James Mill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Elulugu: Muutsin jutumärkide vormingut, asendasin mõne 'ningi' 'ja-ga', muutsin paaris lauses sõnade järjekorda. |
|||
9. rida:
Juba enne seitsmeaastaseks saamist oli selge, et Mill on andekas nii kõnekunstis, aritmeetikas, kirjalikus eneseväljenduses kui ka ladina ja kreeka keeles.<ref name="Aa9AV" />
Kümneaastaselt saadeti ta Montrose'i akadeemiasse, veel enne kooli lõppu otsustas Mill minna ema ja kohaliku kirikuõpetaja soovitusel teoloogiat õppima. Sellise eesmärgi tõttu pälvis ta Sir John Stuarti abikaasa ja kohaliku heategevusorganisatsiooni juhi, leedi Jane Stuarti tähelepanu
James Milli ja Wilhelmina Stuarti õpetaja-õpilase suhtest sai peagi armastus. Ajastule kohaselt ei olnud erinevatest sotsiaalsetest klassidest pärit noorte suhtel tulevikku. Wilhelmina abiellus [[1797]]. aastal sobivast seisusest mehega, kuid suri peagi sünnitusel. Oma viimasel hingetõmbel olevat ta hüüdnud Milli nime. Mill ei unustanud Wilhelminat kunagi ning pani oma esmasündinud tütrele tema nime.<ref name="NxVZe" />
15. rida:
Pärast esimese kraadi saamist [[1874|1794]]. aastal hakkas Mill kirikuõpetajaks õppima. Neli aastat kestnud õpingute jooksul elatas ta ennast aadelkonna noorte koduõpetajana töötades ja see tõi kaasa probleeme. Kõrgklassi seltskonnas liikudes langes ta pidevalt sotsiaalse staatuse kohta tehtavate solvangute ohvriks. Ajapikku hakkas ta pärilikku aristokraatiat sügavalt vihkama.<ref name="NxVZe" />
[[1878|1798]]. aastal lõpetas Mill ülikooli kirikuõpetaja diplomiga, kuid tema usk jumalasse oli hakanud hääbuma. Nähes, et Šotimaal pole tal erilist perspektiivi, läks ta [[1802]]. aastal Londonisse ning süvenes kirjatöösse. Aastatel 1803–1806 oli ta ajakirja
[[1805]]. aastal abiellus Mill [[Harriet Burrow|Harriet Burrow']]ga. Aasta hiljem sündis nende esimene poeg [[John Stuart Mill]], kellest sai tuntud filosoof.<ref name="NxVZe" />
23. rida:
Aastal [[1808]] tutvus James Mill [[Jeremy Bentham]]iga, kellest sai tema sõber ja mõttekaaslane paljudeks aastateks. Bentham oli jõukas vaikse loomuga "varjatud" filosoof. Mill oli seevastu vaene, töökas ja praktiline inimene, samuti hea suhtleja, sõnameister ning propagandist. Kuigi nende taustad ja iseloomud olid väga erinevad, olid nende poliitilised vaated sarnased. Mõlemad pooldasid usulise tolerantsuse tekkimist ning õigussüsteemi reformi, samuti sõna- ja trükivabadust. Mõlemad kartsid, et Briti poliitilise süsteemi reformi ebaõnnestumine võib viia rahutuste tekkimise ja revolutsioonini.<ref name="NxVZe" />
Bentham kui [[utilitarism]]i looja uskus, et inimese tegevust juhivad kaks (instinktiivset) eesmärki. Nendeks on õnnetunde maksimeerimine ning valu minimeerimine, seda nii üksikindiviidi kui ka ühiskonna tasandil. Poliitika ja õigussüsteemi
Erinevatest seisukohtadest hoolimata aitas Mill Benthami plaane täiustada ja avalikkusele vastuvõetavamaks muuta. Näiteks andis Mill Benthami loodud aristokraatlikule, n-ö ülalt alla arendatavale reformiplaanile demokraatlikuma ja seeläbi ka populaarsema suuna. Milli järgi teab iga inimene ise kõige paremini, mis teda õnnelikuks teeb. See aga tähendab, et igaüks töötab võimalusel eelkõige enda huvides. Mill leidis, et valitsus peab ühiskonnaliikmete kohustusi reguleerima. Valitsus peab tagama, et väike osa ühiskonnaliikmetest ei saaks õnnelikuks üksnes teiste raske töö arvelt.<ref name="NxVZe" />
Milli ja Benthami koostöö oli viljakas ning nii mõnedki nende ettepanekud lisati [[1832]]. aastal vastu võetud seadusele
== Psühholoogia ==
48. rida:
Tõsidust, millega ta suhtus oma haridusteooriasse, illustreerib ilmekalt seegi, kuidas ta kasvatas oma esmasündinud poega John Stuart Milli. Ta õpetas pojale juba tema varases lapsepõlves kreeka, ladina ja prantsuse keelt. Samuti ajalugu, filosoofiat ja poliitilist majandusteooriat.<ref name="NxVZe" />
== Bibliograafia ==
| |||