Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 7 baiti ,  7 kuu eest
Keeletoimetasin.
{{See artikkel| räägib Saksamaa keisrist; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Wilhelm II (täpsustus)]].}}
{{keeletoimeta}}{{NPOV}}
 
 
{{infokast persoon
}}
 
'''Wilhelm II''' ([[27. jaanuar]] [[1859]] [[Berliin]] – [[4. juuni]] [[1941]] [[Doorn]], [[Holland]]) oli viimane [[Saksa keiser]] ja [[Preisimaa kuningas]] [[1888]]–[[1918]]. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks [[Esimene maailmasõda|Esimeseesimese maailmasõja]] algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.
 
Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud [[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]] poeg ja esimese Saksa keisri [[Wilhelm I]] pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]] vanim lapselaps. Ta oli Suurbritannia kuninga [[George V]] nõbu ning Venemaa keisri [[Nikolai II]] sugulane.
 
Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta, kuid teine käsi oli seevastu väga tugev. Wilhelm kandispööras sõrmustoma nii, et sellesõrmuse kivi oli sissepoole, pööratudet jasee tungistungiks kätlemisel teretatava ihusse.
 
Ta soovis valitseda oma riiki sisuliselt [[absolutism|absolutistlikult]] ning seetõttu saatis [[1890]]. aastal erru ka [[riigikantsler]] [[Otto von Bismarck]]i. Ta huvitus väga kõigest sõjaväelisest ning moderniseeris pidevalt Saksa armeed, püüdes isegi luua omal käel uute relvade ja sõjalaevade mudeleid. Tema valitsemisajal hakkas Saksamaa otsima kohta päikese all. Wilhelm arvas, et Saksamaale oleks kohane omada sama palju kolooniaid kui on Prantsusmaal. See tekitas hulga konflikte, kunasest enamik maailmast oli juba teiste [[Euroopa]] suurvõimude, [[Jaapan]]i ningja [[USA]] vahel laiali jagatud. Wilhelm lootis sõjaga olukorda Saksamaa ja taselle liitlaste kasuks muuta, kuid ometigiväidetavalt ei soovinud ta maailmasõda, kunasest see viis Saksamaa sõtta kahel rindel ning nõrkade liitlastega. Pärast sõda püüti aga teda näidata peamise sõjasüüdlasena, et võitjariikidelt vastutus ära veeretada. See tendents jätkub ajalookäsitlustes kohati tänini.
 
Wilhelmi sõjaeelne poliitika oli agressiivne. Ta püüdis Saksamaa positsioone tugevdada kõikjal, kus vähegi võimalik, tekitades sellega [[Maroko kriisid]] ning põhjustades Saksamaa-vastase [[Antant|Antandi]] tekke.
 
Pärast [[Franz Ferdinand]]i mahalaskmist ([[28. juuni]]l [[1914]]) toetas Wilhelm tugevalt keiserkeisrit [[Franz Joseph I]], andes nii [[Austria-Ungari]]le võimaluse alustada sõda [[Serbia]] vastu. Ent nähtavastiNähtavasti ei kavatsenud Wilhelm siiski valla päästa üleeuroopalist sõda, sest otsustavatel nädalatel juulikuu alguses läks ta oma jahiga Põhjamerele seilama ning lõikas end nõnda riigiasjust ära. Kui suur sõda juuli lõpus juba puhkemas oli, püüdis ta seda isikliku sekkumisega veel ära hoida, ent tema katsed ei toonud tulemusi.
 
==Pärast Esimestesimest maailmasõda==
[[Pilt:Mausoleumwhilhelm.JPG|pisi|Wilhelm II mausoleum Doornis]]
 
Pärast sõda lahkus Wilhelm II [[Holland]]isse [[eksiil]]i ja elas seal kuni surmani. 1919. aastal ostis ta [[Doorn]]i omaleendale maja. Holland keeldus teda [[Antant|Antand]]ile välja andmast.
 
1930. aastail oli ta rikkaim sakslane.<ref>Vaeseksjäänud rahakuningad. Rahvaleht, 1. november 1932, nr. 129, lk. 2.</ref>.
Esialgu toetas ta [[natsionaalsotsialism]]i, sest lootis, et natsionaalsotsialistid taastavad monarhia. Kui [[Adolf Hitler]] aga seda ei teinud, loobus Wilhelm tema valitsust toetamast. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal asetas ta pärjad nii Saksa kui ka Hollandi sõdurite haudadele, näidateset selleganäidata oma neutraalsust. Seetõttu ei saatnud pettunud Hitler tema matustele enamat ühest tagasihoidlikust pärjast. Ekskeiser oli keeldunud ka natsionaalsotsialistliku embleemide kasutamisest ja riiklikest matustest.
 
