluvate Madalmaade kaupmeeste Läänemere-kaubandust. Seetõttu oli Lübeck aidanud teda nii Rootsis kui ka Taanis kukutada. Kuid Frederik I surma järel otsustas Wullenwever Lübecki huvisid veelgi otsesemalt kaitsma asuda, seda enam, et Rootsiga oli linnal juba tekkinud vastulu, mis ähvardas sõjaks paisuda. Nõnda lootis bürgermeister Taani kuningaks saada mõne Lübeckile soodsa valitseja, kes suudaks ka Rootsi trooni haarata ja nõnda sealgi Hansa kaubaeelised taastada.

Aastatel 1563–1570 osales Hansa Liit sõjas [[Vana-Liivimaa]] lagunemise järel Eestimaa valitsejaks saanud Erik IVXIV-ga, kes kaitsemaksoli Tallinna laokoha õigusiõiguste olikaitsmiseks keelanud kauplemise, [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu all oleva Narvaga ning oli pidanud kinni ja konfiskeerinud Soome lahel Narvast saabunud väljamaavälismaa kaupmeeste laevu. Sõja käigus saabusid kasaabus [[1569]]. aastalaasta juulis [[Tallinna laht]]e ka Taani ja Lübecki ühendatud laevastik ning pommitasidpommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul. Sõda lõpetati [[1570]]. aastal [[Johan III]] ja Taani kuningriigi vahel sõlmitud [[Stettini rahuleping]]uga.

[[16. sajand]]il hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidul ei olnud uues olukorras enam kohta. [[15. sajand]]il puhkes mitu [[katk]]uepideemiat, mille tagajärjel suur osa elanikkonnast suri. See tõi kaasa teravilja kasvatamise languse ja see mõjutas suurel määral Hansa Liidu teraviljakaubandust. Pärast [[Kolumbus]]e jõudmist [[Ameerika]]sse elavnes majandussuhete areng selles piirkonnas ning LäänemerepiirkondLäänemere piirkond langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. KaOluline oli ka [[Inglismaa]], [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] sõltumatu [[majanduspoliitika]] jätkuv tugevnemine – eriti [[Novgorod]]i hõivamine [[Moskva]] poolt 15. sajandi lõpul. [[Liivi sõda]] (1558–1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. [[Bremen]]it, [[Lübeck]]it ja [[Hamburg]]i nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani.

Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid nad seda oma vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. HansakaubandusHansa Liit keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim reasmitmes Euroopa riikidesriigis ning alguse sai [[manufaktuur]]itööstus sai oma alguse.

Oma rolli mängisid ka organisatsiooni ülalpidamiseks vajaminevad kulutused, mis ei õigustanud ennast enam. Hansalinnad lahkusid üksteise järel liidust,. hansapäevadeHansapäevade toimumine harvenes liikmeslinnade vähesuse tõttu ja, viimased hansapäevad peeti [[1669]]. aastal.

Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesandeks kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda [[piraat]]idega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud [[meremärk]]e, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule ([[arhitektuur]], [[maalikunst]]), [[käsitöö]]oskuste levikule (samuti ka vastava [[terminoloogia]] levikule) [[Skandinaavia]] ja [[Liivimaa]] linnades, soodustas [[reformatsioon]]i, mõjutas [[kirjakeel]]te arengut ja lõiasutas [[Rostock]]<nowiki/>i ülikooli.

1980. aastal asutasid kunagised hansalinnad [[Uus Hansa Liit|Uue Hansa Liidu]] (saksa ''StadtebundStädtebund Die HANSE'', inglise ''City league THE HANSE''), mis tegeleb peamiselt linnade sidemete arendamisega äri, kultuuri ja turismi vallas. Sellesse kuuluvad ka mõned linnad, mis olid HansagaHansa Liiduga tihedates kaubandussidemetes, kuid otseselt organisatsiooni ei kuulunud, näiteks [[Novgorod]]. Organisatsiooni peakorter asub Lübeckis. Uus Hansa Liit korraldab alates 1980. aastast ka [[rahvusvahelised hansapäevad|rahvusvahelisi hansapäevi]].

2004. aastal rajasid Läänemere ümbruse linnade kaubandusorganisatsioonid [[Hansaparlament|Hansaparlamendi]] (saksa Hanse Parlament, inglise Hanseatic Parliament), millel on praeguseks üle 50 liikme, peamiselt kaubanduskojad. Organisatsioon tegeleb [[väike- ja keskmised ettevõtted|väike- ja keskmiste ettevõtete]] arendamisega, eriti [[innovatsioon]]i vallas. Selle peakorter oli algselt [[Kopenhaagen]]is, kuid kolis hiljem [[Hamburg]]i. Hansaparlament korraldab mitmesuguseid Euroopa Liidu finantseeritavaid projekte, samuti iga-aastast kõrgetasemelist Hansakonverentsihansakonverentsi (saksa Hanse-Tagung, inglise Hanseatic Conference).

*[[Friedrich Christoph Jonathan Fischer|"Friedrich Christoph Jonathan Fischer]]s Geschichte des teutschen Handels : Der Schiffarth, Fischerei, Erfindungen, Künste, Gewerbe, Manufakturen, der Landwirthschaft, Polizey, Leibeigenschaft, des Zoll- Münz-und Bergwesens, des Wechselrechts, der Stadtwirthschaft, und des Luxus.", Hannover: in der Helwingschen Hofbuchhandlung 1785-1792, [http://www.archive.org/search.php?query=creator%3A%22Fischer%2C%20Friedrich%20Christoph%20Jonathan%2C%201750-1797%22 archive.org] [http://books.google.ee/books?id=xdETAAAAQAAJ 1. osa (1785)] [http://books.google.ee/books?id=D9MTAAAAQAAJ 2. osa (1785)] [http://books.google.ee/books?id=q84TAAAAQAAJ 3. osa (1791)] [http://books.google.ee/books?id=x9ETAAAAQAAJ 4. osa (1792)]

*[[Philippe Dollinger]]: "The German Hansa.", Stanford, California 1970, ISBN 0-8047-0742-1 [http://books.google.ee/books?id=djGsAAAAIAAJ Google Books]

** "Die Hanse", München : Beck, 2004, ISBN 3406447317

** "Hansa", saksa keelest tõlkinud Annesanna Liiber, Tallinn : Olion, 2008 ISBN 9789985665466

* "Hansa Liidu ajalugu : varjatud ülevõim.", Saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, toimetanud Kristiina Ainelo. Tänapäev, 2012, ISBN 9789949272099

**[http://www.sirp.ee/index.php?view=article&catid=9%3Asotsiaalia&id=16163%3Auus-raamat-hansa-liidust&tmpl=component&print=1&page=&option=com_content&Itemid=13 Juhan Kreem, "Uus raamat Hansa liidust],. Vajame ka Hansa-käsitlust, mis olekski kohe algusest peale kirjutatud eesti lugejat silmas pidades.", Ajalehtajaleht Sirp nr 39(3413), 19. oktoober 2012, lk 5.