Kuunar: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:ATENE im Fjord unter Segeln.jpg|pisi|[[Rootsi]] lipu all seilav kuunar "Atene"]]

Kuunarit, mille kõigis mastides on [[kahvelpuri|kahvelpurjestus]], nimetatakse [[kahvelkuunar]]iks ehk, eesti kõnekeeles ka [[kaljas]]eks.<ref name="hvRgz" />

Kuunarit iseloomustab suur [[kandevõime]], merekindlus, võimalus purjetada tihkelt tuulde ja hoida väiksemat meeskonda võrreldes [[raapurjestus]]ega purjelaevadega. Seetõttu levisid kuunarid laialt ja neid ehitati mitmesuguste tüüpidena. Suuremad kuunarid on siiski suhteliselt raskesti juhitavad.{{lisa viide}}

Kuunari [[purjestuse plaan]]imisel on põhiline probleem, kuidas kõige tõhusamalt täita kahe masti vahelistvahelise ruumi tõhus täitmine. Traditsioonilised kuunarid on kahvelpurjedega, sest [[trapets]]ikujulised purjed täidavad hästi mastidevahelist ruumi, neil on suur kasulik pindala ja nende [[rakenduspunkt]] asub madalal.

[[Bermuudapurjestus]]ega kahemastilisel kuunaril on tüüpiliselt neli [[kolmnurk]]set purje: tagantpoolt ettepoole [[grootpuri]], [[groottaaksel]], [[fokktaaksel]] ehk [[foka]] ja [[kliiver]]. Taakselpurjedega kuunari eelis on, et purjed on kergesti käitatavad janing [[rehvimine|rehvitavad]]väikese kameeskonnaga väikeserehvitavad meeskonnagapurjed, sest mõlemad [[taaksel|taakslid]] võivad ise [[pautimine|pautida]]. Groottaaksel ei kata grootpurje ja sellepärastseepärast ei varja sellele puhuvat [[tuul]]t, aga on kasulik [[loovimine|loovimisel]] või külgtuules sõitmisel. Kuigi taakslil on väiksem pindala kui sellele vastaval kahvelpurjel, on võimalik [[heiskamine|heisata]] "[[kaluripuri]]", et suurendada veojõudu kerges tuules. Kaluripuri on kahe masti vahele heisatav nelinurkne [[pikipuri]], mille alumine serv on kinnitamata.

Mõnel [[bermuudakuunar]]il on groottaaksli asemel kolmnurkne [[poom (merendus)|poomiga]] fokkmasti külge kinnitatav puri. Kuigi seegi võib ise pautida, on tasee pindalalt groottaakslist väiksem ja seda on keeruline koos kaluripurjega kasutada. Peale selle võib tafokkmasti esteetiliseltkülge kinnitatav puri olla vähemesteetiliselt meeldivebameeldivam kui klassikaline taakslitega kuunar.

Mitme mastiga taakselkuunaritel on tavaliselt taakslist kõrgemal veel üks kolmnurkne puri. Sel juhul nimetatakse neist alumist tengtaaksliks ja ülemist praamtaaksliks. Ainult fokktaakslist kõrgemal pole teist taakslit;, seda rolli täidavad kliivrid.

Ühemastilised laevad on tavaliselt kas [[luup|luubid]] või [[kutter|kutrid]], ükskõik kas bermuuda- või kahvelpurjega. Väikestel laevadel, mille [[üldpikkus (laevandus)|üldpikkus]] on alla 15 m, puudub vajadus teise masti järele, sest see muudab laeva kallimaks ja selle juhtimise keerukamaks.{{lisa viide}}

Kui laeva suuruse tõttu on sellele vaja teist masti, siis on see laev purjestuse plaani põhjal tavaliselt kuunar, [[ketš]] või [[jaul]]<ref name="8GSkc" /> (? [[jaala]]???){{lisa viide}} . Kõik need laevad on pikipurjedega, kuigi topp-purjedega kuunaril võib olla fokkmastis nelinurkne topp-puri ja harva mitugi.

[[Euroopa]]s on ketš (ja vähemal määral jaala) levinumad kui kuunarid. Sellegipoolest on kuunar väidetavalt tõhusam. Kuunari purjepind võib olla suurem, tema grootpuri võib olla suurem ja mastide vahel olev taaksel võibvõivad samutiolla suurem ollasuuremad. Kuunaril täiendavad purjed üksteist paremini, parandades õhuvoolu ja juhitavust. Näiteks ketšil ja jaalal on [[besaanpuri]] mõnikord vähetähtis, väga väike ja jääb sageli grootpurje varju.

