|
'''Urukagina''' oli varadünastilise Lagaši[[Lagaš]]i [[Linnriik|linnriigi]] viimane valitseja ([[24. sajsajand eKr]]). Temast pole meil palju teada, mh probleememuuhulgas on probleeme tekitanud isegi Urukagina nimi, kuna Urukagina puhul pole täpselt teada, kuidas on õige tema nime lugeda.
Teadlaste poolt erinevate lugemise variantidena on pakutud Iri-KA-gina, Uri-inim-gina, Eri-inim-gina ja Eri-Ka-gina. Teaduskirjanduses kasutatakse sageli vananenud nimekuju Urukagina, samas üpris tihti esineb ka nimevorm Uruinimgina. Igal juhul pole teada kuidas ta nime õigesti hääldati. Paljuski see on kokkulepe küsimus. Pärast Lagaši valitseja [[Lugalanda]] kukutamist valiti uueks valitsejaks Lagašis Lugalanda kauge sugulane Urukagina. Tõenäoline on see, et Urukagina usurpeeris võimu siiski ise ja valimised võisid olla fiktsioon.
Urukagina on tuntud hoopis aga selle poolest, et lasi koostada esimesed teadaolevad seadused Mesopotaamias[[Mesopotaamia]]s. Seega just tänu sellele Urukagina nimi seotusb ehk kõige rohkem tema poolt algatatud reformidega Lagašis ja seadusandlusega. V. Sazonov, P. Espak, A. Johandi kirjutavad raamatus Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr (Sazonov, Espak, Johandi 2017: 118) kirjutavad Urukagina reformidest järgnevalt: "Kuigi Urukagina reforme kirjeldava raidkirja säilinud teksti ei saa otseselt nimetada seadusekoodeksiks, nagu seda on hilisemad [[Ur-Namma]] ja [[Hammurapi]] [[Hammurapi seadused|seadused]], on siissiiski tegu vanima tänaseni säilinud tekstiga, milles on kirjeldatud ümberkorraldusi varemkehtinud maksusüsteemi ja sotsiaalsete normide osas".
Urukagina seaduste põhisisu võib võtta kokku järgnevalt (Sazonov, Espak, Johandi 2017: 118-121):
* vähendas makse templites töötavatele kõrgametnikele ja administraatoritele;
* korrastas ning pani paika preestritele makstava töötasu;
* Urukagina viis sisse [[Kriminaalõigus|kriminaalseadused]]. Need seadused pidid kaitsma [[Eraomand|eravaldust]] ja [[Patriarhaat|patriarhaalse]] perekonna aluseid;
*Urukagina seadused kergendasid võlaorjusse[[võlaorjus]se sattunud inimeste olukorda, shsealhulgas kuulutas võlaorjuse lepingud kehtetuteks;
jne(Sazonov, Espak, Johandi 2017: 118-121).
Urukagina valitses Lagašis ligi 7 aastat ning kadus ajalooareenilt üpris ootamatult. Tundub, et Lagaši valitseja Urukagina kaotas võimu just sõja tõttu, kuna Lagaš vallutati akkadlaste armee poolt, mida juhtis Sargon, kes hõivas võimu Kiši linnas ja lõi Akkadi suurriigi. Sellest ajast algab peale Mesopotaamias uus ajastu - Akkadi ajastu (2334-2154 eKr). ▼
▲Urukagina valitses Lagašis ligi 7 aastat ning kadus ajalooareenilt üpris ootamatult. Tundub, et Lagaši valitseja Urukagina kaotas võimu just sõja tõttu, kuna Lagaš vallutati [[Akkadlased|akkadlaste ]] armee poolt, mida juhtis [[Sargon ]], kes hõivas võimu Kiši[[Kiš]]i linnas ja lõi [[Akadi riik|Akkadi suurriigi ]]. Sellest ajast algab peale Mesopotaamias uus ajastu - Akkadi ajastu (2334-2154 eKr).
kasutatud kirjandus:
Sazonov, V.; Espak, P.; Johandi, A. 2017. Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Second edition. Tartu: Tartu University Press, 118-121 ▼== Kasutatud kirjandus ==
Diakonoff, I. M. 1958. Some Remarks on the ”Reforms” of Urukagina. – RA 52, 1–15
▲* Sazonov, V.; Espak, P.; Johandi, A. 2017. Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Second edition. Tartu: Tartu University Press, 118-121
Espak, P. 2005. Urukagina 15 – vanasumeri loomismüüdi fragment 24. sajandist e.Kr. – Verbum Habet Sakala 2004: Täiendusköide. Tartu, 47–49. ▼Lambert* Diakonoff, I. M. 19661958. LaSome guerreRemarks entreon Urukaginathe et”Reforms” Lugalzaggesiof Urukagina. – RSORA 4152, 29–66.1–15
▲* Espak, P. 2005. Urukagina 15 – vanasumeri loomismüüdi fragment 24. sajandist e.Kr. – Verbum Habet Sakala 2004: Täiendusköide. Tartu, 47–49.
* Lambert, M. 1966. La guerre entre Urukagina et Lugalzaggesi. – RSO 41, 29–66.
| 