Eelotsusetaotlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Viidete kustutamine |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Eelotsuse taotlemisega kujundatakse Euroopa Liidu õiguse ühtset õiguspraktikat, tagades ühtset toimet läbi õiguse tervikliku tõlgendamise kõigis liikmesriikides.<ref name=":0" />
Eelotsusetaotluse võimalus on tagatud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELL“) artiklis 35 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artiklis 267. Eelotsusetaotluse esitamine on tihti liikmesriigi kohtu otsustada. Isegi juhul, kui menetlusosalised nõuavad eelotsusetaotluse esitamist, võib
Loobuda saab kahel juhul:
* kui Euroopa Kohus on sarnase küsimuse juba
* kui Euroopa Kohtu meetme kehtivuses ei ole mingit kahtlust ([[Acte clair|''acte clair'' doktriin]]).<ref name=":2" />
17. rida:
Eelotsust saab küsida vaid organ, mis kujutab endast „kohut” ELTL artikli 267 tähenduses, mille juures võtab Euroopa Kohus arvesse järgmisi asjaolusid: organi õiguslik alus, alalisus, otsuste kohustuslikkus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine selle organi poolt ning tema sõltumatus.<ref>Asi C‑96/04: ''Standesamt Stadt Niebüll'' EKL 2006, lk I‑356, punkt 12</ref>
Näiteks kohtuasjas C-14/08 tuli analüüsida Euroopa Kohtu pädevust antud asjas vastamaks eelotsusetaotlusele, sest tegu oli mitte kohtuvaidlusega, vaid kohtuvälise küsimusega. Nimelt olid küsimused esitatud olukorras, kus
=== Millal Euroopa Kohus ei vasta? ===
Euroopa Kohus võib eelotsuse teha üksnes juhul, kui liidu õigus on põhikohtuasjas kohaldatav.<ref name=":1" /> Eelotsusetaotlust ei menetleta, kui Euroopa Liidu õigusel puudub tähtsus asja lahendamise seisukohalt. Praktikas esineb selliseid olukordi vähe.<ref>{{Raamatuviide|autor=Risto Eerola, Tuomas Mylly, Päivi Saarinen|pealkiri=Euroopa Liidu õigus|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=165}}</ref>
Väljakujunenud kohtupraktika on näidanud, et
Euroopa Kohus on põhimõtteliselt kohustatud eelotsuse tegema, kui siseriiklike kohtute esitatud küsimused puudutavad ühenduse õiguse tõlgendamist.
Euroopa Kohus võib keelduda ELTL artikli 267 alusel esitatud
=== Mida Euroopa kohus vastab? ===
34. rida:
Kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohus pädev tõlgendama akte, mille on küll vastu võtnud organid, keda ei saa liigitada liidu institutsioonideks, organiteks või asutusteks, kuid mis siiski on olemuselt liidu õigusakti rakendamiseks või kohaldamiseks võetud meetmed. Lisaks on Euroopa Kohus ka täpsustanud, et asjaolu, et liidu õigusakt ei ole siduv, ei takista Euroopa Kohtul ELTL artikli 267 kohase eelotsetaotluse raames sellise õigusakti tõlgendamise üle otsustamast.<ref>Asi C‑613/14, ''James Elliott Construction Limited v Irish Asphalt Limited,'' EKL 2016, punktid 34-35</ref>
Nagu eespool mainitud, saab Euroopa Kohus teha otsuse juhul kui liidu õigus on põhikohtuasjas kohaldatav. Samas on Euroopa Kohus korduvalt tunnistanud ennast pädevaks lahendama liidu õiguse sätteid puudutavaid eelotsusetaotlusi olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud on küll väljaspool liidu õiguse kohaldamisala, kuid liidu õigusnormid on muudetud kohaldatavaks
Näiteks kohtuasjas C‑542/14 tuli tuvastada, kas Euroopa Kohus on pädev vastama eelotsusetaotlusele, kuna põhikohtuasi puudutas puhtalt
Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et Euroopa Kohus on pädev tõlgendama liidu õigust seoses selle kohaldamisega uues liikmesriigis alates viimase liiduga ühinemise kuupäevast.<ref>Asi C‑364/17, ''"Varna Holideis" EOOD v. Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite'' EKL 2018, punkt 17</ref>
Kohtuasjas
Euroopa Kohus on lisaks leidnud, et pelgalt mõne asjaolu esinemine pärast asjaomase liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva, mis seondub asjaoludega, mis leidsid aset enne seda kuupäeva ja mille tagajärg see on, ei ole piisav, et omistada Euroopa Kohtule pädevus vastamaks direktiivi tõlgendamist puudutavatele eelotsuseküsimustele.<ref>Asi C‑364/17, ''"Varna Holideis" EOOD v. Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite'' EKL 2018, punkt 30</ref>
==== Ei lahenda
ELTL artikli 267 alusel puudub Euroopa Kohtul pädevus kohaldada liidu õigusnorme konkreetsele juhtumile. Euroopa Kohtu ülesanne ei ole analüüsida eelotsusemenetluses
== Rakendus Eesti kohtupraktikas ==
Eesti kohtusüsteemi esimese astme moodustavad maakohtud ja halduskohtud, teise astme ringkonnakohtud. Riigikohus on esimese ja teise astme kohtutest eraldiseisev.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtususteem|Pealkiri=Eesti kohtusüsteem|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.03.2019}}</ref> Eesti kohtud võivad kohtumenetluse käigus paluda Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kuidas tõlgendada ja kohaldada Euroopa Liidu õigust.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtute-eelotsusetaotlused|Pealkiri=Eesti kohtute eelotsusetaotlused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.03.2019}}</ref> Eelotsuse saamiseni peatub
Esimese ja teise astme kohus võib, kuid ei ole kohustatud küsima Euroopa Kohtult eelotsust, välja arvatud juhul, kui
Riigikohus on kohustatud poole taotlusel eelotsust küsima nii menetluse käigus kui asja menetlusse võtmise staadiumis.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://eur-lex.europa.eu/eli/treaty/tfeu_2016/art_267/oj|Pealkiri=Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon|Väljaanne=Euroopa Liidu Teataja|Aeg=07.06.2016|Kasutatud=11.03.2019|Täpsustus=Art 267 lg 3}}</ref><ref>Vt ka asi C-99/00: ''Lyckeskog'' EKL 2002, I-4839</ref>
|