Eelotsusetaotlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Viidete kustutamine
PResümee puudub
3. rida:
Eelotsuse taotlemisega kujundatakse Euroopa Liidu õiguse ühtset õiguspraktikat, tagades ühtset toimet läbi õiguse tervikliku tõlgendamise kõigis liikmesriikides.<ref name=":0" />
 
Eelotsusetaotluse võimalus on tagatud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELL“) artiklis 35 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artiklis 267. Eelotsusetaotluse esitamine on tihti liikmesriigi kohtu otsustada. Isegi juhul, kui menetlusosalised nõuavad eelotsusetaotluse esitamist, võib siseriiklikriigisisene kohus teatud juhtudel sellest loobuda.<ref name=":2" />
 
Loobuda saab kahel juhul:
 
* kui Euroopa Kohus on sarnase küsimuse juba varasemaltvarem lahendanud ([[Acte éclairé|''acte eclaire'' doktriin)]];
* kui Euroopa Kohtu meetme kehtivuses ei ole mingit kahtlust ([[Acte clair|''acte clair'' doktriin]]).<ref name=":2" />
 
17. rida:
Eelotsust saab küsida vaid organ, mis kujutab endast „kohut” ELTL artikli 267 tähenduses, mille juures võtab Euroopa Kohus arvesse järgmisi asjaolusid: organi õiguslik alus, alalisus, otsuste kohustuslikkus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine selle organi poolt ning tema sõltumatus.<ref>Asi C‑96/04: ''Standesamt Stadt Niebüll'' EKL 2006, lk I‑356, punkt 12</ref>
 
Näiteks kohtuasjas C-14/08 tuli analüüsida Euroopa Kohtu pädevust antud asjas vastamaks eelotsusetaotlusele, sest tegu oli mitte kohtuvaidlusega, vaid kohtuvälise küsimusega. Nimelt olid küsimused esitatud olukorras, kus siseriiklikriigisisene kohus täitis haldusasutuse, mitte kohtu funktsiooni (punkt 31). Seega, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus toimib haldusasutusena ilma, et ta lahendaks samal ajal õiguslikku vaidlust, ei saa lugeda, et ta teostab õigustmõistvat funktsiooni (punkt 35).
 
=== Millal Euroopa Kohus ei vasta? ===
Euroopa Kohus võib eelotsuse teha üksnes juhul, kui liidu õigus on põhikohtuasjas kohaldatav.<ref name=":1" /> Eelotsusetaotlust ei menetleta, kui Euroopa Liidu õigusel puudub tähtsus asja lahendamise seisukohalt. Praktikas esineb selliseid olukordi vähe.<ref>{{Raamatuviide|autor=Risto Eerola, Tuomas Mylly, Päivi Saarinen|pealkiri=Euroopa Liidu õigus|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=165}}</ref>
Väljakujunenud kohtupraktika on näidanud, et siseriiklikudriigisisesed kohtud võivad pöörduda Euroopa Kohtu poole ka küsimustega, mille sätteid on Euroopa Kohus juba tõlgendanud või, mille kehtivuses ei ole põhjendatud kahtlust.<ref>Boxus jt, C‑128/09–C‑131/09, C‑134/09 ja C‑135/09, EU:C:2011:667, punkt 32</ref>
 
Euroopa Kohus on põhimõtteliselt kohustatud eelotsuse tegema, kui siseriiklike kohtute esitatud küsimused puudutavad ühenduse õiguse tõlgendamist. SiseriiklikuRiigisisese kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamisest keeldumine on võimalik vaid siis, kui on ilmselge, et taotletud ühenduse õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega või kui kõnealune probleem on oletuslik või kui Euroopa Kohtule ei ole teada eelotsuse küsimusele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud.<ref>Asi C‑561/12, ''Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS v. Rahandusministeerium'' EKL 2013, punktid 29-30</ref>
 
Euroopa Kohus võib keelduda ELTL artikli 267 alusel esitatud siseriiklikuriigisisese kohtu eelotsuse küsimusele vastamast juhul, kui ei ole järgitud eelkõige nõudeid eelotsusetaotluse sisu kohta või kui on ilmne, et liidu õigusnormi tõlgendamine või kehtivuse hindamine, mida siseriiklikriigisisene kohus taotleb, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega või kui probleem on hüpoteetiline.<ref>Asi C‑72/15, ''PJSC Rosneft Oil Company v. Her Majesty's Treasury'' ''jt'' EKL 2017, punktid 49-50</ref>
 
