Barbara von Tisenhusen: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

 

 

Tegevus toimub 1551 Tallinnas, Rõngu lossis, Rannu lossis ja kirikus, Sigulda lähistel ja Võrtsjärvel ning räägib aadlipreili Barbara traagilisest saatusest ning hukust oma vendade käe läbi. Orvuna kasvanud aadlipreili Barbara äratab ilu ja kallite ehetega tähelepanu nii lihtrahvas kui ka Tallinna raesaali ko­gunenud rikastes. Barbara loobub ehetest. Ta käib lihtsalt riides ja hakkab Rõngu lossis talulastele kirja­tarkust õpetama. Kui koos tema vendade Jürgeni, Reinholdi ja Bartholomeusiga saabub kasuvanemate lossi Rõngus kirjutaja ametisse palgatud noor Franz Bonnius. Noormehe sundimatu ja otsekohene käitumine äratab Barbaras tähelepanu ning neiul tekkib huvi noormehe vastu.

 

Noored põgenevad. Põgenemisel õnnestub pääseda vaid Bonniusel, Barbara tabatakse ning tema üle mõistetakse Rannu rüütlisaalis perekonnakohtu poolt kohut. Tosin Tisenhausenit istub kohtunike laua taga. Ven­nad ähvardavad Barbara kaasavarast ilma jätta, kui ta Bonniusest ei loobu. Seda Barbara ei tee. Ta nimetab Bonniust hoopis uhkelt oma abikaasaks. Perekonnakohus mõistetab Barbara süü­di ja surma. Neiu antakse otsuse täideviimiseks vendadele üle. Otsuse täideviimiseks viiakse Barbara Võrtsjärve jääle. Vennad soovivad, et kaasa tulnud talumehed raiuksid jäässe augu. Kui see valmis, soovivad vennad, et talumehed lükkaksid Barbara jääauku. Seda nad ei ole nõus tegema, sest Barbara oli nende vastu ainus lahke Tisenhausen. Kohtuotsuse viivad täide vennad ja uputavad Barbara Võrtsjärve jääauku.

 

Muusikalugusid: Barbara ja Bonniuse armastusduette „Miks öeldakse, et armastajal olla tunne kui oleks vajunud ta ilmsi unne?!”; koor „Pulmad! Pulmad!”; tüdrukute koor „Peretütar neitsikene”; Barbara ja Bonniuse stseen „Kolmas hobune juba surnuks aetud”; Barbara ja Freisneri kirikustseen „Barbara! Mis küll on juhtunud temaga, Barbara!”; kohtustseen „Tisenhusenid ja need, keda meiega seob vereside”; uputamisstseen „Raiuge auk jäässe”.

 

 

[[Kategooria:Eesti ooperid]]