Hülglased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Asendamine Visuaalmuudatus |
Reverted 1 edit by 2001:7D0:8C5E:CC80:CD3B:8A5C:9EF7:72AA (talk). (TW) Märgis: Eemaldamine |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2008}}
{{Taxobox
| color = pink
| name = Hülglased
| image = Common Seal Phoca vitulina.jpg
| image_width = 200px
| image_caption = [[Randal]] (''Phoca vitulina'')
| regnum = [[Loomad]] ''Animalia''
| phylum = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| classis = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| ordo = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| familia = '''Hülglased''' ''Phocidae''
| familia_authority = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]]
}}
'''Hülglased''' ehk '''hülged''' (''Phocidae'') on [[veeimetajad|veeimetajate]] [[sugukond]].
Hülglasi on erinevatel andmetel 18 või 19 liiki. Omal ajal tuntud [[muistend]]i järgi olevat hülged tekkinud [[Punane meri|Punasesse merre]] uppunud [[vaarao]] rahva järeltulijatest.
Hülglased elavad [[polaarvööde|polaar]]- ja [[parasvööde|parasvöötme]] meredes, enamasti ranniku lähedal. Samuti leidub neid mõnes järves (näiteks [[Baikali järv]]es). Nad elavad väikestes rühmades. Paaritumise ajal ja suve keskel ühinevad hülglased suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel [[laid|laiul]] või [[rahu (saar)|rahul]]).
Hülglased on 1,25–6,5 meetrit pikad ja kaaluvad vahemikus 90–3500 kg.
Hülglaste tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Esiloivad on suhteliselt lühikesed. Loivad on varustatud tugevate küünistega. Hüljestel pole [[kõrvalest]]i, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumise ajal on lisaks kõrvaavale suletud ka ninaava.
Hülglased söövad [[kala|kalu]] ja vee[[selgrootud|selgrootuid]]. Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile väga lihtsaks saagiks, lõhuvad nad sageli kalurite võrke.
Kui meri on jäätunud, teevad hülglased jäässe nn rindauke, mille kaudu saab hingata ja jää peale tulla. Hülglased poegivad märtsis jääle või rannale.
Hülglaste häälitsused sarnanevad haukumise või möirgamisega.
Tavaliselt hülglased pelgavad inimesi. Sattudes rannal või jääserval näiliselt üksi jäänud [[Kutsikas|hülgepojale]], ei tohiks teda mingil juhul koju kaasa tuua, sest emasloom on ilmselt kuskil läheduses varjul, ent asjatundmatu inimese hoole all poeg tõenäoliselt hukkub.
== Eesti hülged ==
[[Eesti]]s elab kolme liiki hülglasi:
*[[Hallhüljes]] (''Halichoerus grypus'')
**Kuni 2,6 meetrit pikk, kaal kuni 300 kilogrammi. Liik on oma areaali ulatuses arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik); paljuneb aeglaselt ja on väga tundlik juba väikeste saasteainete koguste suhtes; on maailma punases raamatus.
*[[Randal]] (''Phoca vitulina'')
**Eestis haruldane, mujal kohati väga tavaline
*[[Viigerhüljes]] (''Pusa hispida'')
**Umbes 1,5 meetrit pikk, kõige levinum Eestis. Rannarahvas kutsub teda ka karvakalaks.
==Vaata ka==
* [[Hülgepüük]]
== Kirjandust ==
*Jüssi, M. 2008. Soojad talved on hüljestele saatuslikud. [[Eesti Loodus]] 12: 14-20.
[[Kategooria:Hülglased| ]]
| |||