Vikipeedia

Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Lisett Nurja (arutelu | kaastöö)
104 muudatust
Keeletoimetasin
Lisett Nurja (arutelu | kaastöö)
104 muudatust
Keeletoimetasin, hetkel pooleli.
29. rida:
[[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|Bioloogia-geograafiateaduskonna]] ajalugu iseseisva teaduskonnana Tartu Ülikoolis algab 1961. aastast, kui likvideeriti senine matemaatika-loodusteaduskond ja avati füüsika-matemaatika- ning bioloogia-geograafiateaduskond. Teaduskonnas oli avamise ajal 6 kateedrit: geograafia kateeder, geoloogia ja mineraloogia kateeder, geneetika ja darvinismi kateeder, taimefüsioloogia kateeder, taimesüstemaatika ja geobotaanika kateeder ning zooloogiakateeder.
 
1. septembrist 1992 likvideeriti taas seni olemasolevad kateedrid ja nende baasil moodustati instituudid koos järgnevate professuuridega: molekulaar- ja rakubioloogia instituut, botaanika ja ökoloogia instituut, zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, geograafia instituut, geoloogia instituut. Teaduskonna allüksusteks kinnitati botaanikaaed ja zooloogiamuuseum (ZHI koosseisus).
 
Vahemikus 1994–2005 loodi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi koosseisus loodusteaduste didaktika lektoraat (1994), moodustati Välis-Eesti uuringute keskus geograafia instituudi juurde (1997), muudeti ökofüsioloogia õppetool rakendusökoloogia õppetooliks (1998), viidi botaanikaaed teaduskonnast välja (1999), loodi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi koosseisus bioinformaatika õppetool (2002), muudeti hüdrobioloogia õppetool ihtüoloogia ja kalanduse õppetooliks (2002), asutati teaduskonna juurde interdistsiplinaarne üksus alus- ja rakendusökoloogia keskus (2003), moodustati molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juurde UNESCO Teadushariduse Keskus (2004), loodi bioloogia-geograafiateaduskonna koosseisus olnud geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ning loodusteaduslike kogude baasil Tartu Ülikooli muuseumite osana TÜ loodusmuuseum (2005).
 
2007. aasta 1. augustist 2007 moodustati seniste instituutide baasil kaks teadus-arendusasutust: Tartu Ülikooli Molekulaarmolekulaar- ja Rakubioloogiarakubioloogia Instituutinstituut ja Tartu Ülikooli Ökoloogiaökoloogia ja Maateadustemaateaduste instituut. Tartu Ülikooli ökoloogia ja Instituut,maateaduste millesseintstituuti kuulub neli osakonda: botaanika, geograafia, geoloogia ja zooloogia osakond.
 
{| class="wikitable"
64. rida:
{{Vaata|Tartu Ülikooli füüsika instituut}}
 
1946. aastal asutati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega Eesti NSV TA Füüsika, Matemaatikamatemaatika ja Mehaanikamehaanika Instituutinstituut (FMMI), aasta hiljem alustas instituut tööd. 1952. aastal nimetati instituut ümber Füüsikafüüsika ja Astronoomiaastronoomia Instituudiksinstituudiks (FAI).
 
Vahemikus 1956–1975 toimuatoimus esimene Eestis korraldatud (TÜ&FI) üleliiduline luminestsentsikonverents (1975), moodustati FAIs erikonstrueerimisbüroo (1964), valmis kristallide labori hoone (1965), veeldati FAIsFAI-s esmakordselt Eestis heeliumi ja rajati siinne madalate temperatuuride füüsika (1967), ehitati esimene vaakumultraviolett-piirkonna difraktsioon-topeltmonokromaator maailmas (1967), laboritesse saabus esimene laser (1968) ja elektronarvuti (1969), instituut korraldas esmakordselt rahvusvahelise teaduskonverentsi (1970) ja valmis aparaadiehitushoone esimene järk töökoja ruumidega (1970), kiirgust andis esimene instituudis koostatud laser (argoonlaser, 1972). 1973. aastal pooldus FAI Astrofüüsikaastrofüüsika ja Atmosfäärifüüsikaatmosfäärifüüsika Instituudiksinstituudiks Tõraveres (nüüdne Tartu Observatoorium) ja Füüsikafüüsika Instituudiksinstituudiks (FI) Tartus ning 1975. aastal valmis FAI füüsikalaborite hoone (praegune TÜFI peahoone).
 
Vahemikus 1975–1992 tegutses FIs TÜ tahkisefüüsika/laseroptikabaaskateeder (koolitati üle 80 spetsialisti) ja vahemikus 1976–1990 tegutses FIs doktoritööde kaitsmise erialanõukogu, mille ees kaitsti kokku 28 doktori- ja 77 kandidaadiväitekirja.
72. rida:
1982. aastal jõudis FIs tehtud spektrofotomeeter kosmoselaeva Saljut pardale ning valmis esimene eksimeerlaserspektromeeter.
 
1995. aastal sai FIst riigiteadusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik Haridusministeeriumi valitsemisalas. 1997. aastal ühines Tartu Ülikooliga, temast sai Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus Tartu Ülikooli Füüsikafüüsika Instituutinstituut (TÜFI). 2008. aastal ühines Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonnaga, lisaks Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutuse staatusele hakkas FI kuuluma Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) koosseisu.
 
{| class="wikitable"
129. rida:
[[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi]] peamistesteks teadustegevuse valdkondadeks on [[molekulaarbioloogia]], [[geenitehnoloogia]], [[molekulaarmeditsiin]], [[evolutsiooniline bioloogia]] – inimpopulatsioonide fülogeograafia, bioinformaatika – geneetiliste metoodikate arendamine populatsioonide geneetiliste erinevuste uurimiseks, [[mikroobigeneetika]] ja –[[mikroobifüsioloogia|füsioloogia]], mikroobide geneetiline adapteerumine muutuvate keskkonnatingimustega ja [[rakubioloogia]].
 
Instituudi teadustöö toimub peamiselt TÜMRI hoones (Riia mnt 23) ja Tehnoloogiainstituuditehnoloogiainstituudi hoones ja LOTE peamajas (Vanemuise 46).
 
===Tehnoloogiainstituut===
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikooli_loodus-_ja_tehnoloogiateaduskond"