Redaktsioon: 20. aprill 2018, kell 14:50 (redigeeri) Kuriuss (arutelu \| kaastöö) PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. märts 2019, kell 21:17 (redigeeri) (eemalda) Kuriuss (arutelu \| kaastöö) PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
[[File:Nose_nina.jpg\|thumb\|350px\|Nina – haistmise meeleelund]] [[File:Olfactory system.svg\|thumb\|Inimese haistmine. 1 – haistmissibul, 2 – mitraalrakud, 3 – luu, 4 – ninaõõne haistmisepiteel, 5 – haistmisglomerulus, 6 – haistmisretseptorneuronid]] '''Haistmine''' ehk '''haistmismeel''' (ingl. k. ''olfaction)'' on [[organism]]ide võime spetsiaalse [[haistmiselund]]i või selleks kohastunud [[haisterakk]]ude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk [[lõhn]]u. [[Selgroogsed\|Selgroogsetel loomadel]] (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate retseptorrakkudega (haistmisretseptorneuronid) [[ninaõõs\|ninaõõne]] haistmisepiteelis. Selgrootutel paiknevad haistmise retseptorrakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekteerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni<ref>DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.</ref>. [[Selgroogsed\|Selgroogsetel loomadel]] (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate retseptorrakkudega (haistmisretseptorneuronitega) [[ninaõõs\|ninaõõne]] haistmisepiteelis. Lõhnakontsentratsioonide tajumise võime on loomariigis sõltuvalt taksonoomilisest kuuluvusest väga varieeruv. Suhteliselt väga hea haistmismeelega loomi nimetatakse makrosmaatikuteks. Nendeks on paljud [[kiskjalised]] (sealhulgas [[koer]]), [[sõralised]] jmt. Suhteliselt halvema haistmismeelega loomi nimetatakse mikrosmaatikuteks. Siia kuulub näiteks enamik [[lind]]e; ka inimese haistmistaju on loomariigi seisukohast nõrk.▼ Selgrootutel paiknevad haistmise retseptorrakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajatel detekteerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel tavaliselt sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib enamasti ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni<ref>DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.</ref>. ▲Lõhnakontsentratsioonide tajumise võime on loomariigis sõltuvalt taksonoomilisest kuuluvusest väga varieeruv. Suhteliselt väga hea haistmismeelega loomi nimetatakse makrosmaatikuteks. Nendeks on paljud [[kiskjalised]] (sealhulgas [[koer]]), [[sõralised]] jmt. Suhteliselt halvema haistmismeelega loomi nimetatakse mikrosmaatikuteks. Siia kuulub näiteks enamik [[lind]]e; ka inimese haistmistaju on loomariigi ~~seisukohast~~keskmisega võrreldes nõrk. == Vaata ka ==

Haistmine: erinevus redaktsioonide vahel

Haistmine (muuda)

Redaktsioon: 13. märts 2019, kell 21:17