Urukagina: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Urukagina''' või '''Uruinimgina''' ([[sumeri keel]]es 𒌷𒅗𒄀𒈾 <small>[[URU (sumerogramm)|URU]]-[[Ka (kiilkiri)|KA]]</small>-gi.na}}) oli varadünastilise [[Lagaš]]i [[Linnriik|linnriigi]] viimane valitseja (''[[ensi]]'', hiljem ka kuningas ehk ''[[lugal]]'') [[24. sajand eKr|24. sajandil eKr]].
 
==Nimi==
Temast pole meil palju teada, muuhulgas on probleeme tekitanud isegi Urukagina nimi, kuna Urukagina puhul pole täpselt teada, kuidas on õige tema nime lugeda. Teadlased on erinevate variantidena pakkunud ''Iri-KA-gina'', ''Uri-inim-gina'', ''Eri-inim-gin''a ja ''Eri-Ka-gina''. Teaduskirjanduses kasutatakse sageli vananenud nimekuju ''Urukagina'', samas üpris tihti esineb ka nimevorm ''Uruinimgina''. Igal juhul pole teada, kuidas ta nime õigesti hääldati, mistõttu tänapäevane hääldus on paljuski kokkuleppe küsimus. Pärast Lagaši valitseja [[Lugalanda]] kukutamist valiti uueks valitsejaks Lagašis Lugalanda kauge sugulane Urukagina. Tõenäoline on see, et Urukagina usurpeeris võimu siiski ise ja [[valimised]] võisid olla fiktsioon.
 
==Elu ja tegevus==
Urukagina on tuntud selle poolest, et ta lasi koostada esimesed teadaolevad seadused [[Mesopotaamia]]s. Just tänu sellele seostub Urukagina nimi ehk kõige rohkem tema algatatud reformidega Lagašis. [[Vladimir Sazonov]], [[Peeter Espak]], [[Andreas Johandi]] kirjutavad raamatus "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr" (<ref>Sazonov, Espak, Johandi 2017: 118</ref> kirjutavad Urukagina reformidest järgnevalt: "Kuigi Urukagina reforme kirjeldava [[raidkiri|raidkirja]] säilinud teksti ei saa otseselt nimetada seadusekoodeksiks, nagu seda on hilisemad [[Ur-Namma]] ja [[Hammurapi]] [[Hammurapi seadused|seadused]], on siiski tegu vanima tänaseni säilinud tekstiga, milles on kirjeldatud ümberkorraldusi varemkehtinud maksusüsteemi ja sotsiaalsete normide osas."
Pärast Lagaši valitseja [[Lugalanda]] kukutamist valiti uueks valitsejaks Lagašis Lugalanda kauge sugulane Urukagina. Tõenäoline on see, et Urukagina usurpeeris võimu siiski ise ja [[valimised]] võisid olla fiktsioon.
 
Urukagina on tuntud selle poolest, et ta lasi koostada esimesed teadaolevad seadused [[Mesopotaamia]]s. Just tänu sellele seostub Urukagina nimi ehk kõige rohkem tema algatatud reformidega Lagašis. [[Vladimir Sazonov]], [[Peeter Espak]], [[Andreas Johandi]] kirjutavad raamatus "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr" (<ref>Sazonov, Espak, Johandi 2017: 118</ref> kirjutavad Urukagina reformidest järgnevalt: "Kuigi Urukagina reforme kirjeldava [[raidkiri|raidkirja]] säilinud teksti ei saa otseselt nimetada seadusekoodeksiks, nagu seda on hilisemad [[Ur-Namma]] ja [[Hammurapi]] [[Hammurapi seadused|seadused]], on siiski tegu vanima tänaseni säilinud tekstiga, milles on kirjeldatud ümberkorraldusi varemkehtinud maksusüsteemi ja sotsiaalsete normide osas."<ref>Sazonov, Espak, Johandi 2017: 118</ref> Sumeroloog [[Samuel Noah Kramer]] nimetas Urukaginat esimeseks meiele teadaolevaks ühiskondlikuks reformaatoriks.<ref>Крамер С. Шумеры. — М., «Центрполиграф», 2009., стр. 73.</ref>
 
[[Urukagina seadused|Urukagina seaduste]] põhisisu võib võtta kokku järgnevalt:
10. rida ⟶ 14. rida:
* kehtestas [[Kriminaalõigus|kriminaalseadused]], mis pidid kaitsma [[Eraomand|eravaldust]] ja [[Patriarhaat|patriarhaalse]] perekonna aluseid;
* Urukagina seadused kergendasid [[võlaorjus]]se sattunud inimeste olukorda, sealhulgas kuulutas võlaorjuse lepingud kehtetuteks.<ref>Sazonov, Espak, Johandi 2017: 118-121</ref>
 
Oma ajastu kontekstis torkab silma, et Urukagina seadusandliku tegevuse retoorika räägib mitte pelgalt vanade tavade "taastamisest", nagu tolleaegsed valitsejad sageli väitsid (sõltumata sellest, milline oli nende seaduste tegelik sisu), vaid nende muutmisest ja uute, õiglasemate reeglite kehtestamisest. Samas on tema uuenduste tegelik ulatus ja roll vaieldav ning selle suhtes pole tänini teaduses konsensust. Nii näiteks on teda sageli, sealhulgas nii Nõukogude kui ka Lääne ajalookirjanduses kirjeldatud progressiivse, ühiskondlikku vabadust ja võrdsust edendanud valitsejana, kuigi reformide sotsiaalne baas on teadmata<ref> Benjamin R. Foster. Social Reform in Mesopotamia // Social Justice in the Ancient World, K. Irani and M. Silver eds., 1995, p. 169.</ref>. Nõukogude marksistliku ajaloolase [[Vassili Struve]] hinnangul olid Urukagina reformid demokraatlikud ja suunatud kodanike võrdsustamisele, samas kui [[Igor Djakonov]] nägi neis preesterkonna ja päriliku aristokraatia võitlust templimajanduse pärast ilmaliku "teenistusaadliga".
 
Urukagina valitses Lagašis ligi 7 aastat ning kadus ajalooareenilt üpris ootamatult. Tundub, et Lagaši valitseja Urukagina kaotas võimu sõja tõttu, kuna Lagaši valluta [[Akkadlased|akkadlaste]] armee, mida juhtis [[Sargon]], kes hõivas võimu [[Kiš]]i linnas ja lõi [[Akadi riik|Akkadi suurriigi]]. Sellest ajast algab Mesopotaamias uus ajastu - Akkadi ajastu (2334-2154 eKr).
21. rida ⟶ 27. rida:
* Espak, P. 2005. Urukagina 15 – vanasumeri loomismüüdi fragment 24. sajandist e.Kr. – Verbum Habet Sakala 2004: Täiendusköide. Tartu, 47–49.
* [[Maurice Lambert|Lambert, M.]] 1966. La guerre entre Urukagina et Lugalzaggesi. – RSO 41, 29–66.
 
==Välislingid==
* [http://cdli.ucla.edu/Q001124 Reforms of Urukagina], sumeri komposiittekst ja inglise tõlge, 2015
* [[Струве В. В.]] [http://www.gerginakkum.ru/bibliography/struve/struve1958_1.htm Основные вехи войны Урукагины и Лугалзаггиси.] Вестник древней истории. 1958. 4. С. 3-13.
* Струве В. В. [http://gerginakkum.gerodot.ru/bibliography/struve/struve1963_1.htm «Проверка при Урукагине, царе-реформаторе Лагаша, боеспособности воинов, получивших ранение»]
 
[[Kategooria:Sumeri monarhid]]