Redaktsioon: 24. august 2018, kell 22:09 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. märts 2019, kell 00:44 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust P →‎top: link par (+ masintoim) using AWB Uuem muudatus →
5. rida: Läänemaa Suursoo võeti kaitse alla esmalt [[sookaitseala]]na 1981. aastal. Hiljem moodustati [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]]. Läänemaa Suursoo koosneb arvukatest soolaamadest, mida eraldavad [[Vihterpalu jõgi]] ja tema lisajõed: [[Metslõugu oja]], [[Pennu oja]], [[Kaldamäe oja]], [[Piirsalu jõgi]] ja [[Kõrtsioja (Läänemaa)\|Kõrtsioja]]. Kõik need vooluveed on 20. sajandi algusest kuni keskpaigani vähemalt sood läbivas osas muudetud magistraalkraavideks. [[Soode kuivendamine\|Soode kuivendamise]] mõju on soostiku põhialal siiski vähene, põhjustades endiste madalsooalade [[Rabastumine\|rabastumist]]. Nii on suurel osal soostiku idaosast kujunemas [[siirdesoo]] kooslused. Vaid osade magistraalkraavide ääres on tugeva kuivenduse tulemusel kasvanud [[~~Kõdusoomets\|kõdusoometsad~~kõdusoomets]]ad. Tugeva kuivendusega on väiksemad soostiku servaalad. Peamised põllumajanduse jaoks kuivendatud alad on [[Hindaste]] ja [[Kuijõe]] küla lähistel, metsanduslikku sookuivendust on põhjaservas [[Hatu]] küla lähistel ja [[Tänavjärv]]<nowiki/>est põhjas. Läänemaa Suursoos on arvukalt [[~~Raba\|rabamassiive~~raba]]massiive. Suurim neist on [[Linnuraba (~~Läänermaa~~Lääne ~~Suursoo~~maakond)\|Linnuraba]] soostiku edelaosas. Soostiku põhjaservas on [[Soo-otsa raba]] samanimelise endise küla all ning madala luitemaastiku ja soosiilude mosaiigiga seotuna [[Kõrgeraba]] [[Hindaste]] küla all, [[Tänavjärve raba]] ja [[Veskijärve raba]] [[Tänavjärv~~\|Tänavjärvest~~]]est põhja pool. Viimaste rabamassiivide põhjapoolsed servaalad on Eesti kõige esinduslikumate [[~~Nõmmraba\|nõmmrabade~~nõmmraba]]de seas. Need nõmmrabaalad on põhja poolt seotud veel [[Änglema raba~~\|Änglema rabaga~~]]ga. Väiksemaid rabalaike on mujalgi Suursoo põhjaosas teiste sookoosluste ja madalate luidete vahel. ▼ Hästi säilinud [[~~Madalsoo\|madalsooalad~~madalsoo]]alad paiknevad [[Linnuraba (Läänermaa Suursoo)\|Linnuraba]] ümbruses. Seal kasvab suurtel aladel mitmeid haruldasi [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis\|kaitsealuseid]] taimi: [[Tume nokkhein\|tumedat nokkheina]], [[rabaluga]], [[Harilik sookäpp\|sookäpp]]<nowiki/>a. Piirkonnas kasvab Euroopa [[Punane raamat\|punase raamat]]<nowiki/>u seeneliik [[vesi-külmaseen]]. Väiksemaid looduslikus seisus madalsooalasid on ka mitmel pool soostiku servaaladel.▼ <nowiki/><nowiki/>[[File:Armillaria ectypa.jpg\|thumb\|Vesi-külmaseen [[Läänemaa ~~Suursoo]]s~~Suursoos]]▼ ▲Läänemaa Suursoos on arvukalt [[Raba\|rabamassiive]]. Suurim neist on [[Linnuraba (Läänermaa Suursoo)\|Linnuraba]] soostiku edelaosas. Soostiku põhjaservas on [[Soo-otsa raba]] samanimelise endise küla all ning madala luitemaastiku ja soosiilude mosaiigiga seotuna [[Kõrgeraba]] [[Hindaste]] küla all, [[Tänavjärve raba]] ja [[Veskijärve raba]] [[Tänavjärv\|Tänavjärvest]] põhja pool. Viimaste rabamassiivide põhjapoolsed servaalad on Eesti kõige esinduslikumate [[Nõmmraba\|nõmmrabade]] seas. Need nõmmrabaalad on põhja poolt seotud veel [[Änglema raba\|Änglema rabaga]]. Väiksemaid rabalaike on mujalgi Suursoo põhjaosas teiste sookoosluste ja madalate luidete vahel. ▲Hästi säilinud [[Madalsoo\|madalsooalad]] paiknevad [[Linnuraba (Läänermaa Suursoo)\|Linnuraba]] ümbruses. Seal kasvab suurtel aladel mitmeid haruldasi [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis\|kaitsealuseid]] taimi: [[Tume nokkhein\|tumedat nokkheina]], [[rabaluga]], [[Harilik sookäpp\|sookäpp]]<nowiki/>a. Piirkonnas kasvab Euroopa [[Punane raamat\|punase raamat]]<nowiki/>u seeneliik [[vesi-külmaseen]]. Väiksemaid looduslikus seisus madalsooalasid on ka mitmel pool soostiku servaaladel. ▲<nowiki/><nowiki/>[[File:Armillaria ectypa.jpg\|thumb\|Vesi-külmaseen [[Läänemaa Suursoo]]s]] Enamus soostiku idaosa madalsooalasid on kuivendusest vähemal või rohkemal määral mõjutatud. Seal kasvab väga laialdastel aladel [[harilik porss]]. Tugevama kuivenduse mõjuga aladel on porsasoo muutunud juba siirdesooks.

Läänemaa Suursoo: erinevus redaktsioonide vahel