Haistmine: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 24 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
[[File:Nose_nina.jpg|thumb|350px|Nina – haistmise meeleelund]]
[[File:Olfactory system.svg|thumb|Inimese haistmine. 1 – haistmissibul, 2 – mitraalrakud, 3 – luu, 4 – ninaõõne haistmisepiteel, 5 – haistmisglomerulus, 6 – haistmisretseptorneuronid]]
'''Haistmine''' ehk '''haistmismeel''' (ingl. k. ''olfaction)'' on [[organism]]ide võime spetsiaalse [[haistmiselund]]i või selleks kohastunud [[haisterakk]]ude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk [[lõhn]]u. [[Selgroogsed|Selgroogsetel loomadel]] (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate retseptorrakkudega (haistmisretseptorneuronid) [[ninaõõs|ninaõõne]] haistmisepiteelis. Selgrootutel paiknevad haistmise retseptorrakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekteerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni<ref>DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.</ref>.
 
[[Selgroogsed|Selgroogsetel loomadel]] (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate retseptorrakkudega (haistmisretseptorneuronitega) [[ninaõõs|ninaõõne]] haistmisepiteelis.
Lõhnakontsentratsioonide tajumise võime on loomariigis sõltuvalt taksonoomilisest kuuluvusest väga varieeruv. Suhteliselt väga hea haistmismeelega loomi nimetatakse makrosmaatikuteks. Nendeks on paljud [[kiskjalised]] (sealhulgas [[koer]]), [[sõralised]] jmt. Suhteliselt halvema haistmismeelega loomi nimetatakse mikrosmaatikuteks. Siia kuulub näiteks enamik [[lind]]e; ka inimese haistmistaju on loomariigi seisukohast nõrk.
 
Selgrootutel paiknevad haistmise retseptorrakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajatel detekteerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude.
 
Haistmisretseptorgeene on loomadel tavaliselt sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib enamasti ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni<ref>DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.</ref>.
 
Lõhnakontsentratsioonide tajumise võime on loomariigis sõltuvalt taksonoomilisest kuuluvusest väga varieeruv. Suhteliselt väga hea haistmismeelega loomi nimetatakse makrosmaatikuteks. Nendeks on paljud [[kiskjalised]] (sealhulgas [[koer]]), [[sõralised]] jmt. Suhteliselt halvema haistmismeelega loomi nimetatakse mikrosmaatikuteks. Siia kuulub näiteks enamik [[lind]]e; ka inimese haistmistaju on loomariigi seisukohastkeskmisega võrreldes nõrk.
 
== Vaata ka ==
137 856

muudatust