Maria Callas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2018|kuu=september}}{{Vikinda|kuu=september|aasta=2018}}
[[Fail:Maria Callas 1958.jpg|alt=Maria Callas 1958|pisi|Maria Callas (1958)]]
'''Maria Callas''' ([[kreeka keel]]es '''Μαρία Κάλλας'''; sünninimega '''Maria Anna Sophia Cecilia Kalogeropoulos'''; [[2. detsember]] [[1923]] [[New York]] – [[16. september]] [[1977]] [[Pariis]]) oli Ameerika päritolu [[kreeklased|kreeka]] dramaatiline [[sopran]].
 
20. sajandi kõige kuulsamaks, väljapaistvamaks ja mõjukamaks sopraniks tituleeritud Maria Callas oli väga artistlik lauljanna. Ta sai hüüdnimeks La Divina ('jumalik'), mis on ooperimaailmas kõrgelt koteeritud ja aupaklikkust väljendav tiitel. Teda ülistati ''[[bel canto]]'' partiide esitamise tehnika, laiaulatusliku ja unikaalse tämbriga hääle ning rollide dramaatilise tõlgendamise pärast.
 
Ooperipubliku seas oli Maria Callas väga idealiseeritud, kuid kriitikutelt sai ta sageli ränki etteheiteid oma ülevoolava ja teatrijuhtkondadele palju ebameeldivusi toonud primadonnaliku käitumise pärast. Kritiseeriti ja vaidlustati ka tema palju kiidetud hääleomadusi.
 
== Noorus ja õpingud ==
Maria Callas sündis [[New York|New Yorgi]] Flower and Fifth Avenue haiglas. Tema sünnitunnistusele kirjutati nimi '''Sophie Cecilia Kalos'''. Tema isa oli George Kalogeropoulos (1881–1972) ja ema Elmina Evangelia "Litsa" (neiuna Dimitriadou, 1894–1982). Tema ristimistunnistusel on juba perekonnanimi Kalogeropoulos ja kõik neli eesnime. Kui Maria oli nelja-aastane, muutis isa nime Kalos ameerikapäraseks Callaseks ning avas Manhattanil[[Manhattan]]il oma apteegi George Callas Pharmacy.
 
Oma lapsepõlve on Maria nimetanud õnnetuks, kuna ema ja isa karjusid pidevalt teineteise peale ning ta oli kade oma vanemale õele, kes nägi palju atraktiivsem välja kui Maria. Pealegi oli ema tütardega suhtlemisel väga võimukas. Maria sünni pärast olnud ema väga pettunud, sest ootas poega. Halvad suhted emaga vajutasid pitseri nii Maria lapsepõlvele kui ka noorusaastatele ja kerkisid ka hiljem sageli esile.
 
[[1937]]. aastal asus perekond elama [[Kreeka]]sse. Seal algasid ka Callase muusikaõpingud Ateena konservatooriumis, esialgu Maria Trivella ja hiljem Elvira de Hidalgo juhendamisel. Esimene avalik esinemine toimus [[11. aprill]]il [[1938]], kui Trivella lauluklassi õpilastele korraldati [[Ateena]] Parnassose saalis kontsert. Maria esitas koos oma õpetajaga dueti Puccini ooperist "Tosca".
 
Lavaline [[debüüt]] toimus veebruaris [[1941]] [[Kreeka rahvusooperisrahvusooper]]is (Ethniki Lyriki Skini) [[Franz von Suppé]] [[operett|operetis]] "[[Boccaccio (operett)|Boccaccio]]". 1942. aasta augustis toimus läbimurre Kreekas, kui ta esitas tähelepanu köitvalt [[Giacomo Puccini]] "[[Tosca]]" nimirolli ja sai seejärel kohe demonstreerida oma võimeid Olympia teatris [[Eugen d'Albert]]i [[ooper]]is "Tiefland" Marta rollis. 1945. aastaks oli 22-aastaseks saanud Maria Callas jõudnud esineda seitsme ooperi 56 etenduses ning andnud ligi 20 soolokontserti.
 