==Tegevus ühingutes==
Keiser Wilhelm II on [[Corps Borussia Bonn]]i vilistlane.
 
== SeosedSeos Eestiga ==
 
[[Fail:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|pisi|paremal|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912.]]
 
1890. aastal toimunud Venemaa visiidi ajal oli tal määratud pooletunnine kohtumine kohalike võimukandjatega [[Tallinn]]as ja seejärel peatumine [[Narva]]s luksuslikus [[Stieglitzi villa]]s. Narvas toimusid keisri ja tsaari osavõtul sõjaväemanöövrid.<ref>The Emperor at the parade of the guards. New-York Tribune, 13. august 1890 [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1890-08-13/ed-1/seq-1/;words=EMPEROR+Reval+Narva+Stieglitz+Dorpat lk. 1: veerg 1]</ref><ref>http://www.gutenberg.org/files/43522/43522-h/43522-h.htm#Page_18</ref> Olles Narvas, tellis Wilhelm II sealsest kalevivabrikust oma ohvitserkonnale 10 000 meetrit halli kalevit oma ohvitserkonnale. Seda värvi on Saksa sõjaväesõjaväemunder mundertänapäevani, tänaseni.Enneenne seda olid Saksa ohvitseride mundrid mustast kalevist.<ref>Postimees (1886-19441886–1944), nr. 14, 15. jaanuar 1938, lk 7</ref>
 
1912. aasta suvel juulikuus toimus keiser Wilhelm II riigivisiit [[Venemaa Keisririik]]i kohtumaks tsaar [[Nikolai II|Nikolai II-]]ga Eestimaal [[Paldiski]] sadamas, Wilhelm saabus [[Hohenzollerni]] laevaga ristleja [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel. Paldiski [[reid]]il peeti Nikolai II jahil [[Standart]] lõuna 50 inimesele ning toimusid meremanöövrid, mida jälgisid koos Wilhelmiga admiral [[Alfred von Tirpitz]] ja Preisi [[Heinrich Albert Wilhelm|Heinrich]]. ToimusidPeeti ka läbirääkimisedläbirääkimisi poliitilise olukorra üle Euroopas, mis siiski ei suutnud ära hoida hilisemat [[Esimene maailmasõda|Esimestesimest maailmasõda]].
 
Oma memuaaridesMemuaarides meenutab keiser, kuidas tsaar koos perega võtsidvõttis teda väga sõbralikult vastu. Samuti inspekteeris ta Viiburi Jalaväerügementi, mille aujuhataja oli keiser. See oli ta viimane külastus Venemaale enne I maailmasõja puhkemist.<ref>http://www.gutenberg.org/files/43522/43522-h/43522-h.htm#Page_169</ref>
 
Oktoobrist 1917 kuni 9. novembrini 1918, mil Eesti oli Saksa vägede poolt okupeeritud, oli ta Saksa riigipea.
 
== Isiklikku ==
TaWilhelm II vasak käsi oli sünnist saati nõrk ja teisest käest pisem. Ta kandis iseloomulikke [[W]]-tähe kujulisi [[vuntsid|vuntse]].
 
== Perekond ==
=== Esimene abielu ===
 
27. veebruaril 1881 abiellus Wilhelm printsessi [[Auguste Viktoria Friederike Luise Feodora Jenny von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg]]iga. Abielust sündis seitse last:.
* [[Kroonprints]] Wihelm (6. mai 1882 - 20. juuli 1951)
* [[Prints]] Eitel Friedrich (7. juuli 1883 - 8. detsember 1942)
* Prints Adalbert (14. juuli 1884 - 22. september 1948)
* Prints August Wilhelm (29. jaanuar 1887 - 25. märts 1949)
* Prints Oscar (27. juuli 1888 - 27. jaanuar 1958)
* Prints Joachim (17. setsemberseptember 1890 - 18. juuli 1920)
* Printsess Victoria Louise (13. september 1892 - 11. detsember 1980)
Auguste suri 11. aprillil 1921. Ta maeti Saksamaale, kuhu ekskeiser Wilhelm minna ei saanud.
 
=== Teine abielu ===
 
9. novemberil 1922 abiellus Wilhelm printsess [[Hermine Reuß zu Greiz]]iga (17,. detsember 1887 – 7. august 1947).
 
== Pärand ==
[[Antarktika]]s asub [[Keiser Wilhelm II-se maa|Keiser Wilhelm II maa]].<ref>http://geonames.usgs.gov/apex/f?p=gnispq:5:0::NO::P5_ANTAR_ID:16600</ref>
 
==Viited==
877

muudatust