Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisett Nurja (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetasin, hetkel pooleli.
Lisett Nurja (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetasin, hetkel pooleli
31. rida:
1. septembrist 1992 likvideeriti taas seni olemasolevad kateedrid ja nende baasil moodustati instituudid koos järgnevate professuuridega: molekulaar- ja rakubioloogia instituut, botaanika ja ökoloogia instituut, zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, geograafia instituut, geoloogia instituut. Teaduskonna allüksusteks kinnitati botaanikaaed ja zooloogiamuuseum (ZHI koosseisus).
 
Vahemikus 1994–2005 loodi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi koosseisus loodusteaduste didaktika lektoraat (1994), moodustati Välis-Eesti uuringute keskus geograafia instituudi juurde (1997), muudeti ökofüsioloogia õppetool rakendusökoloogia õppetooliks (1998), viidi botaanikaaed[[Botaanikaaed]] teaduskonnast välja (1999), loodi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi koosseisus bioinformaatika õppetool (2002), muudeti hüdrobioloogia õppetool ihtüoloogia ja kalanduse õppetooliks (2002), asutati teaduskonna juurde interdistsiplinaarne üksus alus- ja rakendusökoloogia keskus (2003), moodustati molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juurde UNESCO Teadushariduse Keskus (2004), loodi bioloogia-geograafiateaduskonna koosseisus olnud geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ning loodusteaduslike kogude baasil Tartu Ülikooli muuseumite osana TÜ loodusmuuseum (2005).
 
2007. aasta 1. augustist moodustati seniste instituutide baasil kaks teadus-arendusasutust: [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut]] ja [[Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut]]. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste intstituuti kuulub neli osakonda: botaanika, geograafia, geoloogia ja zooloogia osakond.
 
{| class="wikitable"
64. rida:
{{Vaata|Tartu Ülikooli füüsika instituut}}
 
1946. aastal asutati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega Eesti NSV TA Füüsika, matemaatikaMatemaatika ja mehaanikaMehaanika instituutInstituut (FMMI), aasta hiljem alustas instituut tööd. 1952. aastal nimetati instituut ümber füüsikaFüüsika ja astronoomiaAstronoomia instituudiksInstituudiks (FAI).
 
Vahemikus 1956–1975 toimus esimene Eestis korraldatud (TÜ&FI) üleliiduline luminestsentsikonverents (1975), moodustati FAIsFAI-s erikonstrueerimisbüroo (1964), valmis kristallide labori hoone (1965), veeldati FAI-s esmakordselt Eestis heeliumi ja rajati siinne madalate temperatuuride füüsika (1967), ehitati esimene vaakumultraviolett-piirkonna difraktsioon-topeltmonokromaator maailmas (1967), laboritesse saabus esimene laser (1968) ja elektronarvuti (1969), instituut korraldas esmakordselt rahvusvahelise teaduskonverentsi (1970) ja valmis aparaadiehitushoone esimene järk töökoja ruumidega (1970), kiirgust andis esimene instituudis koostatud laser (argoonlaser, 1972). 1973. aastal pooldus FAI astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika instituudiks Tõraveres (nüüdne Tartu Observatoorium) ja füüsikaFüüsika instituudiksInstituudiks (FI) Tartus ning 1975. aastal valmis FAI füüsikalaborite hoone (praegune TÜFI peahoone).
 
Vahemikus 1975–1992 tegutses FIsFI-s TÜ tahkisefüüsika/laseroptikabaaskateeder (koolitati üle 80 spetsialisti) ja vahemikus 1976–1990 tegutses FIsFI-s doktoritööde kaitsmise erialanõukogu, mille ees kaitsti kokku 28 doktori- ja 77 kandidaadiväitekirja.
 
1982. aastal jõudis FIsFI-s tehtud spektrofotomeeter kosmoselaeva Saljut pardale ning valmis esimene eksimeerlaserspektromeeter.
 
1995. aastal sai FIstFI-st riigiteadusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik Haridusministeeriumi valitsemisalas. 1997. aastal ühines Tartu Ülikooliga, ning temast sai Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus [[Tartu Ülikooli füüsika instituut]] (TÜFI). 2008. aastal ühines Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonnaga, lisaks Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutuse staatusele hakkas FI kuuluma Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) koosseisu.
 
{| class="wikitable"