Lendav hollandlane (ooper): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Der fliegende Holländer.jpg|pisi|Lehekülg Wagneri ooperist koos märkustega avaldajale]]
{{Vikinda|kuu=märts|aasta=2019}}
'''"Lendav hollandlane"''' (originaalpealkiri saksa keeles ''Der Fliegende Holländer'') on [[Richard Wagner]]i romantiline [[ooper]] (''Romantische oper'') kolmes vaatuses helilooja enda [[libreto]] [[Heinrich Heine]] "Aus den Memoiren des Herren von Schnabelewopski" (1834, „Härra Schnabelewopski memuaarid”) järgi.
 
Helilooja neljas, kuid esimene „kanooniline”, sümbolistlik ooper, mille ajendiks oli helilooja sattumine juulis-augustis 1839 teel Riiast Londonisse purjetanud laeval tormi kätte. Laev sõitis Norra ranniku lähedal karile.
 
Peamised osad: Hollandlane (bass-bariton), Norra laevakapten Daland (bass), Dalandi tütar Senta (sopran), jahimees, Senta peigmees Erik (tenor), Senta amm Mary (metsosopran), Tüürimees (tenor).
Esmaettekanne toimus 2. jaanuaril 1843 Dresdeni teatris Königliches Sächsisches Hoftheater (Semperoper). Peaosade esmaesitajad olid Wilhelmine Schröder-Devrient (Senta), Michael Wächter (Hollandlane), Wenzel Bielezizky (Tüürimees), Karl Risse (Erik), Friedrich Traugott Reinhold (Daland), Therese Wächter (Mary). Dirigeeris Richard Wagner.
 
== Ajalugu ==
Eestis on esitatud Tallinna Linnateatris 1895 ning Estonias 1925, 1958, 1984 ja 2016.
[[Pilt:Wagner - Der fliegende Holländer, act I - Senta and the maidens (Mme. Gadski on the right) - The Victrola book of the opera.jpg|pisi|Ooperi ettekanne 1917. aastal]]
Ooper on komponeeritud [[1841]]. aastal Pariisis[[Pariis]]is kahe nädala jooksul, kui helilooja elas seal suures materiaalses puuduses. Pariisi Opéra ei soovinud tundmatu noore saksa helilooja teost lavastada. Küll oldi nõus 500 frangi eest ostma ära libreto. Lõpuks soostus Dresdeni teater ooperit esitama. Publik võttis aga uue ooperi ebasõbralikult ja tõrjuvalt vastu. Ka Berliinis kordus ebaedu. Seejärel jäi partituur 25 aastaks kasutult seisma. Wagner töötas ooperit korduvalt ümber ja alles pärast 1870. aasta Londoni etendust kujunes see helilooja üheks armastatumaks ja enam esitatud teoseks, mis on tänapäeval maailma juhtivate ooperimajade standardrepertuaaris.
 
Wagner plaanis esialgu esitada ooperi ühes vaatuses, kuid lõi kahtlema ja tuli välja 3-vaatuselise variandiga. Kaasajal on proovitud esitada ühes vaatuses või ühe vaheajaga, mis aga on olnud publikule väga kurnav. Ooper paistab silma äärmiselt tundeküllase [[faabula]] poolest, mis annab üldsuse poolt hukka mõistetud meremehe põhjaliku iseloomustuse. Oopus sisaldab hulgaliselt rahvalikke koore.
Ooper on komponeeritud 1841. aastal Pariisis kahe nädala jooksul, kui helilooja elas seal suures materiaalses puuduses. Pariisi Opéra ei soovinud tundmatu noore saksa helilooja teost lavastada. Küll oldi nõus 500 frangi eest ostma ära libreto. Lõpuks soostus Dresdeni teater ooperit esitama. Publik võttis aga uue ooperi ebasõbralikult ja tõrjuvalt vastu. Ka Berliinis kordus ebaedu. Seejärel jäi partituur 25 aastaks kasutult seisma. Wagner töötas ooperit korduvalt ümber ja alles pärast 1870. aasta Londoni etendust kujunes see helilooja üheks armastatumaks ja enam esitatud teoseks, mis on tänapäeval maailma juhtivate ooperimajade standardrepertuaaris.
 
Esmaettekanne toimus [[2. jaanuariljaanuar]]il [[1843]] Dresdeni[[Dresden]]i teatris Königliches Sächsisches Hoftheater (Semperoper). Peaosade esmaesitajad olid Wilhelmine Schröder-Devrient (Senta), Michael Wächter (Hollandlane), Wenzel Bielezizky (Tüürimees), Karl Risse (Erik), Friedrich Traugott Reinhold (Daland), Therese Wächter (Mary). Dirigeeris Richard Wagner.
Wagner plaanis esialgu esitada ooperi ühes vaatuses, kuid lõi kahtlema ja tuli välja 3-vaatuselise variandiga. Kaasajal on proovitud esitada ühes vaatuses või ühe vaheajaga, mis aga on olnud publikule väga kurnav. Ooper paistab silma äärmiselt tundeküllase faabula poolest, mis annab üldsuse poolt hukka mõistetud meremehe põhjaliku iseloomustuse. Oopus sisaldab hulgaliselt rahvalikke koore.
 
Eestis on esitatud [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] 1895 ning [[Rahvusooper Estonia|Estonias]] 1925, 1958, 1984 ja 2016.
Peamised osad: Hollandlane (bass-bariton), Norra laevakapten Daland (bass), Dalandi tütar Senta (sopran), jahimees, Senta peigmees Erik (tenor), Senta amm Mary (metsosopran), Tüürimees (tenor)
 
== Tegevus ==
Tegevus toimub umbes 1650. aastal Norra rannikul. Norra meremees Daland satub tormi kätte ja pääseb napilt laevahukust. Ta varjub väikeses lahes, kuhu saabub ka tohutu suur ja salapärane purjekas, mille kapteniks on “Lendav Hollandlane”. Tema peal on needus, et ta võib vaid kord seitsme aasta tagant tulla kaldale. Selle needuse võib temalt võtta vaid naine, kes hakkab teda armastama ning jääb talle eluks ajaks truuks. Daland on võõra suhtes külalislahke. Too pakub talle tasuks kasti oma kallihinnalisest laadungist, kui Daland lubab tal ühe öö viibida oma majas. Kui aga Dalandil oleks tütar, kelle too oleks nõus andma Hollandlasele naiseks, saaks ta laeval olevad aarded endale. Daland võtab selle ettepaneku vastu ja lubab talle oma tütre Senta.
 
31. rida ⟶ 34. rida:
* finaal “Verloren, ach verloren”.
 
{{Commons|Category:The Flying Dutchman (opera)}}
[[Kategooria:Ooperid]]