Sõna pärineb [[šoti keel]]est ''to skoon'', mis tähendab "n-ö lutsu" visatud kivi, lapiku kivi lendamist üle vee. [[1911]]. aastal ilmunud [[Encyclopædia Britannica]] järgi ehitas esimese kuunari [[1713]]. aastal [[Andrew Robinson]] [[Massachusetts]]is asuvas [[Gloucester (Massachusetts)|Gloucesteris]]. Legendi järgi olevat üks pealtvaatajatest laeva [[esmareis]]i nähes hüüatanud: «"Oh how she schoons,»" mida kuuldes Robinson olevat vastanud: «"A schooner let her be.»" Kuid teisedTeised allikad nimetavadväidavad, selleet sõna päritolu on teadmata olevaksvõi (Merriam-Websterebakindel.<ref name="IRLTx" />) või ebakindlaks (dictionary.com<ref name="3b8tE" />).

Esimesed ühe- või kahemastilised kahvelpurjestusega kuunarisarnase laevakerega purjekad ilmusidolid [[Holland]]is [[16. sajand|16.]] ja [[17. sajand]]il ning purjestuse järgi võib neid liigitada kahvelkuunariteks, aga neid ei kutusutud veel selle sõnaga.

19. sajandil lisati kahvelpurjestusele [[raapuri|raapurjeid]], harilikult 2–3-mastilistele kuunaritele fokkmasti [[raapuri|raapurjeid]]. Vastavalt sellele, millised raapurjed olid lisatud, nimetati kuunarit kas [[marss-seilkuunar]]iks või [[praamseilkuunar]]iks. Kuunareid kasutati kaubaveoks mitmesugustel veekogudel: niihästinii ookeanisõiduks, rannikusõiduks kui ka suurtel [[siseveekogu]]del. Nad olidNeed levinudlevisid [[Põhja-Ameerika]]s ning nende õitseajal [[19. sajand]]i teisel poolel seilas [[Suur järvistu|Suures järvistus]] üle 2000 kuunari.

Kõige levinumad on kahemastilised kuunarid, mida kasutati niisugustel veealadelveekogudel, kus olid olulised kiirus ja manööverdamisvõime, näiteks [[orjakaubandus|orjakaubanduseks]]es, [[mererööv|mererööviks]]is ja [[mereblokaad]]i murdmiseks, salakaubaveolsalakaubaveoks. Neid kasutati ka lihtsalt [[kalalaev]]adena, kuid harvem [[lootsilaev]]adena mitte eriti.

[[1850. aastad|1850. aastatel]] valmis Massachusettsis 15 laevatehases igal aastal enam kui 50 kuunarit igal aastal ja [[Essex (Massachusetts)|Essex]] oli saanud Põhja-Ameerika kuunarite ehitamise keskuseks. Kokku valmis Essexis üle 4000 kuunari, enamasti Gloucesteri [[kalatööstus]]e jaoks kalalaevadeks. Teine kuunarite ehitamise keskus oli [[Maine]]'is asuv [[Bath]], kus valmis [[1781]].–[[1892]]. valmisaastal 1352 kuunarit ja enamiku jooksul 19. sajandist tegutses Bathis üle tosina laevatehase.

[[Pilt:Mare Frisium.jpg|pisi|Marss-seilkuunar "Mare Frisium"]]

Suurim puust ehitatud kuunar oli "[[Wyoming (laev)|Wyoming]]" ([[1909]]).

[[20. sajand]]il ilmusid suuremad ja teraskeredega kuunarid. Esimene 4-mastiline kuunar "[[William W. Wight]]" ehitati [[1880]]. aastal, esimene 5-mastiline kuunar "[[Governor Imes]]" [[1888]]. aastal, esimene 6-mastiline kuunar "[[George W. Wells]]" [[1900]]. aastal ja ainuke 7-mastiline kuunar "[[Thomas W. Lawson (laev)|Thomas W. Lawson]]" [[1902]]. aastal.

"Thomas W. Lawson" oli 120 mmeetrit pikk, temaselle kõrgeim mast ulatus 47 mmeeti kõrgusele [[laevatekk|tekist]] ja sel oli 25 purje kogupindalaga 4000 m². Sealjuures oli laeva meeskonnas kõigest 16 meest.

MõnedkiMõned kuunarid on tuntuks saanud võidusõidulaevadena. Näiteks "[[America (laev)|America]]" oli hiljem tema järgi nime saanud [[America karikas|America karika]] esimene võitja ([[1851]]),. "[[Atlantic]]" <nowiki/>võitis [[1905]]. aastal [[Keisri karikas|Keisri karika]], mille pani Saksa keiser [[Wilhelm II]] oli välja pannud kiireimale üle [[Atlandi ookean]]i sõitvale laevale. Mõlemad nimetatud laevad olid 46 mmeetrit pikad.

Nüüdisajal on 1–3-mastilised mootorpurjekatest kuunarid kasutusel kalalaevadena, rannasõidus [[kaubalaev]]adena, kalalaevadena ja [[purjesport|purjespordis]], kusjuures. kahvelpurjestusKahvelpurjestus on enamasti asendunud bermuudapurjestusega. Sellisening kuunariselliseid liigikskuunareid onnimetatakse bermuudakuunarbermuudakuunariteks.