=== Mida Euroopa kohus vastab? ===
34. rida:
Kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohus pädev tõlgendama akte, mille on küll vastu võtnud organid, keda ei saa liigitada liidu institutsioonideks, organiteks või asutusteks, kuid mis siiski on olemuselt liidu õigusakti rakendamiseks või kohaldamiseks võetud meetmed. Lisaks on Euroopa Kohus ka täpsustanud, et asjaolu, et liidu õigusakt ei ole siduv, ei takista Euroopa Kohtul ELTL artikli 267 kohase eelotsetaotluse raames sellise õigusakti tõlgendamise üle otsustamast.<ref>Asi C‑613/14, ''James Elliott Construction Limited v Irish Asphalt Limited,'' EKL 2016, punktid 34-35</ref>
 
Nagu eespool mainitud, saab Euroopa Kohus teha otsuse juhul kui liidu õigus on põhikohtuasjas kohaldatav. Samas on Euroopa Kohus korduvalt tunnistanud ennast pädevaks lahendama liidu õiguse sätteid puudutavaid eelotsusetaotlusi olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud on küll väljaspool liidu õiguse kohaldamisala, kuid liidu õigusnormid on muudetud kohaldatavaks siseriiklikuriigisisese õigusega selliselt, et olukordades, mis ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, järgitakse liidu õiguses sätestatut. Sellises olukorras on Euroopa Liidul selge huvi selle vastu, et lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus tõlgendataks liidu õigusest üle võetud sätteid ühetaoliselt.<ref>Asi C‑295/16, ''Europamur Alimentación SA v Dirección General de Comercio y Protección del Consumidor de la Comunidad Autónoma de la Región de Murcia'' EKL 2017, punkt 29</ref>Õigustatud on Liidu õiguse sätete tõlgendamine Euroopa Kohtu poolt olukordades, mis ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, kui need sätted on siseriiklike õigusnormidega muudetud selliste olukordade suhtes vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks, et tagada selliste olukordade ja liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvate olukordade ühesugune kohtlemine.<ref>Asi C‑257/17, ''C ja A v. Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie'' EKL 2018, punkt 33</ref>
 
Näiteks kohtuasjas C‑542/14 tuli tuvastada, kas Euroopa Kohus on pädev vastama eelotsusetaotlusele, kuna põhikohtuasi puudutas puhtalt siseriiklikkuriigisisest olukorda ja seepärast ei olnud seotud liidu õigusega. Euroopa Kohus leidis antud asjas, et Läti seadusandja kavatses ühtlustada sõnaselgelt Läti konkurentsiõiguse liidu omaga ning otsustas seega käsitleda riigisiseseid ja liidu õigusega reguleeritud olukordi identselt. Kohus märkis, et on pädev antud asjas vastama eelotsusetaotlusele, sest antud asjas oli Läti konkurentsiseaduse artikkel vastava liidu õiguse artikliga identne ning neid sai üheselt tõlgendada, mistõttu oli antud asjas liidu õigus kohaldatav.<ref>Asi C‑542/14, ''SIA VM Remonts jt v. Kokurences padome'' EKL 2016, punkt 17-19</ref>
 
Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et Euroopa Kohus on pädev tõlgendama liidu õigust seoses selle kohaldamisega uues liikmesriigis alates viimase liiduga ühinemise kuupäevast.<ref>Asi C‑364/17, ''"Varna Holideis" EOOD v. Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite'' EKL 2018, punkt 17</ref>
 
Kohtuasjas  C‑364/17 esitas Varna halduskohus eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule seoses käibemaksudirektiivi tõlgendamisega. Kohus märkis, et kuna antud asjas muutus käibemaks sissenõuatavaks enne Bulgaaria Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, siis Euroopa Kohus ei ole pädev tõlgendama liidu direktiive, kui põhikohtuasjas kõnealuste maksude sissenõudmise periood jääb aega enne asjaomase liikmesriigi ühinemist Euroopa Liiduga.<ref>Asi C‑364/17, ''"Varna Holideis" EOOD v. Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite'' EKL 2018, punkt 18</ref>
 
