Brexit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
24. rida:
Muude tagajärgede seas nihkus Brexiti tõttu poole aasta võrra lähemale ka [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]], kuna vahepeal olema pidanud Suurbritannia eesistumine tühistati. Seetõttu sai Eestist Nõukogu eesistuja 2017. aasta 2. poolaastal.
 
Brexiti kulgemisest sõltub Eesti saadikukohtade arv Euroopa Parlamendis. 2018. aasta detsembris muudeti Eesti [[Euroopa Parlamendi valimise seadus]]t nii, et seadusest kaotati valitavate kohtade täpne arv ja kandidaatide nimekirja senine maksimaalne pikkus (12 kandidaati). Kohtade arvu suhtes viitab seadus ELi õigusaktidele, nimekirja maksimumpikkuseks sai Eestist valitavate liikmete arv pluss kaks. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis]] valitakse 7 kohta, kui Suurbritannia lahkub enne 2. juulit, mil tuleb esmakordselt kokku Euroopa Parlamendi uus koosseis, vastasel juhul on Eestil endiselt 6 saadikukohta.<ref>[https://www.err.ee/918726/eestist-seitsmendana-ep-sse-paaseva-kandidaadi-saatus-oleneb-brexitist Eestist seitsmendana EP-sse pääseva kandidaadi saatus oleneb Brexitist] ERR, 12.03.2019 (vaadatud 12.03.2019)</ref>
==Vaata ka==
*[[Department for Exiting the European Union]]
 
Sõna ''Brexit'' eeskujul on eri keeltes moodustatud mitmesuguseid väljendeid nii Brexitiga analoogsete kui ka teistlaadi lahkumisprotsesside kohta. Muuhulgas on Eesti loobumise kohta põlevkivienergeetikast tulnud käibele nimetus ''[[Põxit]]''.
 
==Vaata ka==
* [[Department for Exiting the European Union]]
 
==Viited==