== Ameerika kaudu Itaaliasse ==
[[Fail:Een portret van de zangeres, Bestanddeelnr 926-8776.jpg|pisi|Maria Callas lennujaamas (1973)]]
[[1945]]. aastal pöördus perekond tagasi New Yorki. [[Metropolitan Opera]] andis Callasele võimaluse esineda nende trupi külalisetendustel [[Philadelphia]]s ning esitada inglise keeles "[[Madama Butterfly]]" ja "[[Fidelio]]" rolle. Lauldes 1946. aastal Chicago Lyric Operas [[Giacomo Puccini|Puccini]] Turandot' partiid [[Turandot|samanimelisest ooperist]], jättis ta hea mulje nimekale dirigendile [[Tullio Serafin]]ile. Too otsis sobivat sopranit partneriks nimekale tenorile [[Giovanni Zenatello]]le 1947. aastal [[Itaalia]]s [[Arena di Verona]]l ette kantavasse [[Amilcare Ponchielli|Ponchielli]] ooperisse "[[La Gioconda]]". See esinemine oli äärmiselt edukas ja pani aluse tema rahvusvahelisele karjäärile.
 
Itaalias sai Callas üha uusi nõudlikke rolle, nagu Verdi Aida ("Aida"), Puccini Turandot ("Turandot") ning Wagneri Isolde ("Tristan und Isolde"), Kundry ("Parsifal") ja Brünnhilde ("Die Walküre", "Siegfried" ja "Götterdämmerung"). Ta ei öelnud ära ka koloratuursoprani osadest, nagu Elvira (Rossini "L’italiana in Algeri"), Amina (Bellini "La sonnambula"), Leonora (Verdi "Il trovatore"), Elvira (Bellini "I puritani") jt. Eriti edukalt esines ta ''bel canto'' rollides, nagu Gilda (Verdi "Rigoletto"), Violetta (Verdi "La traviata"), Norma (Bellini "Norma"), Paolina (Donizetti "Poliuto"), Anna Bolena (Donizetti "Anna Bolena"), leedi Macbeth (Verdi "Macbeth"), Leonora (Verdi "Il trovatore"), Tosca (Puccini "Tosca") ja Lucia di Lammermoor (Donizetti "Lucia di Lammermoor").
24. rida:
== Kuulsuse tipul ==
[[Fail:Concert van Maria Callas in het Concertgebouw te Amsterdam, Maria Callas bedankt, Bestanddeelnr 910-5170.jpg|pisi|Maria Callast tervitab [[Amsterdam]]i publik (1959)]]
Callase karjääri suur pöördepunkt laiema tuntuse suunas toimus [[1949]]. aastal [[Veneetsia]]s. Ta pidi esinema [[Teatro La Fenice]]s Wagneri Brünnhilde ("Die Walküre") rollis ja tegeles aktiivselt oma osa õppimisega. Kuid samas teatris Elvira ("I puritani") rolli esitama pidanud [[Margherita Carosio]] haigestus. Dirigent [[Tullio Serafin]] ei leidnud kiiresti kusagilt sobivat asendajat. Ta pakkuski rolli Callasele. Selle õppimiseks jäi aega kuus päeva. Maria tuli raske ülesandega silmapaistvalt toime ja sai kriitikutelt ülistuskõnesid.
 
Sealt käivituski ''bel canto'' repertuaari pealetung, mis oli sobivate sopranite puudumisel pärast sõja lõppu harva juhtivate teatrite repertuaaris. Callase karjäär kulges edaspidi valdavalt Verdi, Donizetti, Rossini, Bellini ja Puccini rollide esitamise tähe all.
51. rida:
== Repertuaar ==
Maria Callase lavarepertuaar oli äärmiselt lai. Ta esines ligi 50 ooperis, kus tema kanda olid valdavalt naispeaosad. ''Bel canto''- ja ''verismo-''rollide kõrval esines ta edukalt ka Glucki ja Haydni barokkooperites. Ta esitas korduvalt kontsertlavadel (kuid mitte kordagi teatris) ka [[Georges Bizet|Georges Bizet`]] metsosopranile kirjutatud Carmeni rolli.
 
<br />
 
* Eugen d'Albert "Tiefland" (Marta)