Euroopa Kohus on lisaks leidnud, et pelgalt mõne asjaolu esinemine pärast asjaomase liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva, mis seondub asjaoludega, mis leidsid aset enne seda kuupäeva ja mille tagajärg see on, ei ole piisav, et omistada Euroopa Kohtule pädevus vastamaks direktiivi tõlgendamist puudutavatele eelotsuseküsimustele.<ref>Asi C‑364/17, ''"Varna Holideis" EOOD v. Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite'' EKL 2018, punkt 30</ref>
 
==== Ei lahenda siseriiklikutriigisisest kohtuasja ====
ELTL artikli 267 alusel puudub Euroopa Kohtul pädevus kohaldada liidu õigusnorme konkreetsele juhtumile. Euroopa Kohtu ülesanne ei ole analüüsida eelotsusemenetluses siseriiklikkeriigisiseseid õigusnorme ega hinnata põhikohtuasja ümbritsevat faktilist konteksti, kuna see ülesanne kuulub eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Euroopa Kohus keskendub eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnastatud küsimusele arvestades faktilist (asjaolud) ja õiguslikku (õigusnormid) konteksti, millest selgub esitatud eelotsusetaotluse alus.<ref>Vt Euroopa Kohtu 23. aprilli 2009. aasta otsust liidetud kohtuasjades C‑378/07–C‑380/07, ''Angelidaki jt v. Organismos Nomarchiakis Autodioikisis Rethymnis'', EKL 2009, punkt 48</ref>
 
== Rakendus Eesti kohtupraktikas ==
Eesti kohtusüsteemi esimese astme moodustavad maakohtud ja halduskohtud, teise astme ringkonnakohtud. Riigikohus on esimese ja teise astme kohtutest eraldiseisev.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtususteem|Pealkiri=Eesti kohtusüsteem|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.03.2019}}</ref> Eesti kohtud võivad kohtumenetluse käigus paluda Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kuidas tõlgendada ja kohaldada Euroopa Liidu õigust.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtute-eelotsusetaotlused|Pealkiri=Eesti kohtute eelotsusetaotlused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.03.2019}}</ref> Eelotsuse saamiseni peatub siseriiklikriigisisene kohtuprotsess (eelotsusetaotluse eelduseks on poolelioleva kohtuprotsessi olemasolu). Oodatakse ära Euroopa Kohtu selgitus riigi esitatud küsimustele, mille pinnalt teeb siseriiklik kohus oma lõpliku otsuse.<ref>Asi C-428/06, ''Unión General de Trabajadores de La Rioja (UGT-Rioja) ja teised v. Juntas Generales del Territorio Histórico de Vizcaya ja teised'' EKL 2008, I-6747</ref> Eelotsuse puhul lähtutakse Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest, mis tähendab, et siseriiklikulriigisisesel kohtul on kohustus olukorda parandada. Eelotsus muutub siseriiklikuriigisisese kohtu jaoks siduvaks, ignoreerida seda ei tohi.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Paul Craig, Gráinne de Búrca|pealkiri=EU Law: Text, Cases, and Materials 6th Edition|aasta=2015|koht=|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=466}}</ref>
 
Esimese ja teise astme kohus võib, kuid ei ole kohustatud küsima Euroopa Kohtult eelotsust, välja arvatud juhul, kui siseriiklikulriigisisesel kohtul tekib kahtlus Euroopa Liidu õiguse kehtivuses.<ref>Asi C-314/85, ''Foto-Frost'' v. ''Hauptzollamt Lübeck-Ost'' EKL 1987</ref> SiseriiklikudRiigisisesed kohtud, mille otsuste peale saab siseriiklikuriigisisese õiguse järgi edasi kaevata, võivad vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingule vabalt hinnata, kas esineb vajadus esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse korras tõlgendamise taotlus või mitte.<ref>Asi C-495/03, ''Intermodal Transports BV v. Staatssecretaris van Financiën'' EKL 2005, I-8151</ref>
 
Riigikohus on kohustatud poole taotlusel eelotsust küsima nii menetluse käigus kui asja menetlusse võtmise staadiumis.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://eur-lex.europa.eu/eli/treaty/tfeu_2016/art_267/oj|Pealkiri=Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon|Väljaanne=Euroopa Liidu Teataja|Aeg=07.06.2016|Kasutatud=11.03.2019|Täpsustus=Art 267 lg 3}}</ref><ref>Vt ka asi C-99/00: ''Lyckeskog'' EKL 2002, I-4839</ref>