Erinevus lehekülje "Alo Mattiisen" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 28 baiti ,  2 aasta eest
Keeletoimetatud
(Keeletoimetus)
(Keeletoimetatud)
{{lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2019}}[[Pilt:Betti Alveri muuseum - Alo Mattiisen.JPG|pisi|Alo Mattiiseni loomingu ja tegevusega seotud ekspositsioon [[Betti Alveri muuseum]]is]]
{{allikad}}
[[Pilt:Betti Alveri muuseum - Alo Mattiisen.JPG|pisi|Alo Mattiiseni loomingu ja tegevusega seotud ekspositsioon [[Betti Alveri muuseum]]is]]
'''Alo Mattiisen''' ([[22. aprill]] [[1961]] [[Jõgeva]] – [[30. mai]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] helilooja.
 
===Filmi- ja teleteatrimuusika===
Alo kirjutas muusikat järgmistele telelavastustele ja mängu- ning dokumentaalfilmidele:
* lühifilm "[[Semm]]" ([[1990]]), [[Tallinnfilm]];
* "Supper-COMADOS" ([[1991]]);
* "[[Tule tagasi, Lumumba]]" ([[1992]]), Tallinnfilm;
* dokumentaalfilm "[[Eesti õhuruumis]]" (1992), [[Polarfilm]];
* teleteatri lavastus "[[Kallid külalised]]" (1992);
* dokumentaalfilm "[[Eesti partii]]" (1993), erastuudio Maurum.
 
===Teatrimuusika===
Kuulsaimad lavateosed, millele Alo muusika kirjutas:
* "Charlotte koob võrku", ameerika ajakirjaniku [[E. B. White]]'i [[kunstmuinasjutt|kunstmuinasjutu]] alusel loodud [[muusikal]]. Esietendus [[Haapsalu]]s [[13. aprill]]ilaprillil [[1984]]. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri Pöialpoiss vilistlane [[Margus Kasterpalu]], [[lavastaja]] [[Viktor Nelik]], [[dirigent]] [[Andres Ammas]];
* [[risotoorium]] "[[Roheline muna]]", sõnad [[Peeter Volkonski]]. Esitatud [[1985]]. aastal Tartus 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, [[segakoor Noorus]], Alo Mattiisen ja In Spe koosseisus [[Jaanus Nõgisto]], [[Terje Terasmaa]], [[Peeter Brambat]], [[Arvo Urb]] ja [[Vello Annuk]]. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot;
* [[ooper]] "[[Dispuut (ooper)|Dispuut]]", sõnad [[Enn Vetemaa]]. Esiettekanne [[Rotermanni soolaladu|Rotermanni soolalaos]] festivalil [[NYYD]], mis toimus 25.–27. novembril [[1995]]. Lavastaja [[Peeter Jalakas]], dirigent [[Olari Elts]], solistid [[Annika Tõnuri]], [[Villu Valdmaa]], [[Mati Vaikmaa]], [[Allan Vurma]] ja [[Mati Turi]]. Saatemuusika [[NYYD Ensemble]];
* "Väike merineitsi", [[Hans Christian Andersen]]i muinasjutu järgi tehtud lavastus. Sõnade autor Jüri Leesment. Esietendus [[11. jaanuar]]iljaanuaril [[1993]] Jõgeval, esitas [[Jõgeva I Keskkool]]i kooliteater [[Liblikapüüdja]]. Lavastajad [[Lianne Saage-Vahur]] ja [[Maret Oja]].
 
===Instrumentaalteosed ja suurvormid===
Alo tuntuim instrumentaalteos "[[Ajaga silmitsi]]" (valminud [[1986]]. aasta suvel Jõgeval) on [[süit]] süntesaatorile. Esiettekanne oli [[Eesti Raadio]] kolmandas programmis ehk [[Stereoraadio]]s 19. aprillil 1987.
 
"Ajaga silmitsi" osad on:
 
* "Argipäev",
* "Psühhokraatia Attaca",
==Tunnustused==
Alo on pälvinud järgmised tunnustused:
*[[Eesti NSV muusika aastapreemia|Eesti NSV muusika aastapreemia (]][[1988]]. ja [[1989]]. aastal);
*[[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ([[1996]]. aastal).
 
Alates novembrist [[2006]]. aasta novembrist on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda Jõgeval [[Betti Alveri Muuseum|Betti Alveri muuseum]]is.
 
2010. aastal anti talle ja [[Jüri Leesment]]ile üle iseseisvuse taastamise tänukivi. Alo Mattiiseni nimel võttis Vabariigi Presidendi antud kivi vastu Alo tütar Anna-Mariita Mattiisen.<ref>[https://www.eesti.ca/vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-iseseisvuse-taastamise-24-aastapaeval-20-augustil-2015-presidendi-roosiaias/article45614 "Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves iseseisvuse taastamise 24. aastapäeval 20. augustil 2015 presidendi roosiaias"] Estonian World Review, 20. august 2015</ref>
104

muudatust