Kose-Uuemõisa mõis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kose-Uuemõisa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Nova Curia'', hiljem ''Neuenhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Kose vald]]a [[Harju maakond|Harju maakonnas]].

Kose kandis hakati maid [[lään]]istama 13. sajandil. Kirjalikes ürikutes mainitakse siinse maaomanikuna [[1254]]. aastal Woghaen Palnisuni, kelle järeltulijatele kuulunud mõisa tunti esmamainimisel 1340. aastal Nova Curia, hiljem aga Nienhave nime all. Mõisa asustamiseasutamise aeg pole teada, kuid [[Jüriöö ülestõus]]u aegsetes [[Harjumaa]] mõisate asutamise aja järgi reastatud loendites figureerib ta kümnendal kohal,. seeSee teeb Kose-Uuemõisa mõisast ühe vanima mõisa Eestis.

Ordumeister Odert van deme andis [[1397]]. aastal andis ordumeister Odert van deme Nyenhovele ja Clawes van Herkele kuulunud Uuemõisa (kirjutatud kui Nyenhove) ühes veskikohaga Johannes von Scherenbekele. On teada, et 15. sajandi esimesel poolel kuulus mõis Toddewini perekonnale. [[1486]]. aastal läks mõis Berend Tuve ([[Taube]]) omandusse.

Taubede käes oli Kose-Uuemõisa kuni [[1622]]. aastani, mil [[Taube|Robert von Taube]] müüs selle oma sugulasele Johan von Rechenbergile. Viimane pärandas valdused abikaasa Elisabethile. Elisabeth von Rechenbergi varandused pärisid õed Margareth ja [[Anna von Asserien|Anna]]. Viimane oli abielus [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1592–1662)|Hans von Tiesenhauseniga]] (1592–1662) ja nii jäi Kose-Uuemõisa ligemalepea poolteiseks sajandiks [[Tiesenhausen|Tiesenhausenite]] suguvõsa valdusse (mõisaomanikeks olid [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1685–1736)]], [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (suri 1747)]], [[Gustav Johann von Tiesenhausen (1725–1782)]], jt). Mõisa suuruseks on sel ajal (1671. ja 1678. aasta maanimistu järgi) märgitud 2 ¼ ratsateenistusüksust.

19. sajandi keskpaigaks oli mõis oma 43 adramaa suuruse põllumaaga muutunud üheks suuremaks Eestis. [[1833]]. aastal ostis mõisa Wilhelm von Straelborn, kes agakuid müüs selle juba [[1850]]. aastal edasi Peterburi sakslasele Natalie-Caroline Harderile. Too aga abiellus Jacob Johann von Uexkülliga,. niiNii algas Kose-Uuemõisas Uexküllide aeg, mis kestis kuni mõisa võõrandamiseni [[1923]]. aastal. Sellest perioodist on pärit enamik mõisa säilinud hooneid.

13. detsembril [[1905]]. aastal jõudis piirkonda 30-meheline tööliste ja talupoegade relvastatud salk. Kohalikud ühinesid sellega ja umbes 100-liikmeliseks kasvanud jõuk läks mõisa rüüstama. Purustati viinaköögi seadmed, käidi läbi kõik häärberi ruumid ja mööbel peksti puruks. Seejärel süüdati heinaküün ja härrastemaja. Viimane õnnestus teenijatel kustutada. Pärast rüüstamist võttis valla revolutsioonikomitee kuni karistussalklaste saabumiseni mõisa oma valve alla.

[[1917]]. aasta revolutsioonrevolutsioonis mõisalemõis purustusiviga ei tekitanudsaanud. Juba oktoobri alguses oli Kose-Uuemõisas moodustatud mõisatööliste ja saunameeste [[Eesti punakaart|punakaardi]] salk. [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] isiklikul korraldusel anti neile relvad. Kohe pärast oktoobripööret moodustati [[mõisakomitee]], ja seemis võttis kogu mõisa üle. Nii oli Kose-Uuemõisa esimene Eestis enamlaste poolt üle võetud mõis.

Pärast [[Vabadussõda]] jagati mõis kaheks, osa maidmaast ja valitseja maja jäid Heinrich von Uexkülli kasutusse, kaskes aga müüs selle peatselt talukohta tahtvale Tallinna kaupmehele. Enamik mõisahooneid, seal hulgassealhulgas häärber ja park riigistati. Algselt paiknes sealhoones algkool ning seejärel, "linnatänaval elavate naiste" varjupaik. [[1933]]. aastast alates asus sealmõisas vanemliku hoolitsuseta tütarlaste kodu,. [[1943]]. aastal muudeti asutus lastekoduks ning praegu tegutseb mõisahoones [[Kosejõe Kool]].

Mõisa härrastemaja ehitatudon ilmselt ehitatud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal hävinud kindluselamu müüridele. Selle arvamuseArvamuse kasuks räägib asjaolu, et hoone keskosas on seinte paksus kohati kuni 2 meetrit.

Mõisakompleksi kuuluvad veel park koos kasvuhoontekasvuhoonete varemetega ja pargi äärealadele [[1866]]. aastal ehitatud [[uusgooti stiil]]is ehitatud [[kabel]].